Posted by: Tiina | 12. aug. 2018

Üks vahva päev

Ma ei kavatsenud suurt miskit täna näidata, sest pole ju. Aga ma ei saa jätta tänast päeva tähelepanuta, sest see oli vahva.

Kostivere mõisapäev. Läksime meiegi. Ilm oli nagu ta oli, väga mõnus vahelduseks. Ma olin sealkandis enne ka kakerdanud, kasvõi eelmine aasta samalaadsel mõisapäeval, aga mõisa sisse polnud veel astunud. Seekord siis läksime kaema. Oli ka põhjust, sest ma olin ise ka ühes väljapanekus pisikese sõrme jagu sees.

lambastaff 2

Põlled

lambastaff

Välja talu vorstid ja lammastega voodipesu

Välja talu esitles väikese väljapanekuga oma tooteid – oli kaunitest linasesesegustest kangastest laste voodipesu, padjakatteid ja põlled. Minul oli au olla kokkuvuristajaks. Lambakangas on täitsa mõnus. Eks ta alguses tundu pisut koregi nagu linane ikka, aga teadupärast muutub linane ajapikku ju mõnusamaks. Väljapanek jääb veel mõnda aega avatuks, seega kes satub sinnakanti, astugu läbi.

diivan

saal

söögisaal

Söögisaal

mõisas

dekoor

Dekoor

Mõis ise on täitsa kena seest. Ma tegin kaasa ka väikese mõisa ajalugu tutvustava ringkäigu. Põnev oli. Kuigi väga palju aju kohe kinni ei pidanud. Karta on, et ma ühe killukese endast sinna aga jätsin. Ma lasin end kaasa haarata mõttes sinna vaipa kuduma minna. No pakutakse võimalust, siis peab ju proovima. Pitsile vahelduseks vaibad? Poleks ju paha. Nende see näputöökamber oli väga põnev paik igatahes.

teljed

seelikukangad

kamps

See kampsun mulle väga meeldis, nii inspireeriv. Autor ise oli ka kõrval. Kohe hea oli asjatundjaga rääkida. Kes saab aru, mida tähendab 8/2 ja ei vaata sulle otsa, et millest sa nüüd räägid 🙂 Nende telgedel kootud rahvarõivaseelikukangaste kõrval on kaks vaipa. Üks on nö vana ja teine järgi kootud uus. Nii kihvtid. Mul hakkasid näpud sügelema.

Ja päeva lõpetuseks oli veel Anne Veski kontsert. No diiva saabumine oli küll stiilne .. helikopteriga. Mulle meeldis. Ja ma oleks kepsutanud rohkem, kui Mart poleks pidevalt pidurdanud. Hea et mul passi ei ole 😉 Muidu oleks ta kindlasti soovitanud kogu aeg sinna sisse vaadata. Oh jah .. nii petlik on õnn …

anne kontsert

Aga jah, pildile saime ka Marta UV-kiirguses värvi muutva särgi. Ma panen siia neid pilte nüüd üsna mitu, sest neid sai tehtud isemoodi valgusega. Piigale ikka meeldib kohati poosetada.

MV veel

Veel toas

kerge värvitoon

Varjus, aga värvub

väga värviline

Täisvärv

Särk sai teadlikult tehtud ühevärvilisega kokku, et säraks ka siis värvilaiguna, kui päikest ei ole. Muidu on ainult mustvalge. Küll aga teatas piiga täna, et ta tahtnuks ikka kollast. No teeme teise veel – seekord kollase. Sellest meetrikesest jagub. Kangad on seekord pärit Black Carrotist. Enne tuleb Marta sõprade särkide niidisabad ära peita, siis saavad kampas poosetada.

raglaan

Raglaan

raglaan 2

poos

Poos 1

poos 2

Poos 2

Ja mis kõikse lahedam – seal oli ka puutöö töötuba. Mingist hetkest oli piiga nagu naelutatud tolle juurde sellesse mõisaõue nurka. Ja mis seal siis ikka – võttis kätte ja tegigi pannilabida.

ML pannilabidas

Pannilabidas

Aga sügise annab endast ka juba märku … Kased kipuvad kollaemaks. Kaugel see koolgi enam.

vihmataecvas

Advertisements
Posted by: Tiina | 9. aug. 2018

Öösinine sall

Vat selline päikeseline suvi on mõeldud tumedate sallide kudumiseks, mille jaoks jääb lambivalgest vajaka. Ühel varasemal suvel sain ma ühe teise tumesinisega ühelepoole. Seekord sai päikeselises mais haaratud järgmine tumesinine tokk. Aega küll kulus, sest egas töö pole ilmast kadunud ja minu puhul kipub päikesepaistega aina sirguma. Aga noh, mõned kudutunnid tuleb vahel ikka näpistada. Et ajud kärssama ei läeks. Ja et nautida õunapuude vilu.

provva salliga

Salliga

Muster on mingi piibelehekiri. Minu mustriallikaks oli hetkel raamatuke “Koome Haapsalu salli“. sealt ma mingit täpsustavat nime hetkel ei mäleta. See sai haataud, sest seda oli mugavam kasutada kui suurt raamatut ja juba valmispandud mustritest tol hetkel ükski ei inspireerinud. See peaks siis minu kujutlusis tähistama kesköises kuuvalges piibelehtede korjamist. Et ikka öö oleks.

pihlakas

salliga hängimas järve ääres

Pihlakates järve ääres

Sall ei ole seekord suur, pigem pisemat sorti – 156 x 58 cm. Mul ei olnudki plaanis taas saanitekki teha. Pigem selline kenasti kantav, et kandadeni ei ripu. Muster mulle väga meeldib.

Lõngaks sai seekord Midara Haapsalu salli lõng. Ostetud mingis tuhinas WW poekesest. Vardad 2,5. Ja seekord ikka Haapsalu sall – õmmeldud pitsiga. Ja imede ime – mu arvutused klappisid kohe esimesel korral! Ma pean kuskile risti tegema või küünla panema. Minu matemaatika kipub ikka lonkama vahetevahel.

eemale ära

leegib eemale

leegib eemale 2

Eemale ära ja varjude mängu keerleb .. No täiskuukumani on veel aega 😉

Sai selline. Pildid on seekord nö isikustatud. Tundus kenam, kuna kaameratagune (loe: telefoniga meespool) oli käepärast.

kasega ka

No kask peab ikka ka kuskil olema

Seekord siis sedamoodi.

varjud

Õhtupäike

 

Posted by: Tiina | 3. aug. 2018

Kiirkleit

toolil

Õhtupäike

No peab need lillelised kangad ju ära ka realiseerima. Mis sest ilust kastist kasti ikka tõsta. Ja nii ta tekkiski.

kleit 1

Poose mutt

Poose piiga

Kangas on Studio Livist. Mul polnud tol hetkel üldse selle kanga ostuplaani, aga nendel lilledel on lepatriinud ja piiga tahtis. No ostsin meetrikese. Siis jäi näppu Ottobre 3/2018 ja sealne mudel nr 31. Selle vahega, et seal on sats pandud nö peale, mul detailide vahele. Ma lõikusin kangast pisut enam.Jälle sain maadelda ka overloki rullpalistusega. Selle õige seadistuse kättesaamine võtab alati pisut aega. Ka kui järgid varasemaid kogemusi. Ikka juhtub mingi jama. Ja pärast läheb aega, et tagasi vanasse seadesse saaks massina.

toolil 2

sats ja käeauk

Ja siin ta on, suurus 146. Ma vist lisasin pikkust pisut, et kleit jälle jupatsiks ei kahaneks.

palligakleit 2

Nüüd tuleb ülejäänud lauapealne ka puhtaks õmmelda. Värvimuutvad kangad ootavad. No ei saa neid viimaseid pisteid tehtud. Selline kuumajõuetus kiusab.

kiigel

Maadam kiigel

Ja lapsel on ema kombed. Ma olen nagu pesupolitsei – ikka on silm peal kui pesud nööril, et asjad ää ei lendaks ja maas ei vedeleks. Piigal ka.

võitleb pesudega

 

 

Posted by: Tiina | 1. aug. 2018

Kuuma ilma ürp

Mis see nüüd ongi – kleit või tuunika või midagi muud. Vahet ei ole, sest kuumaks ilmaks täitsa paras asi. Ei liibu ja ei märgu läbi. Puuvillane, laseb õhku läbi ja on ilusa pildiga ka veel. Mulle meeldib. Mustad retuusid alla ja ma lähen kohalikku poodi või linnagi, mitte ei tatsa ainult õuepeal.

eest

selg

Kuna tegu oli ilusa pildiga kupongiga, siis ei raatsinud ma seda kehasse suurt töödelda, kartsin et pilti läheb kaduma. On teine täitsa ilus ju. Lõikasin nö T-särgi õlad “pikemaks” ja kehaosa alt laienevaks ja selline ta sai. Kaelus oligi soovitud avar. Servade puhul oli dilemma, kas valge või must või hoopis kollane. Jäi valge, sest sellest trikotaažijäägist tuli kõik vajalik kenasti välja. Kui ma peaksin kokku tõmbuma, siis kitsamaks saab alati teha.

Minu kuumade ilmade outfit. Hetkel on peaasi, et mugav oleks. Kangas on pärit RiimeTexist.

Naljakas on see, et seda panid kohe tähele meite Keskmik ja piiga. Tavaliselt nad emme asju ei märka. Nii et .. mu masinad pole ei kuumast kõrbenud ega mina hukkunud. Ainult pisut kustunud selle suure palavaga. Ei tee suurt miskit ja otsin jahedamaid-lahedamaid nurgakesi. Oeh.

Posted by: Tiina | 22. juuli 2018

Avatud talude päevaks uus outfit

Selle kuumaga ei edene minul hästi miski. Seepärast pole ka siinne vaikus üldse imekspandav. Aga jah, tubases jaheduses kraamides jäi näppu üks vast 3 aastat tagasi )võib olla ka veel varem) välja lõigatud seelik. Nojah, suvel võiks ju endale vähemalt uue seelikugi saada, kui muuks aega ei leia. Seda enam, et oli teine juba välja lõigutud ja osa kokkugi aetud. Ent kogu see kupatus osutus ilmsuureks. Niigi suure tüdrukuna oli see omajagu meeldivgi leid, sest sain hakata asja kitsamaks tegema. Sageli seda just ei juhtu. Aga ikkagi tuli alustuseks harutada.

pluus ja seeelik 2

Seelik on seda korda siis oma konstrueeritud (vähemalt tundub nii), kuigi selline kellukjas seelik, ülevalt passega, nagu eriti miskit suurt oskust ei vaja. Küll aga oli mul seal vist omal ajal midagi untsu läinud, et ta nii seisma jäi. Aga miks ma selle täpselt seisma jätsin, seda ma ei tea. Ei mäleta. Passet ma nüüd natuke õgvendasin, niipalju kui sain. Tahtnuks uue välja lõigata, miski kala tas on, aga paistab et kangast ka rohkem ei ole. Värvlit ma juba lappisin juppidest. Seda ma mäletan, et seelikuosa väljalõikamine käis keskpaika põrandat, sest tahtsin sättida paanid mingit pidi “nurka” jooksma. Ja need triibud jooksevad ka koesuunas. Kangas ise oli aga lai ja libedik, mingi Abakhani päritolu kaaluviskoos ostetud aastal x. Nüüd, proovides, oli aga seelik igatepidi lai. Ma natuke võtsin koomale mõne sissevõttega, aga ka mitte palju. Pidasin paremaks värvlisse paar juppi kummi külgedele ajada, mitte seelikut päris liibuvalt selga istutada. Ühel viskoosil jooksid kunagi kanganiidid õmbluse juures “laiali”. Kui te saate aru, mida ma mõtlen. Äkki seekord ei jookse. Mulle igatahes seelik meeldib. Alläär tundub seelikut laual vaadates nagu merelaine. Seljas ei saa selle kerge ja voogava kanga puhul küll aru, et miskit oleks viltu. Ju seal on ka midagi kehast ja kehahoiakust. Ühel teisel suhtkoht pikal ja ka pehmest langevast viskoosist kleidil on ka alläär riidepuul vaadates nagu merelaine, väga erineva “kõrgusega”, aga seljas ei ole. Ju ma siis selline pisut kõverik, igerik olen. Või noh, kui ka lainetab, siis on mees süüdi. Tema tegi mul siin mõõtmisi ja märkimisi, kaks korda isegi.

seelik

keerutades

keerutades 3

keerutades 2

Meespool klõpsis, kui ma Kostivere mõisa õues keerutasin

Pluus on ka uus. Lõige on pärit ajakirjast Ottobre 2/2018. Muidu on need viimase aja õmmeldised mul kõik sellised T-särgikad pluusijupid, seepärast tahtsin seekord pisut muud. Aga või ma siis viitsisin seda õmblemise juhist läbi lugeda, sellevõrra tegin selle kaeluse enda jaoks pisut raskemaks ja tekitasin natuke harutamisetööd juurde. Aga valmis ta sai. Ja mulle omale väga meeldib. Nii kangas kui lõige. Kangas on ostetud vast eelmine sügis Studio Livist. Ja sellele lõikele võiks kohe veel miskit genereerida. Mul juba on idee.

uus pluus

Käisime täna ka Välja talus lambaid vaatamas. Martale meeldis üks tume talleke. Olevat tema sõnul nii pehme. Oli mis on, aga palav oli tal küll. Samas pügamine on päris huvitav. Ma olen kunagi saanud lambaraudadega proovida. vanaema pani nood pihku, et proovi. No ma siis proovisin käte värinal. Eks taharjutamise asi ole. Mul oli toona ikka tohutu hirm, et ma lõikan lambale sisse. Täna poiss tegi seda pügamise tööd nii, nagu polekski see esimene kord! No ei olnudki ju. Sedakorda juba kolmas päev nagu perenaine teadis rääkida. Igatahes tõi ma endale endale nüüd välja talu villast lõnga ka juurde, “Edgari tumedat” tooni ja “Anu Raua valget”. Üht heledamat oli mul ennegi.

20180722_130640.jpg

Sarviline pügamise ootel

Martaga

Martaga Raasikul

Kostivere mõis

Kostiveres

 

Marta tahtis poiste lõpetamiseks uut kleiti. Valis ise kanga ja puha. Aga ma olin nii rumal, et hakkasin tööle uimase peaga vastu ööd. Ajal, mil ma tavaliselt ei tööta. Ma kohe päris tõsimeeli väldin poole öö ajal töötamist, sest kasvõi kudumise korral tekib liigagi sageli hiljem harutamist või on ununud mõni nupukeerd maha või siis kirjutan kirjatöös natuke naljakaid asju kokku. Vahel juhtub. Ühesõnaga: juhtub jamasid. Mulle sobib hommik ja päevane aeg igal juhul paremini. Ja nii juhtus tõsiasi, et ma lõikasin seelikuosa suunaga kangast tagurpidi välja. Päris uut seelikuosa teha polnud kangast, seega jäi nii. Ega kui ei tea, siis ei karju, sest üldmulje on lilleline. No lendavad liblikad allapoole ja roosid on kuival ajal longus. Elab üle.

keeeruga

kinomes

Kangas on Studio Livist. Lõige .. hmm, ma keevitasin mingi T-särgi otsa taas pisut laieneva seeliku. Seega väga tavaline asi. Oleks piiga nõustunud lihtalt seelikuriba krookimisega, oleks saanud lilled ja liblikad ikka õigetpidi keerata, aga nüüd oli asi juba laiaks lõigatud ja teha polnud suurt miskit.

Tänasel lõpetamise päeval me siis kenitlesime siin ja seal Loo peal ja koolimajas. Saime mõned vahvad klõpsud ka. Piigale vahel kohe meeldib nägusid teha.

Siin me oleme kahe lõpetamise vahel teel raamatukokku.

raamatukogu ees

raamatukogu ees 2

Ja siin ootame uut aktust.

minu lemmiktüdruk

aula ees

 

 

Posted by: Tiina | 20. juuni 2018

Suursündmus

Meie peres oli täna väga suur päev … kaks poissi said ühe hariduse etapiga ühele poole. Keskmik lõpetas põhikooli ja suur poiss gümnaasiumi. Seega pea terve päev üks suur lõpetamine. Oeh.

Mul on väga hea meel, et nad need verstapostid läbinud on, iseasi kui hästi. Mingi õppimise tüdimus sai mõlemast lõpusirgel võitu ja nii nad mõne eksami puhul lati alt läbi läksid. Plaanid on ka edaspidiseks, eks siis tuleb hakata tulemusi takkajärgi parandama, kui olemasolevatest ei piisa. Eks näis. Igatahes tunnen ma oma poiste üle täna rõõmu. Nii vahvad ja lõbusad, vahetud ja omamoodi. Igaüks isemoodi. Ja rõõmustan sellegi üle, et järgmise paari aasta jooksul ei tohiks meie peres lõpetamisi olla. Oli ehmatav avastada mõni päev enne lõppu, et lapsuke on kosunud ja ülikond pisut kitsuke rinnust. Alles see läks nagu valatult. Õnneks ei olnud see väga karjuv jama. Kuigi jah, särgivarrukad võinuks ka pisut pikemad olla. Huvitav, kas tõesti kasvavad lapsed ema-isa kiuste ja ürituste muretu õnnestumise takistamiseks vahetult enne suursündmust? Mul jõudis juba uue ülikonna hirm tekkida.

Ja siis need lilled. No mis sa teed, kui poisslapsed tahaks rukkililli. Mul polnud mahti neid kuskilt linnapiiri tagant otsima minna. Lillepoes olid ses vaasis hingehinna eest ainult riismed. Kuigi jah, nad oleks ka lilledeta rõemsad. Kasvõi kommikarbiga.

Ja siis vahetult enne minekut kingapaelu sidudes ilma hoiatavate märkideta katki läinud kingapael …

Aga kiki on minu õmmeldud … sulaselge siid. Tehtud küll issile ja poisile pisut pikk sidumiseks, aga sain hakkama. See nägi nende paelaotsas valmis lipsude kõrval (teate ju küll .. klambriga kinni kaelaümber) ikka väga ehe välja. Ja nende klassis olidki poisid imekombel kikidega, ainult üks poiss oli pika lipsuga.

Markkuse lõpetamine

Markkus Miikaeli lõpetamine

Martini lõpetamine

Martin Eriku lõpetamine

Mart ei taha minuga tükil ajal enam vist ühtki sellist üritust kaasa teha. Ma kohe ei saanud muudmoodi, kui pidin vahtima särgivarrukate paistmist ülikonna varrukast (peaks ju nii 1,5 cm paistma) ja pükste pikkust või pintsakute kitsust-laiust õlgadest. Professionaalne kretinism, mis teha. See on vist mingi alateadlik värk peletamaks ka seda pealetikkuvat nuttu. Mul on silmad väga vesise koha peal ja sellised üritused jõuavad ikka ja jälle punkti, kus ma nutan kogu kollektiivi ees … Mart alati tsiteerib ses punktis klassikuid. Ei saanud ma ka seekord teisiti, Loo kooli hümni ajal värises lõug mõlemal korral märkimisväärselt. Marta vaatas ja päris issilt, et miks emme nutab. No oli kuidagi kurb lõpetada ja lahti lasta oma pisikestest poistest … Siinkohal ajab ennast ka naerma, mõlemad on ju pikemad juba ammu. Nüüdseks tegelikult juba kolmas ka. Mattias, see pisipoiss, käib juba issi kannul ja nõuab mõõtmist, et märkida ära hetk, mis issile ka ülevalt ala vaadata võib. Naljatilk.

SEE PÄEV

Lips seotud! Ahistavad!

särki ostmas

Ja särgi ostmine oli ikka tohutult ahastamapanev üritus …

Posted by: Tiina | 14. juuni 2018

Võõrad suled

Eile käis mul väike külaline, kelle emme tahtis talle paari pükse ja ühe T-särgi õmmelda. Ja mütsi. No tädil on trikotaaži jaoks õiged masinad olemas, miks ka mitte. Jalgratast leiutama ei hakanud, sai võetud ajakirjast lõige pükstele ja särgile ja siis kombineeritud. Mütsidega on nagunii lihtne … vaja on kangast, peaümbermõõtu ja kõuigest kääre. Üks kangatükk oli ses mõttes natuke pisike, et päris kolme asja välja ei vedanud – soov oli kaks mütsi ja püksid. No mis siis ikka, pilk tädi nurgasseisvale kangakuhilale ja voilà … must trikookanga jääk oli täitsa paraja suurusega. Ja sellised nad siis said. Kena must-valge komplekt. Kangad ja mõtted HB emme omad, osaliselt teostus ka. Tädi Tiina sekkus siis, kui noorhärra HB ei olnud nõus emmet enam masina taha laskma. Seega jah, 100% minu “suled” ikka ei ole.

Must_valge HB_4

Must_valge HB_3

Must_valge HB

Must_valge HB_2

Onu Rasmus sai ka sellise mütsi nagu HB. Lihstalt veidi suurema. Ma loodan, et temalegi meeldib.

Must-valged kangad (v.a must) pärit Black Carrotist.

Aga ma olen siin vahepealse aja jooksul teinud mõned muudki asjad. Nt sai Marta kevadel softshellist püksid. Muidu ok, aga ma teen kummikanali veidi ringi. Kuigi jah, õues juba porisemal ajal mängitudki. Praeguse kuivaga ma ausalt unistan pisukesest porist …

softshellpüksid

softshellpüksid 2

Ja siis sai tehtud hunnik mütse ja paar peapaela.

5 ja 2

Mõned on kuskil veel, aga pole veel pildil. Ning siis sai üks vahva poisslaps sünnipäevaks särgi. Sellise poisteka.

jalkasärk

Jalkafänni värk. No sel hooajal ka õige teema, kui mõelda täna algavale suursündmusele, mile puhul on meilgi seinale juba miskine tabel kleebitud ja äge vaidlus käib muidu uimerdavate meespoolte vahel. Meite issi peab ka veel sellise särgi saama, kui ma lõpuks tumesinise kanga lisaks ostetud saan.

Posted by: Tiina | 14. juuni 2018

Valmis!

kasega 2

 

Suurte paraadideni on veel aega, seepärast kõigest mõni kenam pilt Sallist. Kingitus Õpetajale. Ma paraadpildid jätsin ju esimese hurraaga tegemata, no ei saa kõike korraga. Aga mõningased klõpsud seda ilu näitamaks siin nüüd saadud on.

sall nööril

IMG_7172

Ma ei ütle seda esimest korda, et mulle meeldib see muster kohe väga. Ka üks mustriarmastus esimesest silmapilgust. See pole ainus, aga ega neid üliväga lemmikuid ülemäära palju ka ole. Seesama piibeleht, sinililled …  Aga et end mitte kogu aeg korrata, oleks nüüd vist aeg ka mõni muu kiri varrastele panna. Või noh, saladuskatte all võin öelda, et 4 eri värvi salli on varrastel ja üks valge tahab ka kohe alata. Miks saladuskatte all? Ega mu terve mõistus ka seda väga kuulda taha, et kaksiku hing nii heitlik on ja peab mitut asja segiläbi tegema. Äkki ta sedakordset ausat ülestunnistust ei kuule 😀

piibelehemuster

Aga jah, selline ta sai. Salli on parasjagu. Seekord ei saanud üüratusuur. Laiust on u 66 cm ja pikkust 175 cm. Mustrikordi on varasemate sama mustriga sallidega võrreldes enam, 6 laiusesse. Varras oli ju peenem ja sellepärast. Et ikka ilusa suurusega sall saaks, mitte sallipoeg. Peenema varda võrra tundub ka tihedam. Igatahes .. mulle meeldib! Ma ostsin isegi veel ühed ringvardad samas suurusjärgus juurde. Saab korraga kaks peenikest kaunitari varrastele luua. Ma tahaks selle vardaga nüüd käpakirja ka taas poovida. Lihtsalt huvi pärast.

Ja see meriino, LõngaLangi meriino sallilõng on nii mõnus! Tegelikult ma selle lõnga pärast 2,25 varda haarasingi. Tundus kuidagi õige minu käe jaoks. Mul on värve veel, ühe laimirohelise lehesalli võiks ka ju järjekorda võtta … Ega jah, tegelikult oleks vaja inventuuri, saaks sotte veelgi selgemaks. Ja kindlasti kasvaks ka soov-kudumiste hulk. alati on inventuuri käigus tulnud välja midagi, mille olemasolust aimugi ei olnud ja millega kaasneb kohe ka idee.

sall laual

sall nööril 2

 

pehme ja valge

Juba pealevaadates tundub pehme ja hea 🙂

Posted by: Tiina | 11. juuni 2018

Kordamine olevat tarkuse ema

Ja jälle mina oma piibelehtedega. See üks kiri on üks lemmikuimaid ja nii ma siis jälle seda teengi. Seda enam, et sel on hästi lihtne ja meeldejääv loogika. Või kuidas seda ütlema peakski. Igatahes selles kirjas miski sobib mulle (erinevalt muidu väga meeldivast poollehekirjast, millega vedasin paberil näpuga järge algusest kuni lõpuni!) ja ka kui uut salli alustades korraks toetud mustrile, siis peagi saab paberist lahti lasta ning teha koostööd mäluga ja juba olemasoleva tööjupiga. Täpselt sama mustrit olen kudunud varemgi, kokku vast 4-5 korda.

Nagu ikka on alustuseks venitatud pilt. Paraadpildid võtavad aega. Kuigi ma saan vist noidki lehvitada, kuna salli saaja ei ole teadlik sellisest asjast nagu minu blogi ja fb grupid, kus ma liiklen. See on sall õpetajale – noored soovisid ja mina teostan. On ju lõppude aeg.

Ja seegi kord olid mu näpuvahel 2,25 ringvardad. Kui selle pika äärepitsiringiga on varda ja tammiili üleminekul vahel vaja takka adata, siis muidu sujub nende Zingidega mul töö päris hästi. Vähemalt nende peenematega. Lõng on naturaalvalge meriino LõngaLangilt. Nojah, see on praeguse FB käsitöögrupi koi-jutu peale ka üks väheseid kohti, kust ma lõnga osta julgen. Õnneks on mul sallipalavik. Ikka veel. oma 5 salli ootavad miskit, et valmis saada. Vat näed, aeg on see sunnik, mida kipub nappima.

venib

6 mustrikorda laiusesse ja 16 kõrgusesse kui mälu hetkel ei peta. Sall on allkorrusel, ei saa kohe üle lugeda. Aga tänu peenemale vardale ei ole väga hiiglane. Suurem kui 50×150 küll.

Oi mulle meeldis selle salliga õunapuude õitsemise aegu pilte teha. Kuidagi nii ilus oli …

pitsiline kevad

Older Posts »

Kategooriad