Posted by: Tiina | 14. apr. 2019

Viimane koolitöö

Viimaseks oli koolis siis keep. Nüüd peaks kõik asjad valmis olema ja lubatakse praktikale. Nojah, kliendiraamat on veel, aga sellega on hetk aega. Kui ma muidugi selle va imelooma Lectraga sinasõbraks saaks.

keebiga 3

Ja nüüd siis keep. Mul oli küll selline pehme ja beeži keebi mõte, aga kuna see ei võtnud konkreetset kuju, siis läksin hoopis Abakhani ja ostsin esimest mõttest oluliselt odavama kaaluvillase ja läksin sellist lihtsat teed – konstrueerisin lihtsa keebi. Meil lubati tegelt võtta ka ajakirjalõikeid, aga selle peale, mida võinuks proovida, sattusin alles hiljem. Seega jäi nii. Toppisin siis vähemalt kanti õmblusvarudele, niiöelda kandiõmblemise harjutusena. No apse juhtus ka, aga muidu oli täitsa ok. Ja sai selline.

keebiga 2

Keebiga 1

keebi selg

kanditud ja vooder

nööp

Need nööbid on siin nüüd need kõikse kenamad, ausõna. Nood lihtsalt hakkasid nii meeldima Veerenni tänava nööbiga majas, et ma kohe ei saanud neid poodi jätta. Et nad nagu sadul sea seljas ei karjuks selle punase peal, selleks on vooder pigem nendega ühte tooni.

Nööpaugud on kandiga. Nökerdamist oli, aga sedakord oli ka ruumi neid teha. Nööbid ju ka suhteliselt suurekesed. Aga oi kuidas mulle meeldivad!

Kanga mustriruute keegi kokku panna ei üritanud. Kangas on natuke karm ning et langeks paremini sai kõik lõigatud diagonaali. Alguses ma käeavade peale ei mõelnud, aga proovides tundus tsipake ahistav, seepärast saab ikka sõrmed ka eest välja pista. Seega kaks kanti nagu tasku puhul. Minu lemmiktaskud, küll seekord ilma klapita.

Kokkuvõtteks sai täitsa ok. Mõeldud on nt õhtusel raamatulugemisel terrassil peale võtmiseks. Selleks on asja enam kui küll. Alguses oli ka pisikese püstkrae mõte, aga ma panin suurte detailide väljalõikamisest jäänud jäägi nii hoolikalt ära, et see jäigi leidmata. Siis sai kaelakaar hoopis seestpoolt lõikekohase kandiga töödeldud. Ja parem ongi. Kangas oleks kaelal ja lõual liiga kare. Ausõna.

Siin on nüüd kõik 5 asja.

This slideshow requires JavaScript.

 

Ja kel mahti, minge Lastekirjanduse keskusesse Gruusia kunstniku Nino Chakvetadze näitust kaema. Nii ilusad illustratsioonid.

Advertisements
Posted by: Tiina | 30. märts 2019

Koolitöö: jope

Enne kui koolile joone alla saab ja praktikale (kui ma sellise koha leian), siis tuleb teha veel paar ponnistust. Üks neist on jope.

jope 1 väike

Jah, meestekas sai ka softshelli õmmeldud ja miskit konstrueeritud, aga omale jope tegemiseks olen ma ikka juba kaua hoogu võtnud. Nüüd polnud pääsu. Kaevasin vanast varust impregneeritüki välja ja paber ette ja kukkusin joonistama. Lubati kasutada ka ajakirja lõikeid ja neid siis modelleerida, aga ma alustasin otsas. Nii on nüüd kogu see jope selline paras kombo. Keha on konstrueeritud põhjamaade järgi, varrukas on Tammiste raamatukesest üheosaline ja kapuuts (mida neil piltidel ei ole küljes) on jällegi sakslaste Mülleri järgi. Kapuutsi piltidel veel ei ole, see vajab trukke ja ööse, et saaks lõplikult valmis.

selg väike

Sai selline. Hõlmad on mitmet pidi läbi lõigatud ja neisse lõikamistesse sai üle viidud rinnasissevõte. Täitsa töötas. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas suure rinna korral täitsa ilma sissevõtteta asja teha, ent ma proovin selle variandi ka ära. Kuna kavas oli kasutada ka vatiini, siis võtsin konstrueerimisel lisaks 14, õpetaja soovitusel materjali ja vatiini arvestades. Natuke lai sai, aga selle raasukese me “proovisime” ära.

vooder ja kant

Materjal oli omadest vanadest varudest (Abakhani kaaluimpregneer, täitsa ilus ja toekas ja mitte väga kummine), vooder ka. Kehaosa vooder on pärit samuti Abakhanist, sedakorda viskooskangaste kastist, pigem selline kleidiriie. Miks ma selle ostnud olen, ei tea. Hetkel see muster mind enam üldse ei kõneta, aga siia passis. Kant kooli varudest, tundus voodriga sobivat, annab natuke särtsu juurde. Vahel on õhuke viskoosvatiin. Mulle meeldib. Kampsun mahub ka kenasti alla. Ilma selleta jääbki selg veidi kottima.

töös

Hõlmad töölaual

kaelakaarekant väike

Kaelakaarekant

hõlmad väike

staadionil väike

Ei ole sportlik, ei ole

 

 

Posted by: Tiina | 24. märts 2019

Poolikust mitte poolikuks

Eelmise postituse pooleli asjade hunnikus vaatavad vastu kaks asjakest: kaelkirjakud ja linnud. Kuigi ammu pole nii kiriet kuud olnud, siis võtsin hetke ja lükkasin need kokku. Seda enam, et piiga sai uue pluusiga kohe ka pidusse minna.

Niisiis – linnud ja .. Ei, mitte liblikad, vaid kaelkirjakud. Mustrilised kangad on Black Carroti päritolu, ühevärvilised RiimeTex (eelmise suve ostud). Sellised lihtsad asjakesed. Seda enam, et sahtel sai peale viimast koristust ka üsna tühjaks ja selga pole nagu midagi eriti panna.

Lindudel on selg ühevärviline, kaelkirjakutel on ühevärvilised ainutl varrukad. Lindude ühevärvilist selga on jätkatud allservas veel ribakese lindudega ka. Kollane tükk oli kodus lühike, aga ma olin nõuks võtnud, et ei osta hetkel miskit juurde.

Marta linnud 3

Marta linnud

salkus kaelkirjak

Marta kaelkirjakud

edevus

Edevus

Ja ei midagi pikemalt.

Neiu küsis küll särke vaadates, et niis suured. No mis sa siis kasvad nii kiiresti, pikkust ja laiust. Eksole. JA tahaks ju et käiks suve ja sügisel ka. Äkki.

Marta linnud 2

viska tukka ka

Viskame tukka ka

 

Posted by: Tiina | 10. märts 2019

Pooleli

Ma siin millaski jaanuaris unistasin, et teeks ka seda va “nädalalõpu õmblust”, st iga pühapäev kindlasti midagi. Nüüd kisub vägisi sinna, et ega ma muul ajal nädalast ei saagi kodus suurt midagi teha. Neljal päeval kulub õhtu koolile, hommikud on täis kiiret kirjatööd. Reede asjatan sageli linnas, kuna seal ka vaja vahel seigelda. Ja siis laupäev perele või siis nagu eile – aitasin taas Andrat HB-le mõeldes õmmeldes. Ja siis pühapäeval, mil Mart ja väikesed mehed kannavad suuremat kodutööde raskust, püüan midagi all teha, kui kirjatöö mahti annab. Oeh.

Samas pole hullu – midagi ju valmib ka. Pooleliolevate asjade hunnik tasahilju taandub. Ega ma enne suur uut alusta kui see hunnik otsa saab. Kuigi jah, neiu sahtlid on üsna tühjaks jäänud. Kasvab välja kõigest.

pooleli

Ja nii ma siis tegin eile Andra abistamise kõrvalt neid pooleliolevaid pisiasju. Nii sai üks dressikas taas valmis. Ja siis Martale särk ja retuusid. Ning mu oma uus särk sai ka seljakaelakaarele kandi. Ainult see oligi veel puudu. Saaks ju ilma ka, aga mulle hakkasid need seljaosa kaelakaarelt puhtad T-särgid meeldima.

Aga tulemused siis siin.

Tuunika. Kangas on ostetud ikka üsna mitu aega tagasi Studio Livist. Seda oli selline tükk, et rohkem välja ei tulnudki. Ma tegelikult tahtnuks teha taskud ka, külgedelt sisse, aga see idee pärist täpset kuju ei võtnudki. Oli selline “tahaks-kah” udu peas.

Lõigates püüdsin kogu kanga ära kasutada, alles jäi ainult veidi siniseid tähekirjaga tükke. Kogu roosa mustriosa sai A-lõikelises kehaosas ja varrukatel ära kasutatud. Ongi arvestatud, et oleks hetkel pigem pisut lai ja pikk. Kestab kauem. Nüüd vaja ainult veel tumedamad ühevärvilised retuusid näiteks kombineerimaks teha. Kangas on küll hästi nunnu. Lõike kombineerisin ühe varemgi kasutatud T-särgi lõike järgi.

 

This slideshow requires JavaScript.

Siis see öökullikangas. Jälle ootas kaua, aga mul polnud talvel mahti soonikut otsida. Reedel siis jõudsin selleni. Kangas taas Studio Livist. Nii nunnud ööökullid, kuigi ma alguses pelgasin seda pruuni põhja. Ma ei salli eriti pruuni värvi. Vahel mõni toon meeldib. See kombo siin meeldib. Lõikeks on üks poiste dressikas Ottobrest, numbri jään hetkel võlgu.

This slideshow requires JavaScript.

 

Ja siis veel üks pluusijupp. Jälle pikkust ja laiust pisut enam kui hetke vaja. Seda kõike selle arvestusega, et kohe-kohe tuleb nagunii lühikese varruka hooaeg ja ma tahaks, et see läheks sügisel ka veel selga. Kangas on BlackCarroti kangaste odavmüügilt, selline lihtsake. Lõige Ottobrest (numbri jään hetkel võlgu). Tahtsin seekord midagi muud kui soonikut kaelusesse, seepärast katsetasin üht bretooni särki. Neiule meeldis. Ta keeldus pärast seda pildil olevat kombot seljast võtmast ja vedeles tükk aega nii toas …

This slideshow requires JavaScript.

 

… kuni rattatiir ta õue meelitas. Käisid ja tegid Keskmikuga selle kevade esimese rattaringi. Eks ma pelgasin küll, et käib jääl külili aga tuli tervelt tagasi. Kergliiklustee järve ääres on puhas ja kuiv, aga see põhja poole jääv majaesine on jääväli. Ikka veel.

 

Ja siis üks kodune kombo. No T-särk passib mujale ka, aga vat retuuse ma üldiselt linnarõivaks ei pea. Mõne erandiga. Siin on nüüd kõik kolm kangast BlackCarroti odavmüügilt.

 

This slideshow requires JavaScript.

Ja lõiked on taas mitte üksühele võetud, vaid kombineeritud ja suurendatud. Piiga ei vasta ühelegi standardile … pikkus vastab vanusele, aga laiusmõdud kipuvad olema suuremad. Ja noh, keha ja jalgade vahekord ei ole ka just ühegi valmislõike proportsiooni järgi. Siis on ju heagi, kui emme õmbleb 🙂 Kui ta vaid ise rohkem tahta oskaks …

Ja minu pluusijupp. Taaskord BlackCarrot.

pluuus 1

 

Täitsa tegus päeva keskpaik oli. Nojah, suur osa tööd oli ka enne asjade poolikute hunnikusse sattumist tehtud, ent ikkagi. Kui poleks täna teinud, ei oleks need ka valmis saanud. Poolikuid on veel, eks ma pean nüüd esimesel võimalusel taas hagu andma. Mul vaja kuu lõpus korraks õmblemine kokku tõmmata. Meil kaks poiss võõrustavad nädalapäevad saksa vahetusõpilasi. Vaja kodule korralikumat ilmet anda. Omad on harjunud, et nõelu, niiti ja kangatükke vedeleb lõngadele sekka kõikjal, aga ma ei saa eeldada, et nood noorsandid ka sellega harjuks 🙂 Nii peab kiired asjad ära tegema ja üle andma.

Nüüd läheb koolis keebi kõrvale veel jope käima. Ja siis tuleb veel otsida praktikakoht, mis jätaks ka vabadust … Nojah, keeruline teema. 9 nädalat 8-17 tasuta töö kahjuks ei mahu hetkel minu päevadesse. Mõtleme veel. Kevad hiilib ligi igatahes.

 

 

Posted by: Tiina | 22. veebr. 2019

Päiksesäras paraadile vastu

Saigi valmis. Hetkel ei ole kõik lubadused päevapealt pidanud, sest kogu aeg tuli midagi vahele. Koolis perioodi lõpp ja sinnamaani tegemata asjad, siis lapsel 100 + 1 sünnipäeva, mis tekitavad logistilist segadust. Siis veel see, teine ja kolmas. Aga igatahes siin ta on – päikesekollane mantel kevadeks, millega sai antud selline poollubadus, et saab sellega paraadile päiksena särama kui ilm lubab.

Kangas on sedakorda pärit Abakhanist. Sisaldas info järgi suuremalt jaolt villa, aga midagi oli veel. Ma peast enam ei mäleta. Tegelikult otsis neiu algselt roosakat tooni, aga ju see värvitoon ta ära võlus. Voodriks tahtis klient ka midagi tagasihoidlikku, jäi see tumesinine viskoos. mantel seest

Kliendi soov oli, et sirge, pisut pikendatud õlaga, klappidega taskud (nii et klapi saab sisse lükata). Mitte väga pikk. Kuna kaunistusi ja kilesid-vilesid ei tahetud, siis pisukeseks lisaks sai põuetasku. Ja kaelakaarele katteriide jätkuks põhimaterjalist kant. Et turjapealne ikka toekam oleks. No tegelt ma oleks vist ikka katteriidele kandipaela ka tahtnud panna, aga jäi sedakorda sobiva värvi taha. Kooli poes ei olnud õigel ajal seda, mida vaja olnuks ja otsimiseks mul ka aega ei olnud.

Mantel

Mantel 2

Eile klõpsisin koolis pilte teha, aga see kunstlik valgus ei anna õiget värvitooni edasi. Lisaks tekitab kehv kaamera, kunstlik valgus ja vale mann valesid varje. Mann oli ka vales mõõdus ja selle hetkel pärast ai hakanud neid seal läbi ka katsuma. Õhtul enne kojutoomist pisut veel kohendasin pressides kus vaja ja tõin ära, et homme vast omanikule üle anda.

Mulle endale meeldivad väga nööbid (Texlin). Ilusad ja odavad. Kui ma kohapeal käisin, siis esialgu vaatasime, et kollasega vist valik väga suur ei ole. Aga ena imet … oli küll ilusaid kollaseid nööpe.

Ja selline ta siis on.

Kaamerate ja valguse ja seadetega mängides saime mu senistele toonidele veel sellisegi kollase lisaks.

värvimängud

Nüüd vahepeal üks kirjatöö valmis ja siis saab Ärtu emandale ka joone alla. Ikka on nii, et üks töö meelitab teise lisaks. ja nii ma siis siplen. Tööde ämblikuvõrgus. Ja nüüd hakkab veel kevad ka omale tähelepanu nuiama …

Posted by: Tiina | 17. veebr. 2019

Triibulised

Ei ole minu esimesed. Aga seda ma ei tea, mitmendad.

kahed püksid.jpg

Sai ostetud millaski BlackCarrotist üks sebrakangas. Eks ikka omale piigale mõeldes. Ja nii nad tulid – retuusid neiule ja bokserid issile. Tegelikult oli mul plaan teha ühevärvilisega kombineerides issile hoopis T-särk, aga ta hakkas kuidagi põtkima selle mõtte vastu. Igasugu hundusid ja värke-särke kannab küll, aga need sebrad tekitasid mingi tõrke. No kui ei taha, siis ei tee. Ja siis sai niiviisi. See oli selline valmismõõdetud tõkk ostes, seega retuuside pikkusest jäi mingi u 35 cm riba ja sellest palju muud kõrguse poolest välja ei tulnud kui need trussikud. Kuna mu meespool kannab minu tehtuid heal meelel, siis ma neid siin tasahilju vorbin.

sebrad 17022019.jpg

Triibulised ehk sebra-retuusid

bokserid sebradega.jpg

Täitsa triibulised

Kuna kangast on veel veidi, siis kombineerides mingi T-särk sealt ikka tuleb ka.

See kangas paelus mind juba ainuüksi sellepärast, et mul on kodus ka üks pusle, mis koosnebki ainult sebra-triibulistest tükkidest. Kui kollast serva ei oleks, siis polekski muud kui sebrad ja pane kokku kuidas tahad.

Eksole, ei midagi erilist, aga väike märk ka sellesse nädalasse. Kuidas see oligi … igasse nädalasse vähemalt üks õmblustöö. Kollane mantel tuleb ka kohe, mõned pisiasjad on jäänud. Siis kohe punase mantliga edasi. Kuigi jah, vahepeal peaks selle poolelioleva trikotaažihunniku ära lahendama, ikka kohe põhjani st lauaplaadini. Muidu on kogu aeg midagi seemneks. Sinna alla käib tegelikult ka tänane töö. Ma tegelikult katsin veel teisigi asju, st kasutasin kattemasinat, aga päris valmis ei saanud muud kui need. Ilm oli ju nii ilus, et tuli teha õues üks lugemispaus ja otsida lillepeenrast õisi. Leidsin neidki.

raamatuga õues.jpg

“Sisalik pagasis”

Kevad tuleb, kus ta pääseb.

lumeroos 17022019

Lumeroos

 

Posted by: Tiina | 3. veebr. 2019

Trikoopäev

Ei, me ei käinud ujumas. Märjaks saaks ka lumes, kui tahaks. On nõnna vesine värk. Isegi eilne lumememm viskas end veidi aja eest pikal. Nii vesine ja pehme on. Aga mina sukeldusin juba välja lõigatud trikootükkide hunnikusse ja tõmbasin mõnele tegemisele joone alla. Samas jäi sinna tööd veel küll ja enam.

Marta sai kaks pluusijuppi ja dressika.

Pluusid on lindude ja lilledega. Ma oleks mõlemad täitsa tavalised pika varrukaga asjakesed teinud. Aga piiga tahtis lilledele miskist satsi või volangi varrukasse. Siis ma genereerisin ühe kelluka sinna külge. Kui tahtis, siis tahtis. Kui enam ei meeldi, eks siis tee ümber.

Meil tekkis äkitsi vajadus uute pluuside järele. Kõik varasemad on kuidagi nabakad. Piiga venib kehalt pikkusesse ja laiusesse, jalad nii kähku ei kasva. Püksid ei jää lühikeseks, pluusid küll. No eks iga laps kasvagi isemoodi. Eelmine suurem laar särke pärineb eelmisest aastast, ka talvest. Vist. Eks ongi aeg. Kuna kangaid on, siis ma teen veel paar lihtsakest, et sahtel taas täis oleks.

Marta lilleline

Marta lilleline 2

linnud

linnud 2

Mis dressikasse puutub, siis mõte oli hoopis teine. On üks rebastega halli põhjaga dressikangas, mis ootab oma aega. Aga, aga .. isegi kui ma sellele sooniku leidsin, siis lukud olid lühikesed. Eks ma pean pikemaid otsima minema. Teisi kangaid oli ka, aga need küsisid kaaslast ja midagi väga sobivat hetkel kodus polnud. Siis jäi ideeotsingul mulle selle aasta Ottobre esimeses numbris silma üks poiste pusa. Ka mitmest kangast kombineeritud. Hakkasin juppe lappama, mis võiks passida muu kodusolevata kokku. No parimat valikut ei saanud, aga midagi siiski. Saab vähemalt homme miski uue asjakese kooli selga. Selleks ju vaja ongi. Eelmisel on üks öös ära. Igal juhul uus õmmelda lihdtasm, kui uus öös kapuutsile panna. Naerukoht. Ja juba tehti ka märkus, et taskuid ei ole. No järgmisele ja ülejärgmisele tuleb/tulevad. Ausõna. See oli täna selline kähkukas. Sest mis seal salata, see veidi enam kui aasta tagasi tehtud kaunitar, see siniselilleline ja linnuline, on tilluke. Peab tollele uue omaniku leidma, sest väljanägemine on veel täitsa ok. Öökullid lõikasin ka Martale juba välja, aga need ootavad soonikut. Ütle veel, et kangaid on kodus palju. Seda, mida vaja on, kohe kindlasti ei ole.

seljas

dressikas 2

kaelus

Uus sai nüüd selline pikk, et kohe jälle nabakas ei oleks. Piltidel on aga värv vale. No ei anna lamp seda õiget. Seal ei ole mitte punane, vaid roosa. Fuksiaroosa.

No ennast ma ka ilma ei jätnud. Taas üks kangas tilgatumaks. Nüüd on järgi tõesti vaid sellised tükid, millest saab mitte väga suurele nukule. Isegi varrukaid jupitasin, et tuleks enamat välja kui päris lühikesed. Sai selline. Mulle meeldib.

minu pluus

Mulle hakkas see kaelakaare kantimine seljaosas meeldima. Enamus on nüüd ilusad puhtakesed.

Ja kollane mantel sai ka põuetasku. Nagu klient soovis.

põuetasku

põuetasku seest

 

 

Posted by: Tiina | 30. jaan. 2019

Kui kirjatöö jooksutab ajud kokku, …

… siis otsi midagi päikselist, et sõlmed lahti harutada.

taskud

Ja siin ta on … kollane mantel. No palju veel ei ole, aga seegi asi, et taskud sees. Minu nädalavahetus algas puslega töölaual. Pühapäeva õhtuks sai sellest kaks taskut. No kõike muud tuli ju ka vahele, kasvõi hunnik trikoosärke, mis ei ole küll veel näitamise faasis.

Ma üldiselt teen küll klappidega taskuid veidi teises järjekorras, et kõigepealt kandid ja taskuavad ja siis klapid ja siis taskukotid. Aga seekord alustasin taskuklappidest. Ma ei tahtnud õhtusel ajal enam kääre väga lõksutada. Need taskuavad on ka selline pisut täppistöö ja näpp väriseb teinekord. Siis tegin õhtul klapid ja järgmine hommik taskud. Polnd hullu midagi. Kuigi nii on juhtunud ka sedapidi, et klapp on ava jaoks suur või väike. Noh, algusaegadel. Minu tõdemus on see, et päevavalges, eriti päevases päiksepaistes on parem õmmelda. See vist ongi see põhjus, miks mul koolis edeneb mokalaat paremini. Valgust on vähe. Vanadest lampidest osa küll vahetati välja, aga ikkagi. Või siis on vaja paremaid prille. Ma olen kodus ja just valges oluliselt produktiivsem. Aga vahet pole .. koolis korjan know how’ d ja kodus rakendan. Kärab küll.

This slideshow requires JavaScript.

Ja egas need pole ju esimesed asjad. Lihtsalt vahepeal on laual olnud kuhjades trikotaaži. vaikselt sean nüüd sihti teisele poole. Küll trikotaažiga vaheldumisi, sest vaikselt juhendan vennatütart kui too oma pisipojale õmbleb ja samas teen ka omale ja piigale. Igatahes asjad edenevad. Seda on näha ka sellest vahepeal seisnud Ärtu emanda jakist. No kui teed erinevaid tegevusi, siis kord on Vestmann peal ja Piibeleht all ja siis jälle vastupidi. Nii see on ka õmblemise ja kirjatööga. Ja kudumisega.

mantel töölaual

Töölaud

jakk varrukateta

Ärtu emanda jakk

Oi, kui te teaks kui vahvad nööbid selle jaoks valikus on! Natuke edevust ikka ka. Aga las klient valib kõigepealt, siis vaatame edasi.

Ja üks nädalavahetuse kaunisilma killuke. Mulle see lumine aeg täitsa meeldib. Ometi üks korralik talvekuu! Ma seisin seal puu all ja vahtisin üles ja lund muudkui langes ja langes …

20190127_135319

 

 

Posted by: Tiina | 18. jaan. 2019

Lubadused

Aasta on küll alanud juba vaat et kaks kord kümme päeva tagasi, aga minu lubadused on ikka alles mustandi kujul. No paneme nad siis kirja ka, et oleks millega võrrelda aasta lõpus.

  1. Kangadieeti ei pea, st endale kangaste ostmist ei keela. Küll aga tahaks suunata teraviku taas trikotaažilt muule, nt peenemale villasele või mantlikangastele. Mitte et neid otsesõnu varuda, vaid et õmmelda.
  2. Lõngadieeti ka ei luba, st et ei osta, juba mitmendat aastat. Aga elu on näidanud, et varud ei suurene, pigem vähenevad. Koon ära rohkem kui ostan, mis on vägagi positiivne. Ostan peamiselt konkreetseteks projektideks, kui keegi midagi tahab.
  3. Ja vat see netist loetud kudumisdieet* sobiks ka mulle. Ma olen seda küll harrastanud teadmatusest juba aastaid, st mul on pidulauas pea et alati vardad ja töö kaasas, aga ma pole selle positiivset mõju veel teadvustanud, nii teadlikult. Nüüd paneme sellegi siia ritta ja näis siis.
  4. Ma ei ole nüüd üldse originaalne, aga see vähemalt 1 õmblustöö iga nädal on väga hea mõte. Mul on kogu aeg miskit ripakil, aga nüüd võiks asja eesmärgiga võtta. Siis oleks vast reaalseid tulemusi ka enam.
  5. Poolikud tööd valmis! On need siis kudumised või õmblemised. Jah, hetkel on koolis kiire, aga ka iga kire saab kord otsa. Hea oleks kui saaks aasta lõpejks pea kõik senised poolikud otsa. Nagunii tuleb uut poolikut ka juurde, aga sellest siis, kui see käes on.
  6. No kvartali kohta võiks ühe kampsi ka valmis saada. Kas siis mulle, Martale või … kes iganes see siis on. Tahaks kududa enam kui salle, aga need on head väikesed endaga kaasas kanda ja nii ongi mul eelmisest aastast nüüd näidata pea et ainult sallid ja sokid. Katsuks sel aastal teistmoodi.
  7. Ja siis lugemine. Rohkem raamatuid! Eelmine aasta sai loetud neid 66 ja 21429 lehekülge – Goodreads aitas arvutada. Katsuks sel aastal pisut enam, sest huvipakkuvat on ilmunud hulgim, mu raamatute „to do list” on üüratu.
  8. Rohkem eesti kirjandust lugemislauale!
  9. Ja Lugemise väljakutse grupist sain ka hea idee, mida võiks praktiseerida – iga loetud 100 lk kohta panen 1 euro kõrvale. Uute raamatute fond 😀
  10. Kaltsuvaip! Ma pean selle tegemiseni ka jõudma… See lubadus jääb nüüd suhtkoht lubaduste rea lõppu, sest ei me ette tea, mida tulema hakkab ja aasta esimene pool on hetkeseisuga juba kooliga hõivatud. Aga vast leian ka selleks õppmiseks ja tegemiseks aega.
  11. Ja … tean tõustes igal hommikul – end enam odavalt ei müü!

See viimane sobib täpiks i-le.

Ja noh, kaugemaks eesmärgiks võiks võtta ka õmblemise-käsitöö osakaalu  suurendamise firma käibes? Aga seda on hetkel keeruline lubada. Las olla siis mõttepojana kirjas.

*Kudumisdieet – peolauas kudumise asemel kood 🙂 Paisub kampsun/kinnas/sokk või sall, aga mitte kõht.

Posted by: Tiina | 13. jaan. 2019

Kolm ühes ehk kas ämblikuvõrk soojendab

salliudu

Salliudu

Üks möödunud sügise haapsalu sall sai lõpuks valmis. Selle äärepitsi alustasin ma kaks korda. Esimene äärepits läks aiataha, miski ei hakanud klappima ja tegin pärast mõningast vahepausi kogu pitsi uuesti. Igatahes sai ta selline. Selle sinise lõnga ostsin ma endaga kaasa, kui suvel koos Signega Märjamaal LõngaLangi käsitööpesas käidud sai. Ookerkollane tuli ka kaasa, aga see veel ootab salliks saamist. Äkki järgmiseks salliks? Õlelilledeks? Selle sinise haarasin aga kodunt endaga kaasa eelmise aasta sallipäevale sõites ja seal minu salli algus sündis. Nii ei olegi ta väga kaua varrastel vindunud, täitsa hea tulemus ju omaks lõbuks kudumisel – august 2018 kuni jaanuar 2019.

sall

salliga

salliga 5

salliga 4

salliga 3

salliga 2

Kirjaks sai tookord tulbiga piibeleht, sest see jäi mulle kaasavõtmiseks väljaprindituna näppu. Ei ole esimene selle kirja järgi kootud sall. Eelmine oli valge (HEA sallilõng) ning sai valmis 2016. aasta juunis ja läks kingituseks. Seekordne siis meriinovillane. Kulu on ikka väike, u 77 grammi. Sall ei ole ka kuigi suur, 55 x 160 cm. Ma olen vist hakanud tihedamalt, tugevamalt kuduma, sest samade silmuste arvudega tulevad mõõdud väiksemad. See tähendab ainult üht … edaspidi rohkem mustrikordi laiusesse ja pikkusesse. Vardad olid seegi kord 2,5. Ja seekord on pits haapsalu sallile kohaselt külge õmmeldud. Mulle meeldib!

soe 2

Soojendab 🙂

kaseklassika 2

Kasega

No sooja selline sallike ikka ei anna. Mart kamandas mind peale pilte kiiresti tuppa tagasi ja jäi ise pesudega veel õue. Eks ta õige ole. Aga ilusad on nad küll.

Kahjuks ei olnud täna nii hea ilm pildistamiseks kui reedel, aga kuna kes teab, mis edaspidi tuleb, käisime ikka täna sallipilte tegemas. Ma tahtnuks küll uue seeliku ka selga panna, aga no pole veel valmis jõudnud. Kogu aeg on niipalju tegemist, et ei jõua õmblusmasinani. Küll aga valmis juba mõni päev tagasi üks uus trikoopluusi jupp. Ma lihtsalt avastasin, et senised T-särgid hakkavad väsima. Elastaan kipub “surema” ja nii venivad teatud kohad välja. Viskoosidel tekivad sisse pisikesed augukesed. Eriti sinna, kust asju lõksud kuivades nööril hoiavad.No egas nad peagi igavesed olema, juba aastaid kasutuses ka. Seega on aeg ka iseenda jaoks oma kollektsiooni-kangastele käärid sisse lüüa. Te ikka teate ju, et kangaste kokkuostmine ja õmblemine on kaks erinevat hobi?

pluus

pluus udus

pitsiline trikoopluus 2

Ja nii ma tegingi ühe särgikähkuka – mulle see kangas nii meeldis. Selline pitsiline. Seepärast ma ta ostsingi. Ja 3/4-varrukas meeldib mulle ka. Julgeb jälle inimeste hulka minna.

Siia lõppu lisaks ka ühe kena jaki pildi. Nagu teada, olen ma taas koolilaps. Sedakorda olin ka kliendiks ning kaasõpilane Ulvi õmbles sedakorda jaki mulle. Kangas oli mu kapis seisnud juba miskine 2015. aastast. Ja sai ta selline. Mulle meeldib. Eriti põetasku. Ja need tepingud. Jube lahedad. Mitu pead on ikka mitu pead. Ma poleks ise osanud noid tahtagi.

jakk

jakk 2

põetasku

 

Older Posts »

Kategooriad