Posted by: Tiina | 14. juuni 2018

Võõrad suled

Eile käis mul väike külaline, kelle emme tahtis talle paari pükse ja ühe T-särgi õmmelda. Ja mütsi. No tädil on trikotaaži jaoks õiged masinad olemas, miks ka mitte. Jalgratast leiutama ei hakanud, sai võetud ajakirjast lõige pükstele ja särgile ja siis kombineeritud. Mütsidega on nagunii lihtne … vaja on kangast, peaümbermõõtu ja kõuigest kääre. Üks kangatükk oli ses mõttes natuke pisike, et päris kolme asja välja ei vedanud – soov oli kaks mütsi ja püksid. No mis siis ikka, pilk tädi nurgasseisvale kangakuhilale ja voilà … must trikookanga jääk oli täitsa paraja suurusega. Ja sellised nad siis said. Kena must-valge komplekt. Kangad ja mõtted HB emme omad, osaliselt teostus ka. Tädi Tiina sekkus siis, kui noorhärra HB ei olnud nõus emmet enam masina taha laskma. Seega jah, 100% minu “suled” ikka ei ole.

Must_valge HB_4

Must_valge HB_3

Must_valge HB

Must_valge HB_2

Onu Rasmus sai ka sellise mütsi nagu HB. Lihstalt veidi suurema. Ma loodan, et temalegi meeldib.

Must-valged kangad (v.a must) pärit Black Carrotist.

Aga ma olen siin vahepealse aja jooksul teinud mõned muudki asjad. Nt sai Marta kevadel softshellist püksid. Muidu ok, aga ma teen kummikanali veidi ringi. Kuigi jah, õues juba porisemal ajal mängitudki. Praeguse kuivaga ma ausalt unistan pisukesest porist …

softshellpüksid

softshellpüksid 2

Ja siis sai tehtud hunnik mütse ja paar peapaela.

5 ja 2

Mõned on kuskil veel, aga pole veel pildil. Ning siis sai üks vahva poisslaps sünnipäevaks särgi. Sellise poisteka.

jalkasärk

Jalkafänni värk. No sel hooajal ka õige teema, kui mõelda täna algavale suursündmusele, mile puhul on meilgi seinale juba miskine tabel kleebitud ja äge vaidlus käib muidu uimerdavate meespoolte vahel. Meite issi peab ka veel sellise särgi saama, kui ma lõpuks tumesinise kanga lisaks ostetud saan.

Advertisements
Posted by: Tiina | 14. juuni 2018

Valmis!

kasega 2

 

Suurte paraadideni on veel aega, seepärast kõigest mõni kenam pilt Sallist. Kingitus Õpetajale. Ma paraadpildid jätsin ju esimese hurraaga tegemata, no ei saa kõike korraga. Aga mõningased klõpsud seda ilu näitamaks siin nüüd saadud on.

sall nööril

IMG_7172

Ma ei ütle seda esimest korda, et mulle meeldib see muster kohe väga. Ka üks mustriarmastus esimesest silmapilgust. See pole ainus, aga ega neid üliväga lemmikuid ülemäära palju ka ole. Seesama piibeleht, sinililled …  Aga et end mitte kogu aeg korrata, oleks nüüd vist aeg ka mõni muu kiri varrastele panna. Või noh, saladuskatte all võin öelda, et 4 eri värvi salli on varrastel ja üks valge tahab ka kohe alata. Miks saladuskatte all? Ega mu terve mõistus ka seda väga kuulda taha, et kaksiku hing nii heitlik on ja peab mitut asja segiläbi tegema. Äkki ta sedakordset ausat ülestunnistust ei kuule 😀

piibelehemuster

Aga jah, selline ta sai. Salli on parasjagu. Seekord ei saanud üüratusuur. Laiust on u 66 cm ja pikkust 175 cm. Mustrikordi on varasemate sama mustriga sallidega võrreldes enam, 6 laiusesse. Varras oli ju peenem ja sellepärast. Et ikka ilusa suurusega sall saaks, mitte sallipoeg. Peenema varda võrra tundub ka tihedam. Igatahes .. mulle meeldib! Ma ostsin isegi veel ühed ringvardad samas suurusjärgus juurde. Saab korraga kaks peenikest kaunitari varrastele luua. Ma tahaks selle vardaga nüüd käpakirja ka taas poovida. Lihtsalt huvi pärast.

Ja see meriino, LõngaLangi meriino sallilõng on nii mõnus! Tegelikult ma selle lõnga pärast 2,25 varda haarasingi. Tundus kuidagi õige minu käe jaoks. Mul on värve veel, ühe laimirohelise lehesalli võiks ka ju järjekorda võtta … Ega jah, tegelikult oleks vaja inventuuri, saaks sotte veelgi selgemaks. Ja kindlasti kasvaks ka soov-kudumiste hulk. alati on inventuuri käigus tulnud välja midagi, mille olemasolust aimugi ei olnud ja millega kaasneb kohe ka idee.

sall laual

sall nööril 2

 

pehme ja valge

Juba pealevaadates tundub pehme ja hea 🙂

Posted by: Tiina | 11. juuni 2018

Kordamine olevat tarkuse ema

Ja jälle mina oma piibelehtedega. See üks kiri on üks lemmikuimaid ja nii ma siis jälle seda teengi. Seda enam, et sel on hästi lihtne ja meeldejääv loogika. Või kuidas seda ütlema peakski. Igatahes selles kirjas miski sobib mulle (erinevalt muidu väga meeldivast poollehekirjast, millega vedasin paberil näpuga järge algusest kuni lõpuni!) ja ka kui uut salli alustades korraks toetud mustrile, siis peagi saab paberist lahti lasta ning teha koostööd mäluga ja juba olemasoleva tööjupiga. Täpselt sama mustrit olen kudunud varemgi, kokku vast 4-5 korda.

Nagu ikka on alustuseks venitatud pilt. Paraadpildid võtavad aega. Kuigi ma saan vist noidki lehvitada, kuna salli saaja ei ole teadlik sellisest asjast nagu minu blogi ja fb grupid, kus ma liiklen. See on sall õpetajale – noored soovisid ja mina teostan. On ju lõppude aeg.

Ja seegi kord olid mu näpuvahel 2,25 ringvardad. Kui selle pika äärepitsiringiga on varda ja tammiili üleminekul vahel vaja takka adata, siis muidu sujub nende Zingidega mul töö päris hästi. Vähemalt nende peenematega. Lõng on naturaalvalge meriino LõngaLangilt. Nojah, see on praeguse FB käsitöögrupi koi-jutu peale ka üks väheseid kohti, kust ma lõnga osta julgen. Õnneks on mul sallipalavik. Ikka veel. oma 5 salli ootavad miskit, et valmis saada. Vat näed, aeg on see sunnik, mida kipub nappima.

venib

6 mustrikorda laiusesse ja 16 kõrgusesse kui mälu hetkel ei peta. Sall on allkorrusel, ei saa kohe üle lugeda. Aga tänu peenemale vardale ei ole väga hiiglane. Suurem kui 50×150 küll.

Oi mulle meeldis selle salliga õunapuude õitsemise aegu pilte teha. Kuidagi nii ilus oli …

pitsiline kevad

Posted by: Tiina | 13. mai 2018

Kaskede lehteminemise aegu

sallike väike

Sain nüüd mahti ka see lehesall pildile püüda. Täitsa ilus ju. Ma ikka pean seda mustrit ka kordama. Ja üsna kohe. Kuna muster on hetkel nö käe sees, siis jääks nii mõnedki harutamised vast ära. Lõpus hakkas ju täitsa sujuma. Alguses kippusin ma kuduma lehte ja nuppe unustama.

sall käsipuul väik

piiga salliga väike

 

Lõngakulu 68 grammi, HEA haapsalu salli lõng. Vardad nr 2,5. Mõõdud 175 x 60 cm.  Äärepits on külge kootud.

kaselehtede tulek väike

kask pitsivahus väike

Nagu öeldud jäi muster mulle mingi pildi pealt silma. Õieti küll lehemuster, milles olid ka nupud. Päris seda nähtud mustrit ma raamatust ei leidnud, siis võtsin ühe lehekirja ja püüdsin kuskile nupud ka sisse kududa. sai selline. Mulle väga meeldib. Helbed lehtedel. Kui nüüd ainutl päriselt ka lund taas ei tuleks .. ma juba suvisel lainel. Vähemalt hetkekuumas. Ja sall sai ka täitsa ilus ju. Ka selle pleekimise veakese kiuste. Vähemalt on see nüüd minu sall ja ei saa kuskile kodunt ära rännata. Saaks nüüd punase kleidi ka selle juurde …

Nii hea nägu väike

Tegime ükspäev piigaga ka õues sallipilte. No on ikka tegelane. Kord teeb poose ja siis jälle nägusid.

sauna taga väike

Sauna takka

Mul on tegelikult tahtmine omale üks kampsun teha, suveks. Kuniks idee vormub, siis koon salli. Hoian nö vardaid soojas ja harjutan kätt. Mul on vanast ajast Rowani Luxury Cotton DK ootel, valget sinist ja roosat. Tahaks miskit suvist ja mõnusat. Lõng iseenesest seda ju on. Ainult et ma ei suuda neid triipudeks kokku mõelda. Tahaks siis mingi mustrijupi ka juba kuskile sisse kududa, mitte üksnes parempidist triibulist pinda. ja nii ma siin siis mõtlen.

Kampsunilõngad

Kampsunilõngad!?!

Posted by: Tiina | 10. mai 2018

Lumi lehtedel või lehed lumes?

Oli aeg, kus ma pelgasin nuppe pisut. Nüüd tundub ilma nuppudeta muster nagu natike naljakas kätte võtta. Samas on üks minu jaoks keerulisemaid poollehekiri (no ei saa pähe, kuigi mustrikord on pea et olematu). Samas on neidki mustreid, mis mulle nuppude puudumisest hoolimata üliväga meeldivad. Kasvõi mu kollase viljapeasalli muster.

Nende lehtedega oli aga selline lugu, et ma nägin kuskil netis pilti, et kellegi oli samalaadse mustriga sall ehk siis tavalisel lehemustril olid ka nupud.  Aga raamatuid lapates ükski muster ei tundud samalaadne. Nii ma siis püüdsin ise lehtedele räitsakaid poetada. Sai selline. Taaskord venimas hetkel, seega paraadpildid tulevad, kui leiab aega. Ilma üle ju hetkel nagu kurta ei saa.

sall venimas.JPG
Seekord kudusin kaua, kuna üks pisiasi võttis vahepeal pikaks ajaks tuju ära. Poolil ei saanud nagu arugi kui kuduma hakkasin, aga sallil on näha kui tahta vaadata. Ühes otsas on lõng pleekinud. Ma pakin lõngu küll hoolikalt, aga ju siis on jäänud kuskile ripakile. Eks pärast kuivamist ole näha. Minu oma sall, mind see ei sega. Aga ikkagi. Ja noh, mul oli vaja järgmise salli jaoks ka vardad kätte saada. Seegi hakkas takka sundima. Juuni keskpaigaks vaja paar salli valikusse teha. Kinkimaks. Egas midagi – varrastele valu!

Ma olen küll hetkel vastavalt vajadusele valget meriinosallikat juurde ostnud, aga ma ikkagi loodan kodustest varudest ka aasta lõpuks nii mõnegi salli veel teha. Sallikudumine suuri varusid just kiiresti ei vähenda, aga ikkagi. Midagi siiski.

Posted by: Tiina | 2. mai 2018

Mantlid. Teeks taas miskit?

See on selline mõtete kogumise ja iseendaga arupidamise postitus. Vahel on vaja “valjult” mõelda. Et kui kevadel mõtteid mõlgutada, siis minu kiiruse juures äkki sügiseks sünnib miskit. NO hea kül, see oleks liiga optimistlik prognoos. Järgmiseks kevadeks …

Ma ärgitan ennast taaskord mantlit õmblema. Iseendale. Seepärast tuuseldasin ka vanad mantlid välja. Näituseks Mardi oma, mille põuekad mulle väga meeldisid.

Või siis Andra mantli värvikombinatsioon. Mul hetkel küll sellist värvi kangast ei ole, on kolm valikut, aga ikkagi. Äkki otsiks veel? See pealiskangas on nii võrratu. Vähe sellest et väga ilus värv reaalselt, see on ka hästi pehme ja mõnus.

Ja siis veel see minu pikk, mille kohta ma väga märkmeid ei teinud. Või siis olen need kooliasjadega kuhugi ära pannud. Igatahes hetkel need näppu ei jäänud. Selle nööpaugud on mu lemmikud.

Ma ei mängi selle mõttega mitte esimest korda, sest ma olen suutnud isegi kolm kangast osta. Üks selline beežikas tviid ja teine punane villane pisukese polüamiidiga (pildil pisut vale toon). Ja veel üks sinine, selline kärts. Too on pisut õhem, aga müüdi mantlikanga pähe millaski. Kõik mantlid ei peagi õlgu maadligi litsuma. Ja Ottobre 2009. aasta sügis-talvisele poolmantlile olen iseenda jaoks juba kohandused teinud. Või peaks enne otsima nööbid aja siis tegutsema? Egas see poleks esimene kord ilmas, kui mantel või mõni muu asi nö nööpide külge õmmeldakse.

mantlikangad.JPG

 

Ma tahaks seekord omaenda mantlile ka põuetasku tekitaad. Vahel oleks väga vajalik.

Ohh, kui ma vaid teaks lahendust ja keegi annaks aega mõtlemaks ja tegudeks.

Kindlasti mängivad selle mantli-mõtte juures rolli ka need koolis Noore Meistri võistluseks õmmeldud harjutusmantlid. Ilusad olid.

Oeh.

 

 

Posted by: Tiina | 24. apr. 2018

Roosad sinililled. Või siiski lillad?

lilled 3

Ma ei teagi nüüd, kas nimetada neid sinililli roosadeks või lilladeks. Igatahes on nad mu peenrasse tulnud ja tundub, et tasahilju hakkavad end ka levitama. Paar üksikut õiekest on ka esialgsest puhmast eemal välja ilmunud. Tore oleks kui nad leviks nagu sinisedki, mis kipuvad juba murusse. Mis mulle jällegi väga meeldib.

sinililledega

Algus 2017 aprillis

Aga sallist. Ma tellisin mingi hetk selle lõnga koos ühe teise fuksiakarva meriinnovillase pitsilõngaga. Ei ole tegelikult päris minu värv, aga tekkis mingi hetk selline „kutsu ellu värvi tunne“, ka kui kõik sallid minu oma kappi pidama ei jää. Komplekti (loe: tellimusse) kuulus veel ka õunaroheline ja teksasinine pitsilõng, aga nendeni ma pole veel jõudnud. Lõngad pärit LõngaLangi veebipoest. Ning ega ma siis kohe ka selle lillaka lõngani jõudnud. Enne pidin ma ostma 2,25 Zing vardad ja laskma lõngal laagerduda. Ja enne pidid need roosad sinililled õitsema hakkama. Seda viimast eelmisel aastal. Siis tekkis mul alles idee proovida kududa üks pitssall mitte 2,5stel varrastel, vaid peenematega. Ja nagu üks asi juhatab teiseni, siis kuna heledamast fuksiaroosast sall oli õnnestunud, siis jäigi kohe näppu teine samalaadne värvitoon. Ma mõtlesin teha alustuseks üksnes proovilapi, katsetada kuidas peenema vardaga asi jääb. Aga kuidagi tekkis salli algus ja siis … Nii ta kulges, kuni muud asjad sõitsid sisse ja sall jäi vinduma. Siis äkki taipasin, et kui ma selle kevade sinilillede õitsemise ajaks seda valmis ei tee, siis vindub see veel aastakese. Killuke Monki on minuski ja see, et sinilillesall peab valmima sama tooni sinilillede õitsemise ajaks, oli muutumas lausa kinnisideeks. Ja läks õnneks! Ilm pole paraadpiltideks just parim, aga saime ühtteist ka pildile püütud. Siis kui langes vaid paar tiba. Nüüd oleks juba hilja. Lapsedki tulid saju eest jooksujalu tuppa.

sinililledega 3

kase kaelas

Kahte värvi sinililled

Kahte karva sinililli

rippumas

Tuules

Aga jah, selline sall siis. Vardad on seekord nagu juba öeldud 2,25. Seekord siis need KnitPro Zingid. No jäid Karnaluksis kord silma ette ja kuna muud oli ka vaja, siis võtsin mõned erineva jämedusega vardad ka. Vahelduseks olid täitsa vahvad ja värvilised käes. Samas üleminekul kippusid silmused takerduma. Ma ei tahaks uskuda, et ma koon nii tihkelt, et see on paratamatus. Aga hakkama ma sain. Ja mulle täitsa isegi meeldib see tihedus. Küll aga on mul mingi mõõdutunde raasuke puudu. Loe ja mõõda palju tahad, ikka saad „pool kangarulli“. Umbes 1,90 (+/- paar cm) tuli venitamise järgselt pikkuseks. Ja laiust on 71/72 cm. Muidu igati OK. Ma kudusin lilleridade vahele parempidiseid ridu rohkem kui raamatumuster ette nägi (sinilillekiri Aasa sallidest. Mulle meeldib nii. Nii ei saanud ju liiga tihe ja vähe pitsiline. Äärepits on taas külge kootud. Mõtlesin küll seekord mõne muu külgekootud äärepitsi teha, aga kuidagi juhtus nii, et tuli see, mis alati.

lapatuna

sall

pingutasin värvi

Pealeväänatud värviga

Nüüd tuleb mõned teised otsad ära sõlmida ja siis saab asuda soovitud valge/valgete sallide kallale. Kui ma vaid teaks, mis mustrit ma kududa tahaks. On ju juba ammused lemmikud. Aga raamatuis on ka nii palju uusi ja ilusaid, mida ma veel näppinud ei ole …

Posted by: Tiina | 23. apr. 2018

Erivärvilisi lilli

Täitsa hirmutav on vaadata, et ma oleks vahepeal nagu täitsa tegevusetult istunud. No ei ole ju. Küll aga pole saanud mahti neid paari hilpu, mis piiga juurde on saanud, pildile püüda. Ja kudumised ootavad ka omi vabasid hetki. Ja nii ma annangi taaskord lubaduse end parandada.

Seekordne eneseparandus tuleb paraadpildiga küll homme, vähemalt ma loodan nii, aga pisut piilumist võin pakkuda ka täna juba. Nimelt vedasin ma nõelte vahele salli – roosa-lillalt karva sinililledega. Pisut suur sai esmapilgul. Ma hindan venitamise aluse järgi ja kuidas tavaliselt asjad sellel käituvad. Ega tõde ju veel ei tea. Üritasin küll teha sellist tavalist, aga sai (vist) suurem. Nagu alati – tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati. Tegelikest mõõtudest ja mustritest siis homme. Loodetavasti.

sinilillesall päikesepaistes

Sinililled on üks minu lemmikmustreid! Ma lihtsalt ei saa selle vastu miskit. Värv on küll pildil, kus kõrval on valge sall, õigem. See aknast otse pealepaistev päikelahjendas tooni nii ära. Oma süü on siin kindlasti ka venitamisel ja taustavärvil.

kahekesi

Igatahes on mul maisse paar salli juba kavandatud-tellitud. Koolilõpud lähenevad ja mõni lõpetaja ju meiegi peres. Nüüd peab ainult selle õige valge lõnga välja kaevama ja mustri osas kokkulepped saavutama.

Lubadusi on endale hea anda. Äkki lubaks ka, et pooleks maiks on kõik lahtised otsad sõlmitud? Siis oleks nagu põhjust ka käbedamalt tegutseda ja äkki ka raporteerida tehtust.

Posted by: Tiina | 15. märts 2018

Püksid, püksid, seelik, püksid, püksid …

Ei tea millal ma nüüd jälle kribama jõuan, töö ja vahetusõpilased võtavad oma. Seepärast kohe paar nüüdseks „vana“ asja.

Mul ikka käib see mingis ringmängu rütmis … püksid, püksid, seelik, püksid, püksid, kleit. Ja refräänina sekka ka mõni tekk või teab mis muu asjake. Nagu mingi laste ringmäng.

kahed püksid

 

autopüksid

Igatahes said siin juba eelmise kuu lõpus kuju kahed autodega püksid. Soov oli saada sellised enamvähem ühetoonilised, millel oleks natuke särtsu autode näol. Tegimegi nii. Sääre allosas on ringselt dressikangal kirju kangas – poisslapse lemmikutega – autodega. Kirju kanga ülemine serv on kinnitatud katteõmblusega. Ei jäänud see kahekordne osa väga paks, kuigi ma kartsin. Suhtkoht vaevata sai isegi soonik otsa, kuigi seal seal on nüüd ükskiht rohkem kangast ja eks ma pelgasin, et kui puhtalt mul see nüüd õnnestub. Igatahes rändavad need püksid hetkel kuskil Ameerikamaal ringi ühe pisikese poisslapse jalas. Täitsa ontlikud tunduvad. Autokangaste päritolu on nö tellija toodud. Ühevärviline Kangasahvrist. Soonikud…. ? Hmm, oli vist ka kangasahver. seal on neid vahvaid triibulisi.

Siis tuli üks seelik. Võiks öelda, et liiga labane äramärkimaks. Aga ma kohe pean .. mulle meeldivad täpid! Kohe väga! Ja nii sai piiga asenduseks jupakateks jäänud seelikutele uue ja pikema. Vast ka kaharama. Ma teen sinise ka vist samalaadse. Oli vist sinisetäpilisi kangaid ka. Ma loodan, et mu mälu ei peta. Hea kodune rõivas selga panna. Või siis suvine. Kangad on pärit Abakhanist (kaks ülemist satsi) ja siis alumine, pisut suurema täpiga kangas Studio Livi popliin. Pits on veel nõukaaegne, kadunud ämma varu.

seelik

poosetab

aknal

piiga

Ja siis taas mõned dressipüksid, mis otsivad kandjat. Kui kangatükk miskit suurt teha ei võimalda, siis pisikesed poisid vajavad ikka ja jälle dressipükse. Seega kindlasti on kuskil keegi ….

Kangad on seekord Riimest ja Kangasahvrist. Kuna jääke on veel, siis tuleb veel miskit taolist. Lõbus tegemine.

helikopteriga püksid 92_98

helikopteriga püksid 92_98_tagant

laigulised püksid

laigulised püksid_2

Hetkel on nüüd kõik asjad ootele pandud, sest ma tegin poistele alla ruumi. Kaks noort majas ju juures. Ma väga loodan, et me suudame neile miskit põnevat pakkuda. Tänane kalaüritus jääl oli vahva. Tundus, et see oli uudne kogemus. Ega me ei püüdnud ja saanud, aga vahva oli ikkagi. Ma pole ise ka järvejääl kalastamas käinud varem. Huvitav oli.

20180315_170236

Posted by: Tiina | 14. märts 2018

Lumi läheb, siis saab sooja

Üks kiirtekk ühesõnaga.

Päris kaht aastat ei tulnudki tekil ooteaega täis. Kõigest poolteist. Umbes-täpselt. Aga siis läks äkki kiireks. Nii minu moodi.

Tegelikult on asi selles, et mul ei ole erilist tudustaffi varu. Linu, padjapüüre ja tekikotte on, aga tekke-patju ei ole just ülearu. Ja kuna homsest lisandub meie perre umbes nädalaks veel kaks saksa noorsandi, siis saigi üks oma poiste tekk valmis tehtud. Siis käib see „tekikabe“  meil siin vähe kabedamalt.

Aga nende lihtsate lastetekkidega on meil jah tants käinud laste sündimisest saati. Kahel vanemal poisil oli oma titelapitekk sünnist saati, selline pisike. Kolmas poiss titetekki ei saanud, sest tema sündimise ajal oli meil pisikesi tekke igat masti ja üsna mitu igat sorti ning polnud vajagi. Pealegi talle kingiti üks pehme tekike. Aga mingil ajahetkel need agara kasutamise peale ikkagi andsid otsad ja nii sai kolmas poiss juba üsna vara omale sellise tavalist mõõtu lapika. Ja pisut hiljem sai Marta taas ühe titeteki. Ja siis olid ühtäkki need varasemad titetekid õhtal ja oli vaja suuremaid. Suur poiss sai (see kohe selline nimega – kakofooniline koletekk) ja siis tuli Keskmiku oma nüüd ka järgi.

IMG_6904.JPG

IMG_6906.JPG

IMG_6912

Kah selline suhtkoht kakofooniline redel. Peaasi, et oleks sinine. Roosat ja lilli sooviti vähem. Eks mõni ilusam ja asjalikum tule siis, kui saavad suuremaks või siis juba piigad mängu tulevad. Seni on savi. Aga see siin on tavalistest puuvillastest lappidest. Värv oli lapse valik ja eks ma ikka küsisin kangaste puhul ka üle. Päris ise ma enam kokku pole lasknud lauda, sest nad teevad seda ikka nii veidralt .. passitavad värve. Aga noh, ju neile meeldib.

Trööpamise tekid meie peres. Magavad, aga ega nad tassivad noid kaasa ka maale või teinekord ka kuhugi peesitamiseks.

Nüüd ootab Marta oma suurt. Mis seal salata .. mul on neid pealmisi pooli mõned koos ja isegi vatiinid vahele sätitud. Aga vat teppimistöö lõpetamiseni ei ole jõudnud.

Older Posts »

Kategooriad