Posted by: Tiina | 10. juuni 2017

Sünnipäev!

Vahel ei peagi iseenda tegemisi promoma, vaid saab näidata seda, mida inimesed meie ümber oma osavate kätega teha suudavad. Nimelt on mul täna sünnipäev. Pidu oli hetkeseisuga eile ja nii naljakas kui see ka ei ole, lauldi mulle seekord hommiku asemel nö südaöö paiku. Suur poiss oli telefoni teises otsas, kuna tema läks piigaga veel mujalegi aega veetma ning muu kodune kamp võttis issi õhutusel päeva vahetusel lauluviisi üles. Nii vahvad tegelased! Aitäh et te olete just nii vahvad ja lahedad nagu te olete!

Aga, aga .. kingiks sain ma kõigele muule lisaks ka tordi. Taaskord Liisi tehtud – no oskab inimene häid asju teha. Ei ole ülemäära magus, aga väga maitsev. Ja nii vahva ka! No kuidas ma lähen kuhu iganes kondiitrisse küsima oma “matemaatikat” tordi peale. Kord ühe lihtsa saksa keelse fraasi peale juba tehti nägusid. Ja kuigi ma seekord ruutjuurt ei tahtnudki, siis ikkagi oleks telefonitsi väga ebamugav soovi seletada olnud.

Aga selline ta siis sai – roosamanna ja nööpidega. Ja ikka need numbrimängud. Teate ju kust see kõik alguse sai? Vat siit. Ja siis tuli see tort ja siis veel see ruutjuurega tort. Eelmine aasta oli lihtsalt tort. Ja seekord siis nüüd see siin.

Tort.jpg

Aitäh, Liisi! Ja aitäh kõik, kes te tulite ja olite!

Selle aasta sünnipäeva teeb omamoodi eriliseks seegi, et kui ilm käis siiamaani üles ja alla, siis ma polnud üldse kindel, et seegi kord pole paksu jopet vaja. Ja ena imet – täitsa suvi oli väljas. Mart ütles, et ta tegi ilmataadiga diili. Väga vahva temast! Kui mõelda sellele kevadele, siis ei ole ilus suveilm üldse nii iseenesestmõistetav. Nali naljaks, aga ühe diili on ta veel teinud. Nimelt on tänaseks ehk siis õigeks päevaks “tellitud” ka muusika – Rammstein. Siia sobib see fraas – nagu tellitud kui rusikas silmaauku. Iseasi on see, et mina olen ju päriselus paadunud diskopeps, aga Rammsteini puhul läheb käima teatud professionaalne kretinism. Ja nii me karjutasimegi täna minu diskost tantsulisti. Homme siis taas pisut teisel moel.

Palju õnne, Tiina!

Posted by: Tiina | 29. mai 2017

Trikotaažsärgid

võilillevälul

Eile oli täitsa õmblusmasina päev. Näidata ei ole palju, nii mõnigi asi tahab proovi ja veelkord proovi. Aga taaskord sai paar pisiasja ka valmis. Muidu ei olekski märkimist väärt, aga ma püüan hetkel üles tähendada niipalju kui võimalik, et siis tehtust õppida ja edasi minna. Ja koguda omaenda täis. Kasvõi pildil.

särk papagoidegaSeekord oli vaja kingitust seitsmeseks saavale vennapojale. Mis siis ikka – pilk varudele, millest nii mõnedki kangad ongi sellisteks puhkudeks varutud, käärid kätte ja niidid peale. Eile küll läksin ma overlokiga peaaegu et tülli – ühel heal hetkel keeldus too minuga koostööd tegemast. Eks seal erinevatelt materjalidelt, õhemalt ja lehvivamalt ning mittevenivalt kangalt taaskord trikotaažile üleminekul miski nihu läks seadistamisel. Õnneks on sellised vead mõningase kannatuse olemasolul kõrvaldatavad. Võtab ainult aega ja tahab katsetamist.

Need papagoid varusin ma küll titeasjadeks, aga need linnud on ikkagi päris pisile liiga suured. Või noh, veidi suured. Jah, saad ühe pea kõhu peale, aga ei enamat. Aga noh, lapsi on ilmas ju igas suuruses. Läheb teistmoodi loosi.

See Marta triibukas turgatas mulle pähe, kui Riimesse triibusärksaabusid need triibuga trikotaažid. Mulle korraga meenus, et ma olen kuskil ajakirjas nii diagonaalis triipu täheldanud. Ajakirja ma ei otsinudki, vaid läksin poodi ja seal püüdsime müüjaneiuga arvestada, palju see särgike kangast vajaks. Täppi panime. Sellest 70 sentimeetrist tuli kenasti välja ja jäi ühe särgi esiosa jagu ülegi. Ja täpselt niipalju oli kangakuluks öeldud ka ajakirjas, ma pärast kontrollisin. Ajakiri on aga Ottobre 1/2014, kui keegi tahab snitti võtta. No minu kangatükist tuleb veel üks särk, iseasi millise seljaga seekord. Kas ahnitsen seda ilusat vikerkaarekangast veel või kombineerin ühevärvilisega. Kollane ei ole seekord soonik, vaid Riimes müüdav trikotaažkant. kant

Minu esimene katsetus sellega. Seda nö “paku tabamist” pean veel harjutama, st esimesel katsel kõigub mõnes kohas katteõmbluse kaugus servast ca 1 mm võrra. Mind natuke häirib, aga mitte ülemäära. Ma tahtsin seekord kindlasti asja valmis saada. Sünnipäevale võib ju minna uutes rõivastes. Ja mis seal salata, ega kõrvalseisja ei märkagi midagi. Aga jah, selle kitsa katteõmblusega on kanti nii lausa lust külge ajada. Ma tahaks kohe veel ja veel …

Tahtsin särke pildistada ka võilillevälul, aga sellega on see risk, et määrid ära. Meil on sel aastal suure korjamisega juba üks T-särk, küll vana, juba prügikasti rännanud. Seepärast siis tegin pilti hoopiski “kollase maailma serval”.

Triibulisest sai täna peorõivastus. Koht ja teema lubas ka täitsa kleidist mööda vaadata. Ikkagi Lego ja robotite teema. Väga lõbus kangas on! Tee või omale ka selline T-särk!

särk 4

särk 2

särk 1

Ja peenar õitseb!

kuutõverohi

Posted by: Tiina | 26. mai 2017

Dressid

Ma pole nagu varemalt väga dressipükstega rinda pistnud, aga ühe pisikese poisslapse ema küsis, et kas ma õmbleks ja ostis hulga ilusaid kangaid kokku. Nii Riimest kui ka mujalt. Eks ma ole omadele ka juba ühtkomateist pakutavatest dressikangastest ahnitsenud ja nii ta lahti läks, see dressiralli. Alustuseks pisikesed püksid. No need tõesti ei võta aega ega materjali. Soovija ulatas mulle koti kirjude kangastega, minu asi oli juurde otsida ühevärvilist ja siis anti vabad käed. Kui nüüd mõni minu idee ei ole kõikse meeldivam, siis … Me kõik näeme värve ja läbilõikeid ja asju ju erinevalt ja mis meeldib ühele, ei pruugi teisele üldse meeltmööda olla. Eks siis teinekord räägib täpsemalt läbi, mida ja millest saab ning teeb. Niipalju sai seegi kord kokku lepitud, et taskuid ei tule. Ega jah, nii väikestel on taskud liiva õuest tuppa tassimiseks. Muuks nad neid tavaliselt ei kasuta. Seega – polnudki probleemi.

kaks paari

Aga seekord said siis sellised.

tagant sinised

Karud pluss sinine. Päris ainult karud oleks ka käranud, aga see sinine nagu säratab veelgi. Või noh, see sinine on nii ilus ja passib nende karude kõrvale igatepidi. Heledamat ei tahtnud panna. Teame ju neid poiste tegemisi. Need võivad olla  üsna määrivad. Seepärast on tumedamad toonid nagu parem valik. Kuigi väga tume see siin just ei ole.

Tähekesed said sellised. Miks ma sellise siilu ja sellisesse kohta tekitasin? No ei tahtnud, kui juba vabad käed anti, jälle küljele triipu teha, aga samas midagi nagu tahtnuks. Ja kuna sentimeetri-paar tahtsin nagu pikkusesse juurde ka saada, aga kangatükk oli juba teatud pikkusega, millest kummikanalid ja sääred soovitud pikkuses välja ei tulnuks, liiga pikki soonikuid ka otsa ei tahtnud, siis mõtlesin ja tähekesedjoonistan sääred selliseks – kaarjalt roheliseks. Sinise kanga toon on ju poisslapse õuemänguks igati sobiv. Et roheline nüüd liiga hele kui tahta pükse õuemänguks? PIldil mängib päike ka ja teeb selle heledamaks, seega see pilt siin on pisut petlik. Aga mis poistesse puutub, siis enamasti määrivad nad ikka peed ja põlvi, küljed ja püksikangas sooniku kohalt just päris poris ei libise. Aga eks emme annab järgmisteks juhised, kui vaja teistmoodi.

Need esimesed püksid said tehtud juba enam kui nädalapäevad tagasi ja olid sellised pruuni- ja hallikirjud. Nendest on mul emme poolt ka jalas pilt pakkuda. Täitsa ok minu meelest. Käravad küll. Niipalju peab teemat sonkima, et kattemasinaga saaks kummi veel valutumalt külge. Muude kangastega 18600834_1556842707679937_601742457_nei ole teema, aga see paksem dressikangas kipub kummipaela ühenduse kohas ja õmblustel natuke “sakkima”.

Miks dresse ise õmmelda? Poed on ju pungil? Tuleb välja, et alati ei olegi. No vahel on asi selles, et lapsed on selle poerõivaste standardi jaoks liiga klibud. Nii nagu suurtele inimestele on riiete valik kesine, nii on ka lastega, kui nad on pisemat kuskilt otsast. Olen ise kogenud, sest mul on kodus kaks poisslast, kes muidu toekate pereliikmete vahel näevad juba titepõlvest peale välja nagu korijoonistused. Ja mis seal salata – hetkel tulvab neid imeilusaid kangaid ikka uksest ja aknast. Kui mingi aeg tekkis ahnitsemise soov, siis sellega olen ma nüüdseks juba iseendas ühele poole saanud ning rahu teinud. Ega see tulv niipea pidama ei jää, seega kui miski ka kaob, siis tuleb uus ja võib-olla ka ilusam. Peaasi on, et oleks millest õmmelda.

Ma alustasin oma Keskmikule ka dressipükse. Tahaks ju teismelistele ka õmmelda, aga nendega on see kangas ja mudelis kaubale saamine nii keeruline. Väga konkreetne idee tuleb neile maha müüa ja siis võid kanga järgi suunduda. Nii ma tegingi. Äkki saan lähipäevil muude õrnemate kangaste vahel neile ka nö kummi peale. Ja kui juba dressikangad, siis mind ennast ootavad suured kirjud liblikad … Küll mitte püksteks saamist, vaid midagi ülespoole.

 

Posted by: Tiina | 24. mai 2017

Neiu valges kleidis

kleit

See pidu sai peetud ja põhjusmõtteliselt on lasteaiaaeg nüüd meie peres selja taga. Marta Liisa käib veel 5 päeva kui soovib, aga juunist alates saab see 15 aasta pikkune lasteaiaralli lõplikult läbi. Pidu nagu pidu ikka. Luuletust ja laulu ja mina poetasin taas pisara. Nojah, seekord lahistasin lausa nutta ühe laululoo ajal. Mis pagana vägi see mind nii nutma ajas, ei teagi. Alguses tundus, et selline rõõmsapoolsete lugudega pidu on, et puha tähestik ja rokime ja nii edasi. Ja need mõned esimesed etteasted, kus juhtus pisut äpardusi, tekitasid sellise positiivse, pisaratevaba fooni. Ja siis jälle! Mart tonksas seal veel muigega suul ja tsiteeris klassikuid, et “mis sa siin ulud kogu kollektiivi ees”.  Ja üks lastesõime kasvataja patsutas mu kätt kaastundlikult. No näed, juhtub. Ju siis on silmad vesise koha peale loodud.

kleit 2

Lapsepõlve rõõm

Aga peoks on ikka vaja uut kleiti ka. Ja nii ma siis tegingi. Valge kangas on pärit minu varudest ja sinna on ilmunud kusagil 1990ndatel aastatel. Kust ostsin, ei tea. Vast Saanast. Täpset koostist ka mitte, aga kahtlustan viskoosi ja millegi segu.  Seda mäletan küll, et toonasel kolleegil Mailisel oli samast kangast seelik. Ma vist ostsin endale ka seeliku jaoks. Kangas on ilusate reljeefsete lilledega, jätab sellise veidi vintage mulje. Igatahes on ta selline kena ja toekas, konkreetne. Ei ole just satsitamise materjal. Nii siis saigi mõeldud lihtsa kleidi peale. Ma genereerisin ise alustuseks ühe kleidi lõike, võttes aluseks ühe kleidi 1960-70. aastatest  (sellest äkki kunagi teine kord), aga siis saabus mu tellitud Ottobre 1/2016 ja seal oli Wendy kleit. Ja see tundus olevat piisavalt sirgjooneline ja lihtne ja ilus ja nii ta sõelale jäigi. Aega hakkas ka juba tasahilju nappima. Kleit on paanidega “laiaks lõigatud”. Pikkadest varrukatest said suvele mõeldes lühikesed. Voodrit ma alla ei pannud. Seljale sai peitlukk. Muud nagu polegi.

Marta kleit 3

Marta kleit 2

selg

On hetki mil kaelus hoiab eemale. Küll ma mõtlesin, et kus ma vea tegin, aga tuli välja, et asi on rohkem piiga hoiakus. Kui proovid ja vaja kekutada peegli ees, siis ajab kenasti selja sirgu. Aga kui end lõdvaks laseb ja seda teeb ta esimesel võimalusel, siis vajuvad õlad längu ja kleit selga imelikult. Nii me siis harjutasime veidi ka ilusamat rühti. Ma polnud enne tähele pannud, sest enamuse ajast on piiga T-särkides ja nendega ei paista paljud asjad välja. Kleit aga küll.

Marta kleit

Kohe tuleb tort!

Piltidega sai jälle nii, et neid on, aga valgus on selline, et ega kleidist suurt aru ei saa. Ma siiski mõned siia panen, et mingigi pilt anda. Piltidel on näha ka, et õhtus kodus tehtud piltidel ei ole sellest lokiilust enam midagi järel. Üks lapsevanem tegi seal piigadele lokke ja patse ja neid esimesi tahtis ka Marta. Alguses oli isegi täitsa kena.

lokid.jpg

Meie lokiline

Mis väga tugevalt silma torkas, oli see, kuidas suhtuvad sellise ürituse kleiti eesti emad ja vene lapsevanemad. No üks kleit oli ikka juba nagu pisike pruutkleit .. valge maani kahar tülli ja pitsiga. Rõhutatult Peterburgist toodud. Jah, kindlasti lapsele meeldib. Aga arvestades peo kava ja plaanitud tegevusi ja mänge ja  õuepidu ning lapse mugavust … no ei olnud õige koht.  Aga eks maitsed ole erinevad.

õied

Posted by: Tiina | 24. mai 2017

Kingitused

laosis 24052017

Laoseis 24.05.2017

Selline oli sallilao seis täna hommikul. Kohe-kohe lähevad neist 6 toredatele inimestele, kes on meite piiga lasteaiaaega igapäevaselt saatnud. Kingiks. Idee kruvis end minu peas juba aastapäevad. Kui korraga oligi aeg sealmaal, et vaja ära otsustada, siis jäin ma kinkekaardi pooldajate kõrval selgesse vähemusse. Aga noh, lõpuks jäi nii, et kinkekaardi juurde võib lisada ka salli 🙂

kingisallid 2

Lahkujad

Ma oleks täitsa ise ja üksi ka need sallid kingiks teinud, siis küll vist kahe võrra vähem. Aga noh, päris üksi ja nurga takka üle anda oleks olnud pisut veider. Seega oli pisuke tugi ja nõusolek üldsuse poolt ikkagi hea.

Mis siis ikka – poest karbid ja siidpaberit ja sildikesed hoolduse info ja kontaktidega karbipõhja ja .. sellised nad saidki.

sit

Sildike

siidpaberis

Kuhil avatuna ja …

teele

… minekuvalmis

Selles lasteaia lõpetamises on taaskord killuke kurbust. Kui suur poiss, kes sai just 18, kunagi lasteaia lõpetas, olin ma samamoodi kurb. Ikkagi esimene pääsuke. Pisemate poistega on pea kogu aeg keegi noorem veel olnud järgi tulemas ja kooli minemas. Ja nüüd, kui piiga lasteaiapõli otsa saab ja kooliga algab vaikselt iseseisvumine, siis .. Enam rohkem meil pesamunasid ju ei ole ja ei tule. Aga noh, uus algus on ees ja kamp koolilapsi on ka vahel väljakutse. Igatahes terendab meile üks imeline septembri algus. Suur poiss läheb 12. klassi ja piiga esimesse ja kool peaks olema üks ja seesama Loo Kool, loe kust poolt tahad. Seega .. kui nii, siis suure venna käekõrval need vahvad esimesed sammud … Näis siis. Ma pole veel linnakoolile ka ei öelnud, aga piiga ise eelistab siinset.

Ja ma arvan, et täna tuleb siia veel üks postitus. Lõpukleidist. Aga enne ikka pidu ka!

Posted by: Tiina | 24. mai 2017

Valgeke – piibeleht lehel

Imeilus kiri! Venimas ma teda korra juba ilmutasin. Nüüd on ikka juba sall ka ja lausa kinkimiseks karbis.

sall 2

No salli kohta polegi enam palju öelda. Ilus sallikiri. Kui mõni pooleliolevaist valmis saab, siis teen veel. Hästi lihtne ja loogiline. Lõngaks HEA sallilõng Saara e-poest. Vardad 2,5. Pits on külge õmmeldud seekord. Mõõdud said sellised tavalised: 55 x 160 cm. materjalikulu kõigest 62 grammi.

sall 5

Mulle meeldib. Kuigi jah, äärepitsi ülesloomiseks oleks pidanud võtma veel pool nr suuremad vardad. Targem järgmine kord.

 

Täna lähevad need kngisallid nüüd karpi. Aga ma pisut nokerdan piltidega ja siis näitan pakkija töö lõpptulemust. Tegelikult vaja piiga kleit ka ära pressida. Ega meil siin kodus hetkel pikka pidu ole.

emajuur.jpg

Emajuurega

Emajuuresinine on üks mu lemmikumaid siniseid. Nii ilus! Saaks kuskilt sellist värvi lõnga.

urvad

Urvad

Posted by: Tiina | 22. mai 2017

Taaskord punane

sall6

Lehtede varjus

Seekord läks nii, et ilusad päikeselised ilmad lasin ma pildistamata mööda. Täna õhtul siis taas avastasin. No egas midagi – sall tahab ju ka jäädvustatud saada enne kui kottu lahkub. Ja see hetk ei ole enam kaugel.

sall3

Sai selline. Vana hea Twin, kulus 150 grammi. Mõõdud said sellised tavalised: 65 x 165 cm. Umbes nii oligi mõeldud. Twin on ka selline mõnus ja toekas. Pits küll, aga mitte päris ämblikuvõrk. saab salli, mida kannatab kanda, mis ei ole ainult kord-paar aastas karbist pidulikuks puhuks väljavõtmiseks.

Miks ma varem hagakirja kudunud ei ole, sellest ei saa ma ikka veel aru. Täitsa ilus kiri ju. Aga ega see ime ei ole, sest üsna mitu raamatut ju ilusaid kirju täis. No ole siis meheks ja koo kõik ära. Ma korraks mõtlesin, et võtaks ühe neist raamatutest ette ja kooks kõik mustrid JÄRJEST ära. Huvitav, kaua aega kuluks? Aga ega kõik mustrid ju ei imponeeri ka, siis nagu ei ole erilist kihku ju kududa kui eriti ei meeldi. Ja noh, mõni lihtsalt ei haaku minu loogikaga.

Seekord taas külgekootud pitsiga. see külge kudumine käib mu käes pisut kiiremini. Seekord ei olnud ka mingit lõnga jätkamist, kõik tuli järjest poolilt – lausa lust ilma otse peitmiseta. No paar saba oli, aga see oli köömes.

sall4

Muster

Värv ei ole piltidel päris see. Toon on pisut tumepunasem. Aga mulle väga meeldib. Nagu punane üldse. Punasel on vähe neid toone, mis mulle üldse ei meeldi. Nt lipupunane. Aga see siis .. nagu küpsed mammud või vein … Ei, vein ikka ei ole. Marjamahl pigem.

sall

 

Aga jah, selline siis seekord. Üks on veel töös, venib hetkel. Siis on tõepoolest kõik vajaminevad 5 olemas. Vaja karpi panna ja kaasa võtta.

IMG_5665

Piibeleht lehel

kevad

Kirsiõite aegu

Posted by: Tiina | 19. mai 2017

Pilk sallile

No see peaks nüüd küll olema neist viimane. Neist, mis lähevad kolmapäeval lasteaeda kingiks.

hagakiri nuppudega

Kui vaid keegi oskaks öelda, miks ma hagakirja varem kudunud ei ole? Kas siis nuppudega või ilma. Või neid joontega või ilma. tegelikult tean ma seda vastust ise ka – ilusaid mustreid on palju ja kõike ei jõua. Alles tuli ju raamatutäis uusigi juurde. Ja kahjuks ei anta kuskilt päevaaega tunde juurde.

Vast homme saab ka paraadpilte. Või kui mitte homme, siis ülehomme. Vähemalt annavad ilmad hetkel lootust! Tänasega aga märk maas, et valmis!

 

Posted by: Tiina | 17. mai 2017

Kassikangas

koolimajas

Enter a caption

Ma sain ühele asjale taas joone alla. Kohe kui tekib hetk õmblemaks ja kui sa jõuad midagi välja lõigata, siis kohe tuleb ka kirjatöö. Selline laveerimine kuulub kohati tõepoolest kategooriasse Ajaplaneerimise Meistriklass. Eriti kui sul on töös viiest kingitavast sallist viimane, mida on vaja järgmine nädal. Eriti kui järgmine nädal ootab ka lasteaia lõpetamiseks kleiti. Ja õueilmad küsivad kiiresti dressipükse. Ja .. Tegelikult on nimekiri pikem ja eks ma püüan kõike jõuda. Mis püüan. No pean ikka. Minu puuduseks on see, et ma ei tööta öösel. Sellega annan ma käest nii mõnegi tunni. Aga ega see uneajast tegutsemine pole pikas perspektiivis ka eriti hea lahendus. No kui on SOS olukord, siis jah. Ikka on ette tulnud, et midagi on kellelgi kiiresti vaja. Aga muidu mitte. Ja noh, tegelikult hea planeerimine aitab ka SOS-i vältida. Aga see selleks.

pilk issile

Kus on issi?

Igatahes .. tuunika. Kassidega. Kui seda kangast nägin, siis mulle kohe meeldis. Millegi tagasihoidlikult ühevärvilisega kombineerides paneks ise ka selga. Ja see meeldis piigale ka. Mõeldud – tehtud ehk siis ostetud. Ja siis jõudis kätte lõikamise aeg. Siin mitmel pool on õmmeldud seda naiste Ottobre viimasest numbrist (1/2017) pärit tuunikat. Selline taskute ja kapuutsiga. Ma usun, et nii mõnigi teab. Üsna armastatud mudel õmblemishuviliste seas, nagu tehtud töödest nähtub. Meeldib mullegi ja on välja lõigatud, aga ma pole selle igavalt pruunika asja juurde jõudnud. No ma enda jaoks võtsin varudest ühe Abakhani päritolu dressikanga, ei midagi erilist. Kasside ja värvi kutse oli tugevam. Ma ei tahtnud piiga puhul aga piirduda ainult kassidega, seega sai lisatud tumedam roosa dressikangas. Mul ikka ja jälle kummitab mälusopis see naabrinaise etteheide, et mul on tütar ja seega põhjus soetada roosasid asju, aga ma ei kasuta seda kuigi agaralt, mille ta tegi piiga esimese eluaasta paiku. No olid eelmised poisid ja ma kuidagi ei näinud roosat värvi väga ja nii olidki piigal pigem sinised-punased-kollased hilbud ja mitte väga roosad. Aga ma olen end ju parandanud? Või ei? Ja sai selline. Mina tahtsin teha kapuutsi ka, aga no laps ei tahtnud, nägu venis kohe pikaks. Aga lubas, et järgmisele dressikale ikka võib, sest muidu venib emme nägu pikaks. No ei ole see soonik seal kaeluses ju mingi väljakutse. Kas kapuutski on, aga ikkagi.

koolimajas2

Ma tahtsin seekord teha pildid kodunt väljas, aga nagu kiuste ei ole just kõige soojem õhtu. Ja meil oli nö koolipäev ka. Siis saigi pildile kaaslaseks Loo Kool – loe kust otsast tahad, ikka on Loo Kool. Selles õhtu ja valguse ja seebika koostöös sai tulemus veidi udukas, aga kuniks pole paremat, peavad kärama need. Ma ikka pean pildistamisega pisut enam tegelema. Viisaastaku lubadus?!?

Ja veel – no viimane aeg koolimajas kirevais rõivis ringi joosta. Nagu ka kõikjal mujal, juurutatakse ka Lool koolivormi. Seega roosade kassidega vast koolipinki ei nühi.

taevasse

Aga tulles veelkord tagasi tuunika juurde, siis pisut oli pusimist lõikega. No ei ole üldse kohe ajakirjast maha võtta asi. Lihtne küll, aga pisut tahtis katsetamist see taskuava, et ei läheks liiga kõhule kokku ja ei roniks liiga üles ega ka liiga alla. Hakkama sain. Jah, niipalju pean tunnistama, et pisut on suur, aga sel on täitsa mõte sees. Piigal on mingi kasvukiirendus praegu käsil. Nii mõnigi talvel õmmeldud asi kisub siit ja sealt ning varrukad kipuvad lühikeseks jääma. Nagu kehaosagi. Nii ma jätsingi pisut pikema-laiema, et siis äkki kestab kauem. Nii karjuvalt avar, et oleks kohe inetu, ei ole.

põõsa kõrval

lähivaade

Lähemalt

 

Posted by: Tiina | 5. mai 2017

Sünnipäevakleit

Juba aprillis sai laps aasta vanemaks ja kooliaeg tuli lähemale, aga peoni jõudsime me alles nüüd. Eks selle taga oli ka emme soov pidada pidu sellises vahvas kohas nagu Eesti Lastekirjanduse Keskus. Hiljaks jäädes ei ole palju valida. Aga kohe koolilaps võiks ju vaheldiseks pidutseda ka kusagil mujal, kui mängutoas. Ja nii siis saigi selleks tähtsaks päevaks 5. mai. Kui juba, siis juba. Printsesside sünnipäevapeod tähendavad muidugi ka seda, et vaja on uut kleiti. Ja nii siis emme eile õmbleski. Viimase piste tegin suhteliselt täpselt südaööl. Et saaks kleidi juba hommul triigituna issi auto peale panna ja oma päevast vaeva vähendada.

Aga sai selline. Kui vajadus tekkis, siis ma teadsin kohe, millist kleiti. Konstrueerimise ja pika mõtlemise aega ju nagunii ei olnud ja nii läks loosi see mingi ajahetk Ottobrest silma jäänud suvine rõivas.

ajakirjas

Kangas on mingi Abakhani päritolu viskoos. Mulle meeldisid selle täpid, kuigi taustavärv on selline pisut luitunud tumesinine. Kangas langeb kenasti, aga on ikka jube-jube ludu. Vga ebamugav oli välja lõigata, sest jooksis kääri eest lihstalt ära. Aa mis tost, kui kandjale meeldib. Piisavalt keerutatav ja piisavalt täpiline. Või on need juba mummud? Ette said varudest pärlmutternööbid. Mul on tugev tunne, et need on juba nö uuskasutuses, st võetud milleltki ja läksid nüüd uuele ringile.

kleit 3

Mul ei ole hetkel ilusat pilti pealaest jalatallani. Mu oma seebikarp ei tee minuga kuigi head koostööd. Ja teiseks kipuvad pidutsevad lapsed olema kogu aeg liikumises, mida ongi keeruline võhikul jäädvustada.

kleidiga

kleit

issiga

Issiga

illustratsioonid

Vahvas majas on vahvad väljapanekud ka. Hetkel on trepigaleriis Eesti illustraatorite kevadnäitus. Põnev vaatamine. No siis muidugi lasteraamatud ja aabitsad. Isegi kui piduseltskonnas oli ainult üks koolilaps, enamus kohe kooliminejaid ja siis paar nooremat piigat, oli kõigil mõni aabits juba nähtud ja näpitud. Kõik kippusid noid näitama, mis tuttavad ette tulid. Eks siis emade-isade ja õdede-vendade omad. Mulle endalegi tuli sealt nii mõnigi neist tuttav ette. Esiteks ikka minu enda vana Kukeaabits ja siis too kollane veidi vanemast ajast. Ja siis see Põrsas Pambu ja Madu Muiaga poiste koolitee algust meenutav teos alumiselt riiulilt. Üht minu lemmikut – toda omal ajal palju kirutud nn Nukuteatri aabitsat seal ei olnud. aabitsad.jpgAga selle tähelend jäigi vist lühikeseks. Samas mulle see meeldis. Oli kuidagi keerulisem. Ja kaks salmi kummitavad mind sealt siiani. Mis keskust ennast puudutab, siis mulle meeldib seal majas üldse palju asju. Väga toredad inimesed. Ja siis need vanad head lasteraamatud. Vat just seda vanemat on meil kodus ka hulgim. Mingi aeg sai ostetud ka uuemat, aga kuna poisid pole olnud suuremad lugejad, siis väga palju uuemast ajast kodus lastekirjandust just ei ole. No Lottest ei saa muidugi üle ega ümber, aga ma mõtlen just muud. Loodetavasti on piiga pisut agaram lugeja ühel päeval ja mul on nende mõne Keräneni ja paari muugi kõrvale põhjust kuhjata uut ja huvitavat. . Piiga raamatuhuvi on pisut suurem küll kui poistel omal ajal. Poisid lugesid samas maailmaatlase ribadeks ja seda selle sõna kõige otsesemas mõttes. Ja mitte ainult atlase, vaid ka näituseks koolilapse geograafia entsüklopeedia. Eks näis kuis neiuga läheb. Tema jaoks on hetkel üks oluline probleem see, et temal ei ole oma autogrammiga raamatut. Poistel on. Suurel poisil on Ellen Niidu autogrammiga Krõlli-raamat, Keskmikul on “Tobias ja teine B” autori autogrammiga ja noorimal poisil üks leemuripoeg Ville lugu autori autogrammiga (Kairi Look). Aga piigal selline “oma” raamat veel puudub. On mida oodata.

pidumaja

Older Posts »

Rubriigid