Posted by: Tiina | 19. veebr. 2018

Kasutades juhust

Ma täna katsusin taas pisut pildimasinat välgutada, et ei jääks muljet, et ma olen talveunes. Tasahilju ma ikkagi teen miskit. Aga alustame selle satsi algusest. Ei ole midagi erilist – taas trikotaaž. Aga kui siia ka ei märgi, siis jääbki mulje, et unekott kuubis.

rebasedressid

rebasedressid tagant

rebasedressid ülaosa

Marta sai pükse juurde. Kui ma toona neid kassidega dresse tegin, siis tema tuletas meelde, et rebastega hall kangas on ka kuskil. Ta olekski toona rebaseid tahtnud. No nüüd tulid siis rebased ka. Kasutasin sedasama kahe kanga kombineerimise viisi, mida juba öökullidega pükste puhul. Mulle hakkas meeldima. Passib igasugusele suurusele. Ja kuigi taskuid ei ole, siis tundub nagu oleks. Samade kangastega tuleb dressipluus ka, aga meil on ikka veel lahtine, milline. Kas lukuga või üle pea. Piiga ei saa iseendaga kaubale. Tahaks nagu üle pea ja seda kukkurtaskut. Aga lukuga eest on ka jälle mõnus. Ega ta üle pea neid vedida ei viitsi suurt. Näis siis, mille peale me kokku lepime.

rebasepüksid

rebasepuhvid

lisarebane

Lisarebane

Ja siis need kevadised rebased … Tegelikult on need niiöelda katsepüksid. Jalgevahe on toodud veidi allapoole ja sääred on laiemad ja lõpevad kummidega. Nii hoiavad püksid pisut puhvi. Naabrilastel suvel siin olid sarnased viskoosist. Mõeldud on, et teeme veel midagi analoogset. Ja ma siis Marta peal natuke katsetasin. Järgmine kord veelgi julgemalt. Las kotivad. Mul on viskoosi ka, saab õhemad ja lontivamad ka teha. Kuna rebastest jäi vahvaid tükikesi, kus oli ka rebase enda silmnägu peal, siis tegin ühe soojaga ka meite titabeebi nukule pluusi. Ning kuna roheline dressikangas sai ka beebipüksteks ära kasutatud, siis tükkidest orgunnisin titale ka uued püksid. Need soonikuribad on ka viimased halli sooniku jäägid. Egas ribakestki saa raisku lasta. Pealegi on nukuriideid vahva teha. Korra varem on ka piiga nukuga ühtekas olnud. SIIN. Ühe pisikese jama pärast said Marta rebased vöökohale ühe “lisarebase”. Emmel oli alguses mure, aga lapsel nüüd heameel. Ta teab täpselt kumb on eesmine pool. Nende emme tehtud asjadega on see jama, et tuleb ju ette ja taha vaadata, sest miskiseid silte netu. Aga või siis neiu meil väga viitsib.

rebased titabeebi

Ma olen nüüd olude sunnil tuuseldanud mööda kangakaste mitu korda. Iga jumala kord jääb mingeid veeuputuse aegseid kangaid näppu. Seekord üks tumesinine lilleline ja ühevärviline hall. Halli oli niipalju, et pakkusin Mardile ka särki. Tahtnuks isegi kahte teha, aga teist meesterahva oma enam välja ei tulnud. Nii sai teine piiga mõõtu. Issi valis soonikuks sinise, Marta sai roosa. Et lapse särk ei oleks lihtsalt hall lõikasin ühest tüdrukutega kangast piiga ja õmblesin esitükile (varem on samast kangast meil olnud tuunika). Kõigepealt ma lasin kangatüki alla liimiriiet, siis lõikasin neiu välja ja panin kahepoolse liimikaga kangale kinni. Ja siis servast mõne mm kauguselt masinaga kinni. Ühe tüdruku keha oli poolik, selle peitsin küljeõmblusesse piiluma. See särk on prooviks nagunii. Järgmine kord katsun nende piigadega uljamalt ringi käia. Vaatan selle pealt kuidas ta pesus käitub, siis mõtlen edasi. Ega nende ilusate kangaste ilusaid motiive võib ju niisama ka ühevärvilisel kasutada. Mul hakkas kohe pea tööle.

IMG_6842

Tsärk piigadega3

See tumesinine lilledega on ka kuskilt Abakhani kaalukastist. Täitsa ilus ja elastaaniga. Ma olen korra varem ka juba miskit teinud, aga nüüd sai küll kõik otsa. No nukkudele saaks ja need tükid ma ka kokku korjasin. Igapäevaseks kandmiseks passib ju küll. Täitsa rõõmus. Ja kuna mul on seda varem ka olnud, siis tean, et pesus käitub ka ontlikult: ma olen viimasel ajal saanud mõned pesus lahkuvate värvidega kangad. Siis nagu tahaks kindlust, et töö ja tegu lähevad ikka asja ette.

IMG_6840

20180219_184225

 

Ja siis valmis Hugo-Bertile ka pisike pluusijupp juurde sobivate pükstega (suurus 74). Pluus sai vist parajama ja väga kaua ei käi sellega. Pükstel peaks aga olema piisavalt pikkust ja laiust ning poiss saab nendega pikemalt trööbata. See papagoidega kangas on ju nii rõõmus ja Marta omaaegsest särgist oli järgi piisavalt, et saada kollasega kombineerides selline rõõmus asjake. Täitsa õige asi õigele poisile. Poiss ka rõemus tegelinski.

pluus ja püksid

No lumevalgel näeb kohe eriti kirgas välja.

papagoisärk ja roh püksid 3

papagoisärk ja roh püksid 2

Nüüd tuleb kõik muud poolikud asjad ka järgemööda ära lõpetada. saaks laua puhtaks. Kevadeks kodu korda! Seda enam, et sedakord võõrustame vist lausa kaht saksa õpilast. Meil on emme vist rohkem elevil kui lapsed ongi 😉

Advertisements
Posted by: Tiina | 31. jaan. 2018

Kodukleit

Vat näed, unustasingi. Ma ei hakka jutte enam eelmise teemaga siduma, seepärast tulgu eraldi.

Ma juba rääkisin nendest vanadest trikookangastest ja nö “ära tegemisest”. Seegi kangas on pärit kuskilt Abakhani trikotaaži kastist ja samuti 100% puuvillane. Värvid olid rõõmsad ja kenad suured lilled – eks ta sellepärast lapsele kleidiks ostetud saigi. Püüdsin teha nii, et võimalikult palju saaks ära kasutatud ja see õnnestus mul. Järgi jäi ainult üks u 25 x 40 cm ristkülikukujuline tükk.

Ja selline ta sai. Hästi lihtne – ei mingeid krutskeid. Vedasin T-särgi lõike natuke pikemaks ja kangarinbast, mis väljalõikamisel jäi, tekkis sats. Lühikesed varrukad. No mis seal ikka – lihtne kodune kleidike. Vast käib veel suvel ka.

Ega neist kastidest Abakhanis võib leida ja mitte leida. See kangatükk on oma rõõmsate värvidega vahva leid isegi. Kuskil on mul üks pruun roosade lilledega ka, peaks selle ka ära tegema millekski. Ruumi juurde ei tule, aga kui üldse ei tee, siis ei ole lootust ka.

päikeses 2.jpg

varjud.jpg

päikeses

päikeses 3

 

Posted by: Tiina | 31. jaan. 2018

Lapilised

Mõnest asjast jääb teinekord kangast järgi nii, et kohe päris tervet asja välja ei tule. Siis tuleb kaevata välja kangad, mis kõrvale passiks ja mõelda. Nii ka seekord.

päike silma 2.jpg

neiu pluusiga.jpg

Mulle need lumeleopardid väga meeldivad. Nendest meil kord juba oli üks pluusike. Igatahes jäid need ilusad sinised silmad mulle kangakuhjas taas ette ja pea hakkas tööle. Kuna see üks leopard oli nii kenasti ja tervikuna just sellisel väikesel tükil, siis saigi tema võetud aluseks. Lõikasin servad ilusaks ja hakkasin sätitama T-särgi esidetailile. Ja siis avastasin ekstra pluusiks ostetud heledama sinise ja siis veel tumedama sinise jäägid. ja siis oli halli ka nimelt nii palju, et tuli välja selg ja tükk ja riba. No väikeste tükkide jagu on veel, aga eks see kulu ka kuskile ära. Joonistasin siis veidi, tükid sdaid kuju ning enam ei olnudki muud, kui nad kokku lasta. Kuna heledamat sinist oli kõige rohkem, siis sellest said ka varrukad. Marta otsustas soonikute värvi. Valida oli tal heledama ja tumedama sinise ning halli vahel. Minu arust täitsa hea valik. Ma ise oleks vist automaatselt heledama sinise pannud.

Marta Liisa

Natuke segavad Martat need seespool olevad õmblused, aga ma arvan, et see on harjumise asi. Ma tahaks talle lillelistest ka midagi lapimist kokku teha. Kui ikka segavad, siis ei saa ju.

Igatahes selline ta sai – lumeleopardi lapisärk – LLLS 😀 (Piltidel paistab tagaplaanil minu “kullahunnik” -ehk enam kui poolteist kuupmeetrit kangalasu 🙂 Ärge pange seda segadust tähele.)

selles nurgas on päike leebem

päikeseta

pinnalaotus 2

kaks leopardisärki

Lumeleopardikangast on pisut veel, eks ma realiseerin selle ka vaikselt ära. Hetkel lõikasin välja veel ka beebipluusikese, sest selle detailid mahtusid ka kenasti kangatükkidele. Seljatüki tegin sellest samast Marta pluusi tumedamast sinisest. Soonikud ka. Selline ta sai. Kinniselt on hetkel veel puudu 2 trukki, aga tulevad needki. Kellel ma selle tegin? Ei teagi. No küll me omaniku-kandja ka leiame (suurus 74). Natuke katseeksemplar ta on – suuruse ja kinnise kohapealt, aga täitsa kobe kukkus välja.

beebipluus 74_2

Oi kus mulle meeldivad need selle lumeleopardi sinised silmad …

Kangad, nii lumeleopardid kui sinised ja hall on pärit Riimest.

 

 

Posted by: Tiina | 31. jaan. 2018

Päikest ja pükse

Pane või silt Pröömi püksivabrik üles! Igatahes olen ma ikka veel pükste lainel. Valmis on mõned ja mõned on pooleli, sest alati lihtsalt nendeni ei jõua. Kirja- ja kudutööd ka ootavad. Aga neid tuleb veel.

Tänane hunnik sai selline.

hunnik 31012018.jpg

4 paari

Marta sai kiiruga paar paari retuuse juurde. No neid ju ikka kulub. Sedakorda tegin sääred tunde järgi lühemaks. Käravad küll 🙂 See talviste rebastega on ikka nii ilus kangas! Too halli ja maasikatega on mingil ajahetkel Abakhanist ostetud. Kui ma muidu olen sealt ostnud 100% puuvillast trikotaaži, siis selles on küll elastaan ka täitsa olemas. Ennegi retuuse teinud, leidsin hetkel ühe jäägi, millest tuli veel paar välja.Ma püüan need vana aja kangad ka ära kasutada, kui vähegi ideid on. Mõned sellised, millest miskit tulemas on, on veel. Ülejäänud panen vist kotti kokku ja .. minema! Ei saa kõiki tükke lõputult hoida, et äkki kunagi …

talverebaste retuusid

IMG_6834

Tegime täna päikesepaistel pilte ka. Tegelikult ei ole tavalised retuusid isegi märkimist väärt. Kui masinad ei tõrgu, siis on need mite väga aeganõudev töö. Aga noh, et ma ise pärast mäletaks, et millal ja mida.

kahed

Tellitud dressipükstega oli natuke rohkem peamurdmist. Need ei tohiks olla täpselt ühesugused ja tuleb kombineerida erinevaid kangaid. Nii ma nende öökullidega siin madistasingi. IMG_6752Need, millel sääred on ise sorti, need on ühele Pipi-sorti piigale. Need said pildile juba eelmine kord. Nüüd tegin ka tema vanemale õele ja mõlema piiga väikevennale. Kuna öökullidega kangast oli kaks 50 cm tükki, siis tuli mõelda, kuidas läbi lõigata ja kuidas kombineerida. said siis sellised. Mulle meeldivad need pisipoisi püksid väga. Igatahes lõikasin ma samal viisil läbi ühed teised püksid ka. Ka suurus 98. Eks siis ole näha, kes neid kandma hakkab. Kes avaldab soovi nood endale saada. pisemad tagantTäitsa vahva kombo paistab tulevad. Ka kui mustiga kangas tundus algses pisut igavgi ja plass. Aga sellest täpsemalt siis, kui kummid ka küljes on. Ühed sellised püksid lõikasin välja ka Martale, hallist ja rebastega dressikangast. No vaja on dressipükse juurde, sest talvisel ajal ei ole see pesukuivatamine nii lihtne ühti. Eriti kui kuivatuskoht on õu.

Kaks pluusi said ka nö joone alla, aga nendest kohe eraldi. Kui ma õhtul ära ei unusta.

Posted by: Tiina | 24. jaan. 2018

Kirju

Mitte et ma väga tegus õmblusmasina taga oleks olnud, aga ma lihtsalt jõudsin täna mõned traagelniidid ja sabad ära organiseerida ja üritasin pilti teha. Sellepärast ka pisut asju, mis on valmis saanud. Et hunnik väga suureks ei läheks või siis asjad ära ei jalutaks kodunt ilma klõpsuta, sellepärast see pisike ülevaade. Väga oluline küll ei ole, see pildimaterjali korjamine, aga mulle meeldib, kui asjadest jääb jälgi. Saab teinekord mõnd viga vältida või midagi teisiti teha.

Aga siin nad siis on.

pluus 1

pluus 3

pluus 2

Hapu nägu

Mossitaja

Marta sai taaskord selle minu viimase aja lemmiku pluusi, laieneva allosaga. Seekord lõikasin varrukad lühikeseks ja saba tagant pikemaks. Nüüd oleks vaja ühed ilusad püksid ka veel teha. Varrukaid sai tehtud lühemad, sest ega see kevad ju ka tulemata jää. Kangas on ilus ja lilleline vahelduseks loomapiltidega kangastele, aga meid paelusid seal need mesimummid. Lasteaias oli Marta rühm ju ka mesimummu rühm, sealt see mummide lembus. Roosat samalaadset kangast on ka, sellel on mummide asemel liblikad. Tollest peaks kleidi tegema. Aga millise seekord, ma veel ei tea. Võiks ju püüda natuke keerulisemaks asja ajada. Kangas: Studio Liv.

edvistis

Edvistis

Kui Black Carrot tegi jaanuari alguses kangasoodukat, siis kohe esimestel päevadel ma haarasin ka miskit – ühe ilusa printsessidega kanga. Mulle see niiväga meeldib. Aga ma kohe tundsin, et sellest saab Marta uue öösärgi. Oli selline selleks paras tükk. Kui sealt veel midagi tuleb, siis ühe T-särgi esiosa nt, ühevärvilisega kombineerides. Ma pakkusin Martale erinevaid soonikud, aga valikust võttis tema roosa. Veel kuulusid sina triibuline (halliga) ja punane. Lõige on sama mis eelmiselgi printsessidega öösärgil, aga kangas on toekam. Too esimene oli väga lödi, aga see oli ka 100% puuvillane ja õhuke. Marta alguses küsis, et miks nii pikk, aga minu arust on nii mõnus end pikemasse öösärki keerata teinekord. Hea ja soe. Meie toas ei ole ka ülemäära soojad, pigem jahedapoolsed. Eks ta on harjunud lühematega, sest senised ongi olnud oluliselt lühemad. Aga eks harjumise asi seegi. Nüüd on tal 5 tuduasja ja ta tahaks veel üht. No ma ei tea, ei tule öid ju juurde, kui tuduriideid juurde teha. Kes need kõik ära magab. Samas on mul veel kasvõi Abakhani trikotaažijääke, täitsa nunnusid. Äkki teengi veel miskit? Ära ju kangaid ei viska ja anda pole ka kellelgi.

öösärk 6

öösärk 5

öösärk 4

öösär 2

hambutu neiu

Siis sai veel siinsetele sõpradele nende emme tellimisel tehtud pükse ja mütse. Öökullidega on u 110/116 cm lapsele ja lunnidega 92/98. cm lapsele. Teemegi emme soovil kohe varuga, see dressipüksihooaeg ju alles tuleb. Mul on kangaid veel ja pean nüüd pisut mõtlema, et saaks mõned kombineeritud lahendused veel tehtud. Kuna üks piigadest on selline pisike Pipi, siis võisid sääred erinevad olla. Ma nüüd siin nuputangi, et kuidas järgmised teha. Selline lahendus töötas hästi, sest öökulligdega kangast on 2 50 cm juppi ja kollast rohkem. Ei taha ju päris senitehtuid ka kopeerida. vaja pisut nuputada. (Siinsete pükste kangad Riimest.)

tagant

Püksid tagant

eest

Eest

tagant lähemalt

IMG_6752

kaks mütsi

Ja siis veel need mütsid. Lillelisi on tegelikult kaks, ühel on hõbedane paelariba ja teisel selline pronksikarva – et emmel oleks lihtsam õekeste asjadel vahet teha võtsime kasutusele sellised eraldusmärgid. Lillelised peapaelad tulevad ka, ma pole lihtsalt veel jõudnud. Oranž müts on sealse pere pisipojale.

Ja ega ma pean hakkama tegelema muude asjade kõrvalt ka selle osaga kangakuhjast, millest saab üksnes midagi pisikest. Nii valmiski üks pisike trikookangast kleidike (nr 80). Marta siilidega särgist olid jäänud mõned pisikesed ribad ja ma kasutasin need ära. Suuremast tükist pisut seelikuks juurde ja täitsa ok sai. Ega siin on sees ka minu viimast koolitust – imikurõivaste oma. Lõige ei ole ajakirjast, vaid oma. Eks ma püüan edasi. Kahjuks ei ole mul ühtki selles mõõdus pisikest piigat, kelle peal proovida, kas suurus töötab. Võrrelduna mõne laste titeajast jäänud rõivaga peaks klappima, aga kes seda nii täpselt teab. Nood asjad on ju ka erinevatelt tootjatelt ja pestud kordi. Igatahes selline ta sai ja ootab omanikku!

siilikestega kleit nr 80

Ma olen vana aasta sees ka ühtede pükstega katsetanud – lõige oma koolitusmaterjali järgi. No tegelikult polegi väga hullu, aga mulle meeldib reaalselt ka asju valmimisprotsessi käigus proovida kui õmblen. Aga mul pole hetkel käepäast eri suuruses beebisid 🙂 Igatahes Hugo-Bert paistab püksid heaks kiitnud olevat.

HB püksid.jpg

Eks ma teen veel. Tegelikult on juba töös, aga ma ei jõua kuidagi siit linna. Ja soonikuid oleks juurde vaja. Ja lukke. Ja niiti. Ja … Ühesõnaga oleks vaja nii mõnegi asja pärast minna. Äkki järgmine nädal … lõpuks?

Ja eilsest üks ilus talvepilt ka. Tänasega ei anna kohe võrrelda. Ei tea kas suusarõõm sai selleks korraks nüüd otsa? Kurb oleks, sest laps sai maitse suhu ja talle meeldib.

suusarõõm.jpg

Posted by: Tiina | 18. jaan. 2018

Teismetele ideede “mahamüümisest” ja pükstest

Ma väga hea meelega teeks midagi ka oma poistele. Kui nad olid sellised pisikesed juntsud, siis tegin mis tahtsin ja kõik,mis õnnestus, läks loosi. Neil ei olnudki oluline, mis on seljas ja mis värvi, peaasi et sai õue mängima. Ega ma neid roosasse panna ei üritanud ka. Roosat hakkasin ma ise tajuma alles tüdruku sündimise järel. Aga nüüd, kui üks on numbrite poolest täisealine ja teised kaks parajasti maailmaga pahuksis teismelised, siis enam nii lihtsalt ei lähe. Näiteks tahtis Keskmik dressipluusi. Pakkusin, et teen. Mul oli kohe käepärast nii tumehalli kui tumesinist dressikangast. Poleks olnud probleemi. Ei, tema tahab korralikku. No tule taevas appi! Läksimegi siis poodi ja ostsime NewYorkerist valge dressika. Noorim tahtis siis omale ka samasugust, aga tema fännab musta. Nagu pärdikud .. üks ees ja teine järel.

püksid eestvaates

Aga, aga …  Eks ma oskan vahel ka kas kaval* või järjekindel olla ja nii ma suutsin ühe idee ikkagi maha müüa. Mingi ajahetk suvel esitles keegi FB-s Õmblustoa grupis ühest Ottobrest (1/2015) teismelisele noormehele tehtud dressipükse. Need tundusid mullegi piisavalt huvitavad ja nii ma ostsin omale ka sama ajakirjanumbri. Sest selleks, et miski idee omadele maha müüa, tuleb näidata olemasoleva asja pilti netis ja siis ajakirjas ja siis joonistada, näidata kust jookseb mingi värvitriip või kus on taskud või kui tekib muutmise soov või miskine detail ei sobi, siis need ümber joonistada. Ja siis tuleb pakkuda välja veel erinevaid kangaid. Vat kangapoodi nad minuga kaasa ei tule, seega siinkohal jääb abivahend internet. Pärios omapäi osta midagi … ma usun küll end nende eelistusi teadvat, aga alati on risk, et motiivid või värvid ei lähe peale. Ja siis kuis ee selgitustöö on tehtud, siis noorsandid mõtlevad. Ega nende pükstega oligi nii, et eks sa siis tee, kui tahad, aga ma alles valmis pükste pealt vaatan, kas kannan ka. Täna ta need igatahes jalga pani, alguses pikkust proovimaks ja siis pildi jaoks. Mulle tundub, et said nati pikad, aga las olla. No see nõeltega säärte pikkuse fikseerimine oli keeruline. Nii kui kuskil püksisäärt näppisid, kohe tuli kiuks teemal “ära kõdista”. Saa siis nonde poistega veel hakkama!

püksid küljelt

külg 2

Igatahes sellised nad said. Laiguline ja tumehall dressikangas on seest pehmed ja karvased. Pükste pee-pool on ka kahevärviline. Nöörikanaliga oli pisut tegu, sest selle sooniku peale õmmeldud riba tegin ma suti kitsukese ja pärast oli hirm, et masinate tallad ei taha nende ööside kõrvalt kenaste kangast mööda minna. Aga saime hakkama. Napikalt, aga hakkama. Ööse peaks üldse uljamalt kasutama. Igasugu paelad-nöörid ilmestavad muidu võib-olla igavatki üldmuljet. Ja noh, riistad panemaks ju on. Kummi poolest said sellised pingumal püksid, sest sellist laiemat kummi oli täpselt üks jupp ja see paistis poisile sobivat. Minu arust pisut pingul, aga nad (mu poiss-pere) ei eelistagi selliseid poolde peesse rippuvaid pükse. No ja eks ajapikku venib ära ka. Mul on siin nagunii paar paari pükse juba kummivahetuses. Masstoodangu püksid, aga kummid on omadega õhtal, kuigi püksid täitsa terved. Eks see kummide kattega läbi õmblemine venita ka noid. Ja mõned kummid ongi nii pehmekesed, et .. ime et püksegi üleval hoiavad.

püksid eestvaates 2

Mulle meeldivad.

Palun vabandada meite pisut räpakat kööki. Aga noorsand just küpsetas/küpsetab. Piparkoogikeeksi.

*Mingisugune horoskoobiraamat väidab, et Kaksikud suudavad ka eskimole jääkuubikuid müüa. No ma ei tea. Mina pole suurem asi müügimees.

Posted by: Tiina | 14. jaan. 2018

Oravad! Ja talvest ka

Hamster mis hamster. Vanadel headel aegadel on varutud koju nii mõndagi kangast. Seekord jäid kangahunnikutes lapates Martale näppu needsamad oravad ja kohe oli ju vaja miskit. Aga mida? Pluusivajadust küll otsesõnu ei ole, aga ega neid ühetaolisi trikookangast kleite Marta ka ära kanda ei jaksa. Seega jäime kogust vaadates ikkagi pluusijupi juurde. Retuusid? No neid ka hetkel nagu oleks, kuigi võiks sahtli üle käia ja vaadata, äkki saab miskit ära anda või visata. Saaks uutele asjadele ruumi juurde.

Aga aga … kui pluus, siis jääb ikkagi küsimus milline? Seal on vähemalt pisut mänguruumi. Sedakorda on see Marta enda “disain”. Pigem küll idee. Tahtis nii, et varruka pealt läheb asi justkui kaheks. Mul oli juba oravaid ostes ostetud ka paariline-kangas kombineerimiseks. Ja selline ta siis saigi.

kaks Martat

Kaks Martat

Kangad mõlemad seekord Riime kangastest. Üks ilusamaid digitrükke (oravad) minu arust. Need oravad on .. nii armsad! Võib-olla oleks ma ostnud tookord kombineerimiseks ka rohelist, aga seda väga hästi värvilt passivat rohelist tol hetkel poes ei olnud. Aga tahtsin ju kohe. Praegune kombinatsioon meeldib mulle ka väga. Võib-olla isegi rohkem, sest mu roheline periood on läbi nagunii ja see värv ei ole ammu enam mu lemmik.

pinnalaotus

pooleks

Seelik on sedakorda eelmisest aastast. See septembri alguseks tehtud seelik (volditud) osutus detsembri lõpus pisut kitsaks. Neiu kasvab hetkel kehast pikkusesse ja laiusesse. Nii sai tehtud teatri jaoks detsembris uus seelik, ka päris paras. Detsembris jäi asi üles tähendamata, seepärast nüüd. Seelik on hästi lihtne .. passega ja alumine osa on lõigatud nö kellukaks. Voodril. Materjal on minu mäletamist mööda polüester, kunagi ammu ostetud kangas.

pluus oravatega

keerutus

Marta Liisa

ninast

keerleb küll

Keerutus

kaelus

Kaelus

Kiiruga lõpetasin ka ühe särgijupi iseendale ära. See oleks pidanud jääma eelmisesse aastasse, aga mul oli kangajääk kadunud ja esimene kaelusekant sai liiga kitsuke. Otsimine võttis aega ja leidmine jäi hetke, kui kuuse väljakolimise järel sai allkorruse elu-olu taas rohkem paika. Ei midagi erilist. Kangas on aga armas .. selline pisikesi rohelisi lillekesi täis tipitud. Sekka kollast ja sinist näpuotsaga. Mis otsimisse puutub, siis nüüd on meie majapidamises jällegi üks Ottobre ajakiri kadunud .. 6/2013. Kaanel kelmikad noorsandid. Ma ei saa aru, mis värk on. Kogu aeg on miski kadunud asjade nimekirjas.

roheliselilleline

Ma võtsin siin vaikselt eelmist aastat ka kokku. Midagi ikka sai valmis, enamus asju Martale. Pildile mul päris kõike täna korjata ei õnnestunud – mis on pesus, mis kuivab ja mis seljas. Aga sellise pisikese kuhja korjasin kappi koristades korraks välja.

20180114_131515(0)

Proovin pildipaki kokku ka panna, nii endale “mäluks”. Siit jääb puuduma hulk mütse-salle, millest mul pilte ei ole. Lisaks veel lähikonda tehtud laste dressipükstest, nagu nt õekestele tehtud rõõmsast sinise-rohelise kirjust kummikarudega dressikangas püksid. Ja miskit oli veel, mis läks kodunt välja kiiremini kui pildile sai.

This slideshow requires JavaScript.

Tahaks teha veel rohkem, aga see aja jagamine mitme asja vahel on selline mitme otsaga värk. Ühelt tegemiselt teisele enese “ümberseadistamine” võtab juba aega. Siis tegemine. Kudumise eelis on see, et vardad kotti ja tee-koo kus iganes. Midagi lihtsat hoian ma juba ainuüksi sellepärast kogu aeg varrastel. Õmmelda kahjuks nii ei saa. Kõigi nende FB-s nähtud piltide kiuste, kus on autos juhi kaassõitja kohale “integreeritud” õmblusmasin 😀 Ja noh, teeks ja tahaks teha, aga kes selle kuhila kõik ära kannab. Ega jah, peab pisemaid nunnusid trikookangaste jääke hakkama pisikesteks riieteks tegema-õmblema. Mis sa nondega ikka teed. Eks siis kingib või müütab tasahilju. Ära ka visata ei raatsi. Ja noh, nukkudele ka niipalju pole vaja. Kuigi kord aastas võiks ju noile ka ühe uue riidekollektsiooni teha. Aga kaua seda nukumängu aegagi enam.

Et miks ma rohkem aeganõudvaid asju ei õmble? Mul endale ka mantlikangas ootel. Ja on teistelegi kangad ootel, aga siin on just see aja jagamise teema. Kirjatöö on ju ka. Ja kindel see, et nii kohe kui lööd millessegi tõsisemasse käärid sisse, siis tekib õmblemisaja põud. Saaks aega kuidagi koguda või varuda … Aga ma võtan ennast käsile. Vabanduse leiab ju alati!

Aga mitte lapsed. Kui on väike valge kirmetis ja kraadid näitavad talve, siis kelk välja ja mäele! Mis sest et ema nokib pärast villasest mütsist rohuliblesid! Ja kindad on porilumised 😉 Lumetu kelgutus .. No tere tali!

lumetu kelgutus

Marta Liisa

 

 

Posted by: Tiina | 11. jaan. 2018

Värvid lumel

memme rätik

Et memmel oleks soe 😉

Sai valmis! See kaua tegemise ja kauniduse ütlus on ka täitsa omal kohal – alustatud eelmise aasta juulis juba. Aga noh, seegi on selline kerge peast kudumine ja seega nö käekotikudum, mida saab bussisõidule kaasa haarata. Seega ongi selliseks pisut venivamaks arvatud. Aja täiteks. See, et ma selle nüüd aastavahetuse aegu lõpuni kudusin diivanil istudes … no oli vaja ilma suurema mõtlemiseta tegemist. Igatahes selline sai. Mul on ausalt neist triibuga rätikutest omamoodi siiber, ega ma niisama neid kõikvõimalike triibulisi lõngu ära ei müü ja ei jaga. Ma väga ei taha noid enam teha. Kui just keegi konkreetselt küsiks. Aga sellega on selline jutt, et seda va 8/1 vikerkaart olen ma endale ikka miskise suurema pooli hankinud ja selline pisut õhem rätt oli kududa päris vahva. Tulemusel ei ole ju viga.

lumel

vikerkaarekirjaline lehesall

leherätt

kasega

kasega 2

Sai selline paras suurus: kõrgus 90 cm ja pikim külg 180 cm. Kootud on Aade Lõnga 8/1 Artisticust (vikerkaar nagu näha) ja ringvarrastel 2,5. Ma tahtnuks küll lõpetada punase servatriibuga, aga ikka jäi pisut puudu. Oleks teinud mustrisse veel pool lehte,. siis oleks vist lõpetamine kuskile sinna oranži ja kollase paiku jäänu. Vaja veel paku tabamist harjutada 😉 Aga ega see Artisticu 8/1 mulle väga ei meeldi – ebaühtlane. See vikerkaar on enamvähem, aga mul on kodus veel üks ilus tumesinine ja see on küll kohati imepeenike ja siis jälle paks … nagu efektlõng kohe. No tee siis sellest miskit.

Mälu turgutuseks veel mõned, vanadest aegadest, siin vikerkaarevärviline ja siin ka. Ja siin ja siingi. VIimasel lingil on veel üks kollase-rohelise-pruunitriibuline ka. Siis veel üks valge-beeži-roosatriibuline ja kaks sinisekirjut – siin ja Luna Moth Shawl 2007. aasta juulis. Kusjuures sel viimasel lingil on tehtud pilt 25.12.2007!! Milline roheline mätas peenras! Ja siis selline roosa-lilla-punasekirju (?) 2006. a detsembris. Ravelry on hea asi, ega ma ilma temata poleks neid siin kokku osanud otsidagi. Aga jah .. polegi nii vähe.

Kui juba vanade aegade kokkuvõtmiseks läks, siis pisut ka möödunud aastast. Ma ei saa öelda, et ma väga produktiivne olnuks, aga midagi siiski. 12 paari sokke, 3 paari kindaid, 8 pitssalli/rätti, 6 seljarõivast, millest kaks sellist nukumõõtu – nukukamps ja beebivest ja siis üks beebitekk. Pooleli on veel 4 paari kindaid ja 6 salli. Sallidest mõni ootab viimistlust, mõni on üsna alguses. Kui kõik senised arvestused klapivad, siis ära sai kootud ca 3750 grammi lõnga. Ostud jäid sinna 1425 grammi manu – positiivne ju. Kuna ühtteist lõngadest sai ka siia-sinna loovutatud/antud/müüdud, siis kogus pisut kahanes. Aga ca 93 kilo on teist lahendada ikka … Seega tuleb varrastele valu anda. Peab mõned kampsuniideed valmis tegema, siis saaks ka kogust kahandada. Sallid-kindad võtavad ju nii väheke materjali! See-eest aega kamaluga. Nii ma koon neid varusid veel teiseski ilmas 😀 Aga dieedilubadust ma ei anna! Elu on näidanud, et ilma lubamata vähenevad varud palju jõudsamalt. Küll aga luban, et staffi tuleb rohkem. Kuidas see aeg kudumise ja õmblemise vahel jaguneb, vat seda on raske ette öelda. Aga tahaks rohkem ka suuremaid asju teha, kampse ja muud. Igatahes kudumise tõuge anti kaasa ka aastavahetuse kingitusega. Esiteks sain 100 grammi ilusat pitsilõnga ja siis veel kaks mustrit ka takkapihta … Ma pean ikka näppude ja varraste olemasolu tõsimeeli õigustama hakkama.

Enne kui tuleb pildigalerii sellest, mis jäi eelmisesse aastase, veel paar asjakest, mis jäid 2017 näitamata: Hugo-Berti vestike, mis läks jõulupakki ja aasta viimane sokipaar. vest jõuluks

Vest on kootud lõngast Lane Cervinia Le Fibre Nobili Super Tajmahal (vill/siid/kašmiir) – hästi pehmeke. No eks oli ka arvamusi, et kas sellist sooja asja üldse tänapäeval vaja on. Aga noh minu mättalt vaadates on. Eks ma oma laste pealt võtsin, meil oli pidevalt kasutuses vestike. Kulus ca 100 grammi, vardad olid 3 ja 3,5. Eks ma järgmine kord proovin palmikuid. Nii jääb natuke igav. Aga see on ka nii pisike asjake, et ma jäin palmikute valimisega hätta.

Ja nagu ikka – Teksrenast sokid, Patonsi kollase triibuga (UK Fairytale Dreamtime 4ply). Jälle – minu käigupealt kudumine. sokid

This slideshow requires JavaScript.

Tegelikult on meil õuepeal koguni kaks memme. See pisut karvasem on Marta Liisa looming.

Kaks lumememme

Posted by: Tiina | 9. jaan. 2018

Kes ei armastaks kassikesi!

Niih, ma kribasin pika oopuse, aga see astus nüüd kuskile ära. Teeme siis lühidalt uuesti.
Piiga kasvab ja nii kasvab ka rõivaste vajadus. Hetkel on neiu võtnud nõuks venida kehalt pikaks. See tähendab, et särgid-pluusid jäävad kehast napimaks, aga püksid lühikeseks ei jää. No teeme siis miskit juurde. Päris nabakad .. see pole ka see.

Seekord said teemaks kassipojad. Kangas: Studio Liv. Lõige oma ja ei midagi erilist – hästi tavaline pikkade varrukatega T-särk. Ma lihtsalt pidin piiga soovil rebaste vahele ka mõned kassid ostma.

20180109_192354

Kangaid valimas

20180109_192438

Äkki järgmiseks mesimummud!?!

20180109_192346(0)

põder

Pildil peaks olema põder. Ei tea küll kus 😉

20180109_192612

Kui nüüd Black Carrot tegi FB-s oma kangamüüki, jäi mulle üks ilus rebase-pilt taas ette. Kõlab juba pisut lollakalt, aga ma ei saa rebastega kangastest üle ega ümber.

20180109_192457

Ja siis pisikesed printsessid, need mis sundisid neid eelmisi roosasid üles otsima. Jälle öösärgiks. Vähemalt nii me Marta Liisaga kokku leppisime.

tulevane öösärk

Marta asjadest hakkab järgi jääma selliseid veidraid tükke, millest ei saa muud, kui midagi suurustele a la 68 … 86. Eks peab hakkama titekaid ka rohkem tegema. Äkki läheb kuskil ja kellelgi vaja. Ma senimaani olen kogunud jääke nukuriieteks, aga no neid pole ka niipalju vaja.

minu kiisud

Minu kassikesed – kiisupoeg Marta ja Suur Lõvikuts 😉

Posted by: Tiina | 7. jaan. 2018

Kleidiga

Kokkuvõtteid veel ei ole ja ei tea ka millal tuleb. Aasta algus on olnud selline … vinduv. Nagu on ja ei ole ka. Aga küll ta käivitub. Hetkel lapin ma veel vana lahtisi otsi. Kavõi neid, mille põhjustas lõpus kattemasina streik. Kui too poleks streikinud, siis oleks Martal aasta viimasel õhtul olnud valida mitme kleidi vahel. Aga läks nagu läks. Igatahes sain ma masinaga taas kokkuleppele ja paistab, et hetkel ta enam ei jonni. Mis seal detsembri lõpus nihu oli, ma aru ei saanudki. Ühel hetkel ta hakkas uuesti õmblema ja kõik. Sama trikki tegi ka mu vana hea sõber overlok. Aga ju tahtsid nemad ka puhkepäevi saada.

neiu kirjus kleidis

kleidiga 4

kleidiga 7

Aga selline ta siis sai, see dressikangast (õhem) kleit. Pikad varrukad, kuna meil ei ole kogu aeg kodus saun. Tegelikult oli see kleit laual juba novembris, siis aga ainult lillelise kangana ja lõikena. Kõigepealt oli vaja õige kangas kombineerimiseks leida. Mul oli alguses silma ees pisut teine värv kui hall, aga ma ei leidnud õiget tooni kangast kuskilt.  No päris õiget roosat ja türkiissinise tooni ei hakanud silma. Siis saigi selline. Pits oli ka päevakorras, halli kaare ülaosasse, aga neiu ise ka ei teadnud, kas tahta või mitte. Las ta siis olla. Taskud – minu vaieldamatud lemmikud seekord. Taskukott on paremalt poolt tavamasina ühe “ruudulise” pistereaga kinni lastud. Täitsa ilus jäi. Läheb kordamisele. Soonik on ka vahvalt triibuline.

Kangad: lilleline dressikangas Studio Liv, hall + triibuga soonik

taskus

kuusemunad karpi tagasi

varjud

tasku

Täna siis saatsime oma kuusekese ka ära. Selleks korraks sedamoodi. Ja ma püüdsin pilditeol ka selle sündmuse ära kasutada. Eile õhtul põletasime veel viimast korda kuusel küünlaid. Nüüd ma siis ootan järgmisi jõule …

küljelt

Siin kiiruga sai piiga ka ühe öösärgi. Tegelikult sai asi alguse sellest, et Black Carrot teeb jälle tühjendusmüüki ja mulle jäi sealt üks printsessidega kangas ette. Piiga tahtis küll öösärki sellest, aga hakkas samas jaurama, et tal on üks teine printsessidega kangas ka juba. No ei meenunud mulle, milline. Aga tuuseldades neid koduseid kuhjasid, leidsin selle 100% puuvillase (pärit Abakhani kaalukastist) tüki üles. Ega ta materjalilt midagi erilist ole, aga pilt passib piigale. Ma olen enne seda uudsete trikookangaste tulva neid kaalukasti omi ka ahnitsenud. Nüüd aga pole neil enam eriti minekut, mõne erandiga. Eks näis mis neist saab. Päris ära visata ka nagu ei raatsi. Nööbid on piiga valik. Liiga suured, aga ju need roosad + lilled … Nojah.

IMG_6657

IMG_6661

 

Older Posts »

Kategooriad