Posted by: Tiina | 19. aug. 2019

8. pitsipäev

Aeg on omapärane asjake. Elu võib olla nii rahulik ja kodune ja nii nädalaid. Pisikeste kõrvalepõigetega. Ja siis tuleb üks nädal, kus kaugemad ja lähemad kõrvalepõiked argipäevast ainult ongi.  Vat tänasega üks selline nädal just otsa saigi. Aga ma jätan hetkel nädala sisse jäänud tegevused sinnapaika ja hüppan kohe eilsesse – pitsipäeva Haapsalus.

No sinna kohe peab minema. Meil ei ole kodus isegi vaidlust teemal, kas minna või mitte. Ikka minna. seekord pakkus väike poiss (14), et ta tuleb ka kaasa. Seda enam ju peab minema, kui arvutimängur tahab kottu välja saada. Ja seda enam, et ma olin eelmisel aastal andnud Signele lubaduse, et seekord võistlen. Eks ma mõtlesin, et teen aasta otsa tublisti kudutrenni ja harjutan kätt, aga läks teistmoodi. Mul pole nii vähese kudumisega aastat ammu olnud. Lihtsalt hetkel on ilukirjandus minu aja ära võtnud ja kui sul on 24 tundi ööpäevas, siis ikka jääb miski vaeslapse rolli. Ja noh, kool oli ka see, mis pikad õhtud nädalast ära võttis. Jah, teed küll, aga mitte nii palju kui tahaks. Õnneks on kudumisega see hea asi, et ega ta ei unune, seega oskad ikka. Kas kõike, see selgub siis, kui hetk käes. Ja nii ma seekord siis võistlema läksin. Ja muidugi oli mustrijupis see topeltnupp, mida ma olen Aasa salliraamatu piltidel näinud, aga pole kudunud ega kudumisse süvenenud. seega tegin Leiutajate küla Lottet ja genereerisin miskit, et mitte päris tegemata jätta. Eks nüüd õpin edasi. Igatahes lustakas kogemus oli ja see õunapuu motiiv oli ka vahva. Ja järgmisel aastal uuesti!

 

Seekordse pitsipäeva üks võluvaimaid osi oli Linda Elgase rätiraamatu esitlus. Mul oli see varasem õhuke rätimustritega brošüür ka olemas, aga ega see ikka võrdlust uue ja kauni raamatuga välja kannata. Igatahes on mu raamaturiiul nüüd ühe iluduse võrra rikkam ja minu kudumise “to do list” venis veel pikemaks. Ja vähe sellest, et ma leidsin nii mõnegi uue mustri kudumaks, mis kohe pani särmed sügelema, leidsin ma ka ühe lõnga, mis tahaks saada Marta jaoks kleidiks või tuunikaks. Ma olen seda mõtet heietanud juba mõnda aega. Minu tänase leiu värv paistis ka Martale meeldivat, seega nüüd vist panin end ise tanki ja pean ikkagi alustama. Kuigi ma vajaks septembri lõpuks hoopis ise pidulikku kleiti. Aga nii osav ja kiire ma nüüd ka ei ole, et endale jõuaks midagi teha ja harutada ja teha nii, et valmis tulemus, mis selga panna sünniks, ka olema saaks.

20 rätti

Rätid püünel

Haapsalu päeva mahtus veel ka meeleolukas moedemonstratsioon. Nagu eelmiselgi aastal oli see väga huvitav. taas hulgaliselt huvitavaid ideid. Enim inspireerisid mind kaks kollast rätti ja üks kollane pisikese piiga kleit. See oli nii särav laik päevas. Ja helesinine seelik. Ja .. Ohh, seda kõike oli tegelikult hulka rohkem. Aga ma oma telefoniga eemalt ei saanud kõike kinni püütud. Ja need kaunid 20 rätti!

kolane kleidike

teine kollane rätt

suur rätt

sinine seelik

Ja nii saigi augustist nagu jõuluvanakuu – raamat, kaardikomplekt ja paar kera lõnga. Ma kiibitsesin ka Saara kindalõngu, pigem sukkade pilguga, aga ma pole iseendaga veel sukkade osas kokkuleppele saanud. No ja kodus peab ka ringi vaatama, et mida on.

nagu jõulud

Sel ajal kui mina asjatasin omi asju, asjatas pisem pool perest koos issiga kuskil Haapsalu peal. Ja nautis burksi 🙂 Sinna emme tavaliselt ju ei kipu.

MG

Marta

Õhtuks oli igatahes piiga saanud taas mingi kudunakkuse. Ta parempidiseid silmuseid oskab ja tegi taas proovi. Kauaks seda püsivust ei jagu, aga hooti see kudutahtmine talle kallale tuleb. Vaheldumisi ketiheegeldamise tuhinaga. Kuna lõnga kodus on, siis las nokib.

Kaunitar

Minu pisike kaunitar

Advertisements
Posted by: Tiina | 14. aug. 2019

Suvesärgid

Kiired ajad ja nii on taas siin vaikus. Mõned asjad on pooleli. Ja mõned asjad ootasid hetke, mis pildile saab. No ei olnud mahti. Kord polnud issit, kord sadas. Siis polnud meid. Ja nii see läks. Aga pühapäeval võtsime kätte ja teime ära. Küll ilma päikeseta, mis jätab putukad-mutukad värvituks. Aga ikkagi.

4 T-särki ja paar retuuse. No retuuse on tehtud rohkem, aga vaid need mustad olid pildi jaoks olulised. Kui ühevärviline alumine osa. Piiga kasvab ägedalt riietest välja ja nii ei saa muudmoodi, kui ikka peoga särke treida.

Said sellised.

pääsukesed 2

putukad 2

putukad 1

lepatriinud 2

aprikoos 2

aprikoos

lepatriinud 3

Martal oli poseerimisega probleem. Alguses ei saanud vedama ja siis ei saanud pidama. Ikkagi 4 korda riideid vahetada. Ja vihm kippus ka peale.

Kangad on kas Black Carrotist või siis pääsukesed Anult. Lepatriinud on kuskilt mujalt netist, aga ega ma täpselt ei mäletagi. Ma üritan enne ägedat juurdesoetamist eest ära õmmelda nii palju kui õnnestub. No aja poolest väga ei õnnestu. Aga ma püüan. Seda enam, et sügis tuleb ja septembris peaks juba nii mõnigi asi uus olema. Kui homne pidupääv saab läbi, siis trügime edasi …

Saha kabel on vahva koht. Polnudki ammu käinud.

saha kabel 2

 

Posted by: Tiina | 13. juuli 2019

Suvi on!

Ma tean küll .. temperatuur on kohati liiga madal, et olla suvi. No tehke mis tahate, minule sobib. Nagunii on tööd ja tegemist, ka mittetegemist omajagu.

Ja nii ma siin nädala sees pisut käivitasingi omi masinaid.

Said sellised särgid ja mõned püksid.

Need värvimuutvad kangad olid üks eelmise suve hitte. tegime siis ka juba mõned särgid, aga enamus kangast jäi ikkagi veel ootele. Õieti küll jõudsid inimesed kangast juurde osta, ka kui ilmad polnud enam nende särkide omad. ja nii me siis nüüd tegime.

Mulle endale meeldib ikkagi enim see putukatega variant, millest sai Marta särgi eelmine aasta ja saab sel aastal ka. See pole veel valmis. Aga kuna naabripiigad vajasid särke kiiremini, siis said need enne tehtud. Täitsa ilusaid said selle sinisega kahasse. Johanna särk

Eliise särk

Tegelikult on särgi esitükil sinine toon tugevam, õhtul polnud kogu ilu väljatulekuks piisavalt päikest.
Ja siis jälle autokangastega pükse. Need sinised mõjuvad pidžaama veidi, eks peab järgmised ikka millegagi kombineerima. Aga noh – kangatükk suur ja kangaomanik soovis nii. Kangal muudab ka miski värvi, aga ma isegi ei mäleta mis. Õhtul õmmeldes see silma ei hakanud.

autopüksid

Need volkari-püksid aga meeldivad mulle endalegi. Selline säärte läbilõikamine on tingitud kangatükist, see lihtsalt oligi u sellise kõrgusega.

sebraretuusid

Täna käisime aga vaatamas oluliselt töömahukamaid riideid. Nimelt käisime Keila-Joa lossis seda ratsa- ja jahimoe näitust vaatamas. Homme on veel, kes nägemata. Mulle nii meeldivad need kleidid ja kostüümid.

vene stiilis kleit

kolm kostüümi

inspiratsiooni aastatest 1555

minu lemmikkleit

Minu lemmikkleit näituselt

Mul on tegelikult suur kiusatus vähemalt üks trikookleidist pisutki keerulisem kleit iseendale hetkel kokku panna. Kui vaid saaks! Eks ma pean praeguste muude tööde vahel siin aega planeerima. Äkki õnnestubki. Mõned tähtpäevad ju ka tulekul.

Ja noh, Keila-Joa lossis polnud ma ka enne käinud. Väga kena teine. Ja Keila-Joa on iseenesest meie jaoks Mardiga tähendusrikas paik. Seal jätsin ma laulatuse päeval 28. a tagasi oma neiupõlvenimega hüvasti. Ei, me ei käinud seda otsimas, vaid niisama ringi vaatamas. Ja ei, meie omal ajal sinna mingit lukku ka ei riputanud. Aga huvitav oli vaadata sellegi poolest, kuidas üks noorpaar teise järel sildu ületas ja kose manu pildistamiskohti otsis. kahekesi lõviga

Meie

teel lossi

lukusüdamed

Juga

 

 

 

Posted by: Tiina | 29. juuni 2019

Seelik

Lubadusi anda on ikka tore, ka kui täitmine võtab pisut aega. Puht objektiivsetel põhjustel.

Neiu soovis seelikut. Tuli kangaga ja … oi kui erinevalt inimesed ikka poes kangaid vaatavad! Ma poleks ise varemalt ealeski sellele kangale teist pilku kinkinud. Nüüd aga juba vaat et otsin pilguga. Täitsa huvitav näeb välja. Seelikuna. Ja nii ongi hea, kui sinu juurde tulevad konkreetsete soovidega isemoodi kangad. Avardab pilku.

Soov oli seelik, kangast oli ka täpselt nii palju, et võtsid kangatüki küljest värvijupi maha ja ülejäänu jäi pikkuseks. Aga ega pikemat soovitudki. Soov oli kellukaks laienev, no selline veidi 60-ndad. Ei mingeid lõhikuid, laius ja pikkus võimaldavad kenasti astuda. Vooder. Kandid oli minu uid. Loodan, et neiule ka meeldivad. Nii nägi sisse vaadates ilusam välja.

alläär

lukk

 

Ja sai selline.

seelik.jpg

 

 

Posted by: Tiina | 25. apr. 2019

Ärtu Emanda jakk

Niih, nüüd sai paar pilti ka tehtud. Muidu jookseb aeg kogu aeg käest ära, ja siis kui pildi peale mõtlen, on õues juba hämar. Kuigi jah, ega see pilt ka palju väärt ole. Ikka seljas oleks parem. Ootame-vaatame. Praegu ta kippus mul puuga tuules laperdama pisut.

Jakk 1

Seegi jakk sai ka alguse koolis. Käisin nagu udu sõpradele-tuttavatele peale, et kes tuleks kliendiks. Paari inimesega näkkas ka, nagu näha. Nii lahe on kui inimesed teavad mida nad tahavad. Neiul oli kohe mälust võtta üks Vildersoni jakk, mille taolist ta endalegi tahtis. Küll teisest kangast. Alustuseks olid teeka svist lilled, aga kangapoest (TrendTekstiil) naasis ta selle kangaga. No see on 100% tema kangas. Ja minu esimene reaktsioon oli .. Ärtu emand. No ma ei saa, kee kangas ja need nö mängukaardid ja värvid tekitasid sellise assotsiatsooni. Sai selline.

kuldsed nööbid

sissepilk taskusse 2

Kangast oli parasjagu, isegi liigagi. Muidu ei oleks olnud üldse probleemi, aga selle suuremustrilise ja suurte motiividega kanga puhul tahtnuks ju natuke seada nii, et võimalikult palju ilusaid motiive alles jääks, mitte katki lõigutud ei saaks. Esimene paigutus oleks andnud tulemuseks sisuliselt täpilised hõlmad. Ja siis hakkas see klapitamine .. ma tegin neid lekaale ikka iga asja kohta, et võimalikult maksimaalselt sellest mustrist välja võtta. Sai selline. Järgmisele samalaadse kanga ostjale soovitaks – osta pisut rohkem, on tulemus parem. Selle kanga ainus puudus on vooder – liiga õhuke. Õmblusvarud paistavad nii rumalalt läbi.- Nojah, ma saan aru, et poes oli see rullis ja nii põhikanga kõrvale panduna ei hakanud silma, et see nii õhuke on. Ka kahekordselt mitte. Aga lõpptulemus ei olegi lõpeks nii hull. Sega muidugi, et ma tegin osad taskute õmblused uuesti, vahetasin välja musta niidi kollase vastu. Muidu oli tõega tobe seest vaadates, kui must pisterida kumas kuskilt. Kuna omanik ise seda segavaks asjaoluks ei pidanud, siis las tema olla. No ega seda niisama seestpoolt keegi ei kiibitse küll. Ja kui vaja, siis vahetame voodri 🙂 Asi see siis ära teha ole.

sissepilk taskusse

Taskud – minu lemmikud – klapiga. Seekord küll mitte kahe kandiga. Nööbid .. hetkel läksid ette kuldsed, kuigi meil oli valikus lausa kaks varianti. Punased ka. No kui tahta, siis saab ju vahetada ka. Enamvähem üht suurust teised.

punased nääbid

Hõlmad ei ole vildakas, ausõna. Ongi sellised pisut “kaarja nurgaga”.  Pildid hoiab kehvasti. Sorri.

Posted by: Tiina | 14. apr. 2019

Viimane koolitöö

Viimaseks oli koolis siis keep. Nüüd peaks kõik asjad valmis olema ja lubatakse praktikale. Nojah, kliendiraamat on veel, aga sellega on hetk aega. Kui ma muidugi selle va imelooma Lectraga sinasõbraks saaks.

keebiga 3

Ja nüüd siis keep. Mul oli küll selline pehme ja beeži keebi mõte, aga kuna see ei võtnud konkreetset kuju, siis läksin hoopis Abakhani ja ostsin esimest mõttest oluliselt odavama kaaluvillase ja läksin sellist lihtsat teed – konstrueerisin lihtsa keebi. Meil lubati tegelt võtta ka ajakirjalõikeid, aga selle peale, mida võinuks proovida, sattusin alles hiljem. Seega jäi nii. Toppisin siis vähemalt kanti õmblusvarudele, niiöelda kandiõmblemise harjutusena. No apse juhtus ka, aga muidu oli täitsa ok. Ja sai selline.

keebiga 2

Keebiga 1

keebi selg

kanditud ja vooder

nööp

Need nööbid on siin nüüd need kõikse kenamad, ausõna. Nood lihtsalt hakkasid nii meeldima Veerenni tänava nööbiga majas, et ma kohe ei saanud neid poodi jätta. Et nad nagu sadul sea seljas ei karjuks selle punase peal, selleks on vooder pigem nendega ühte tooni.

Nööpaugud on kandiga. Nökerdamist oli, aga sedakord oli ka ruumi neid teha. Nööbid ju ka suhteliselt suurekesed. Aga oi kuidas mulle meeldivad!

Kanga mustriruute keegi kokku panna ei üritanud. Kangas on natuke karm ning et langeks paremini sai kõik lõigatud diagonaali. Alguses ma käeavade peale ei mõelnud, aga proovides tundus tsipake ahistav, seepärast saab ikka sõrmed ka eest välja pista. Seega kaks kanti nagu tasku puhul. Minu lemmiktaskud, küll seekord ilma klapita.

Kokkuvõtteks sai täitsa ok. Mõeldud on nt õhtusel raamatulugemisel terrassil peale võtmiseks. Selleks on asja enam kui küll. Alguses oli ka pisikese püstkrae mõte, aga ma panin suurte detailide väljalõikamisest jäänud jäägi nii hoolikalt ära, et see jäigi leidmata. Siis sai kaelakaar hoopis seestpoolt lõikekohase kandiga töödeldud. Ja parem ongi. Kangas oleks kaelal ja lõual liiga kare. Ausõna.

Siin on nüüd kõik 5 asja.

This slideshow requires JavaScript.

 

Ja kel mahti, minge Lastekirjanduse keskusesse Gruusia kunstniku Nino Chakvetadze näitust kaema. Nii ilusad illustratsioonid.

Posted by: Tiina | 30. märts 2019

Koolitöö: jope

Enne kui koolile joone alla saab ja praktikale (kui ma sellise koha leian), siis tuleb teha veel paar ponnistust. Üks neist on jope.

jope 1 väike

Jah, meestekas sai ka softshelli õmmeldud ja miskit konstrueeritud, aga omale jope tegemiseks olen ma ikka juba kaua hoogu võtnud. Nüüd polnud pääsu. Kaevasin vanast varust impregneeritüki välja ja paber ette ja kukkusin joonistama. Lubati kasutada ka ajakirja lõikeid ja neid siis modelleerida, aga ma alustasin otsas. Nii on nüüd kogu see jope selline paras kombo. Keha on konstrueeritud põhjamaade järgi, varrukas on Tammiste raamatukesest üheosaline ja kapuuts (mida neil piltidel ei ole küljes) on jällegi sakslaste Mülleri järgi. Kapuutsi piltidel veel ei ole, see vajab trukke ja ööse, et saaks lõplikult valmis.

selg väike

Sai selline. Hõlmad on mitmet pidi läbi lõigatud ja neisse lõikamistesse sai üle viidud rinnasissevõte. Täitsa töötas. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas suure rinna korral täitsa ilma sissevõtteta asja teha, ent ma proovin selle variandi ka ära. Kuna kavas oli kasutada ka vatiini, siis võtsin konstrueerimisel lisaks 14, õpetaja soovitusel materjali ja vatiini arvestades. Natuke lai sai, aga selle raasukese me “proovisime” ära.

vooder ja kant

Materjal oli omadest vanadest varudest (Abakhani kaaluimpregneer, täitsa ilus ja toekas ja mitte väga kummine), vooder ka. Kehaosa vooder on pärit samuti Abakhanist, sedakorda viskooskangaste kastist, pigem selline kleidiriie. Miks ma selle ostnud olen, ei tea. Hetkel see muster mind enam üldse ei kõneta, aga siia passis. Kant kooli varudest, tundus voodriga sobivat, annab natuke särtsu juurde. Vahel on õhuke viskoosvatiin. Mulle meeldib. Kampsun mahub ka kenasti alla. Ilma selleta jääbki selg veidi kottima.

töös

Hõlmad töölaual

kaelakaarekant väike

Kaelakaarekant

hõlmad väike

staadionil väike

Ei ole sportlik, ei ole

 

 

Posted by: Tiina | 24. märts 2019

Poolikust mitte poolikuks

Eelmise postituse pooleli asjade hunnikus vaatavad vastu kaks asjakest: kaelkirjakud ja linnud. Kuigi ammu pole nii kiriet kuud olnud, siis võtsin hetke ja lükkasin need kokku. Seda enam, et piiga sai uue pluusiga kohe ka pidusse minna.

Niisiis – linnud ja .. Ei, mitte liblikad, vaid kaelkirjakud. Mustrilised kangad on Black Carroti päritolu, ühevärvilised RiimeTex (eelmise suve ostud). Sellised lihtsad asjakesed. Seda enam, et sahtel sai peale viimast koristust ka üsna tühjaks ja selga pole nagu midagi eriti panna.

Lindudel on selg ühevärviline, kaelkirjakutel on ühevärvilised ainutl varrukad. Lindude ühevärvilist selga on jätkatud allservas veel ribakese lindudega ka. Kollane tükk oli kodus lühike, aga ma olin nõuks võtnud, et ei osta hetkel miskit juurde.

Marta linnud 3

Marta linnud

salkus kaelkirjak

Marta kaelkirjakud

edevus

Edevus

Ja ei midagi pikemalt.

Neiu küsis küll särke vaadates, et niis suured. No mis sa siis kasvad nii kiiresti, pikkust ja laiust. Eksole. JA tahaks ju et käiks suve ja sügisel ka. Äkki.

Marta linnud 2

viska tukka ka

Viskame tukka ka

 

Posted by: Tiina | 10. märts 2019

Pooleli

Ma siin millaski jaanuaris unistasin, et teeks ka seda va “nädalalõpu õmblust”, st iga pühapäev kindlasti midagi. Nüüd kisub vägisi sinna, et ega ma muul ajal nädalast ei saagi kodus suurt midagi teha. Neljal päeval kulub õhtu koolile, hommikud on täis kiiret kirjatööd. Reede asjatan sageli linnas, kuna seal ka vaja vahel seigelda. Ja siis laupäev perele või siis nagu eile – aitasin taas Andrat HB-le mõeldes õmmeldes. Ja siis pühapäeval, mil Mart ja väikesed mehed kannavad suuremat kodutööde raskust, püüan midagi all teha, kui kirjatöö mahti annab. Oeh.

Samas pole hullu – midagi ju valmib ka. Pooleliolevate asjade hunnik tasahilju taandub. Ega ma enne suur uut alusta kui see hunnik otsa saab. Kuigi jah, neiu sahtlid on üsna tühjaks jäänud. Kasvab välja kõigest.

pooleli

Ja nii ma siis tegin eile Andra abistamise kõrvalt neid pooleliolevaid pisiasju. Nii sai üks dressikas taas valmis. Ja siis Martale särk ja retuusid. Ning mu oma uus särk sai ka seljakaelakaarele kandi. Ainult see oligi veel puudu. Saaks ju ilma ka, aga mulle hakkasid need seljaosa kaelakaarelt puhtad T-särgid meeldima.

Aga tulemused siis siin.

Tuunika. Kangas on ostetud ikka üsna mitu aega tagasi Studio Livist. Seda oli selline tükk, et rohkem välja ei tulnudki. Ma tegelikult tahtnuks teha taskud ka, külgedelt sisse, aga see idee pärist täpset kuju ei võtnudki. Oli selline “tahaks-kah” udu peas.

Lõigates püüdsin kogu kanga ära kasutada, alles jäi ainult veidi siniseid tähekirjaga tükke. Kogu roosa mustriosa sai A-lõikelises kehaosas ja varrukatel ära kasutatud. Ongi arvestatud, et oleks hetkel pigem pisut lai ja pikk. Kestab kauem. Nüüd vaja ainult veel tumedamad ühevärvilised retuusid näiteks kombineerimaks teha. Kangas on küll hästi nunnu. Lõike kombineerisin ühe varemgi kasutatud T-särgi lõike järgi.

 

This slideshow requires JavaScript.

Siis see öökullikangas. Jälle ootas kaua, aga mul polnud talvel mahti soonikut otsida. Reedel siis jõudsin selleni. Kangas taas Studio Livist. Nii nunnud ööökullid, kuigi ma alguses pelgasin seda pruuni põhja. Ma ei salli eriti pruuni värvi. Vahel mõni toon meeldib. See kombo siin meeldib. Lõikeks on üks poiste dressikas Ottobrest, numbri jään hetkel võlgu.

This slideshow requires JavaScript.

 

Ja siis veel üks pluusijupp. Jälle pikkust ja laiust pisut enam kui hetke vaja. Seda kõike selle arvestusega, et kohe-kohe tuleb nagunii lühikese varruka hooaeg ja ma tahaks, et see läheks sügisel ka veel selga. Kangas on BlackCarroti kangaste odavmüügilt, selline lihtsake. Lõige Ottobrest (numbri jään hetkel võlgu). Tahtsin seekord midagi muud kui soonikut kaelusesse, seepärast katsetasin üht bretooni särki. Neiule meeldis. Ta keeldus pärast seda pildil olevat kombot seljast võtmast ja vedeles tükk aega nii toas …

This slideshow requires JavaScript.

 

… kuni rattatiir ta õue meelitas. Käisid ja tegid Keskmikuga selle kevade esimese rattaringi. Eks ma pelgasin küll, et käib jääl külili aga tuli tervelt tagasi. Kergliiklustee järve ääres on puhas ja kuiv, aga see põhja poole jääv majaesine on jääväli. Ikka veel.

 

Ja siis üks kodune kombo. No T-särk passib mujale ka, aga vat retuuse ma üldiselt linnarõivaks ei pea. Mõne erandiga. Siin on nüüd kõik kolm kangast BlackCarroti odavmüügilt.

 

This slideshow requires JavaScript.

Ja lõiked on taas mitte üksühele võetud, vaid kombineeritud ja suurendatud. Piiga ei vasta ühelegi standardile … pikkus vastab vanusele, aga laiusmõdud kipuvad olema suuremad. Ja noh, keha ja jalgade vahekord ei ole ka just ühegi valmislõike proportsiooni järgi. Siis on ju heagi, kui emme õmbleb 🙂 Kui ta vaid ise rohkem tahta oskaks …

Ja minu pluusijupp. Taaskord BlackCarrot.

pluuus 1

 

Täitsa tegus päeva keskpaik oli. Nojah, suur osa tööd oli ka enne asjade poolikute hunnikusse sattumist tehtud, ent ikkagi. Kui poleks täna teinud, ei oleks need ka valmis saanud. Poolikuid on veel, eks ma pean nüüd esimesel võimalusel taas hagu andma. Mul vaja kuu lõpus korraks õmblemine kokku tõmmata. Meil kaks poiss võõrustavad nädalapäevad saksa vahetusõpilasi. Vaja kodule korralikumat ilmet anda. Omad on harjunud, et nõelu, niiti ja kangatükke vedeleb lõngadele sekka kõikjal, aga ma ei saa eeldada, et nood noorsandid ka sellega harjuks 🙂 Nii peab kiired asjad ära tegema ja üle andma.

Nüüd läheb koolis keebi kõrvale veel jope käima. Ja siis tuleb veel otsida praktikakoht, mis jätaks ka vabadust … Nojah, keeruline teema. 9 nädalat 8-17 tasuta töö kahjuks ei mahu hetkel minu päevadesse. Mõtleme veel. Kevad hiilib ligi igatahes.

 

 

Posted by: Tiina | 22. veebr. 2019

Päiksesäras paraadile vastu

Saigi valmis. Hetkel ei ole kõik lubadused päevapealt pidanud, sest kogu aeg tuli midagi vahele. Koolis perioodi lõpp ja sinnamaani tegemata asjad, siis lapsel 100 + 1 sünnipäeva, mis tekitavad logistilist segadust. Siis veel see, teine ja kolmas. Aga igatahes siin ta on – päikesekollane mantel kevadeks, millega sai antud selline poollubadus, et saab sellega paraadile päiksena särama kui ilm lubab.

Kangas on sedakorda pärit Abakhanist. Sisaldas info järgi suuremalt jaolt villa, aga midagi oli veel. Ma peast enam ei mäleta. Tegelikult otsis neiu algselt roosakat tooni, aga ju see värvitoon ta ära võlus. Voodriks tahtis klient ka midagi tagasihoidlikku, jäi see tumesinine viskoos. mantel seest

Kliendi soov oli, et sirge, pisut pikendatud õlaga, klappidega taskud (nii et klapi saab sisse lükata). Mitte väga pikk. Kuna kaunistusi ja kilesid-vilesid ei tahetud, siis pisukeseks lisaks sai põuetasku. Ja kaelakaarele katteriide jätkuks põhimaterjalist kant. Et turjapealne ikka toekam oleks. No tegelt ma oleks vist ikka katteriidele kandipaela ka tahtnud panna, aga jäi sedakorda sobiva värvi taha. Kooli poes ei olnud õigel ajal seda, mida vaja olnuks ja otsimiseks mul ka aega ei olnud.

Mantel

Mantel 2

Eile klõpsisin koolis pilte teha, aga see kunstlik valgus ei anna õiget värvitooni edasi. Lisaks tekitab kehv kaamera, kunstlik valgus ja vale mann valesid varje. Mann oli ka vales mõõdus ja selle hetkel pärast ai hakanud neid seal läbi ka katsuma. Õhtul enne kojutoomist pisut veel kohendasin pressides kus vaja ja tõin ära, et homme vast omanikule üle anda.

Mulle endale meeldivad väga nööbid (Texlin). Ilusad ja odavad. Kui ma kohapeal käisin, siis esialgu vaatasime, et kollasega vist valik väga suur ei ole. Aga ena imet … oli küll ilusaid kollaseid nööpe.

Ja selline ta siis on.

Kaamerate ja valguse ja seadetega mängides saime mu senistele toonidele veel sellisegi kollase lisaks.

värvimängud

Nüüd vahepeal üks kirjatöö valmis ja siis saab Ärtu emandale ka joone alla. Ikka on nii, et üks töö meelitab teise lisaks. ja nii ma siis siplen. Tööde ämblikuvõrgus. Ja nüüd hakkab veel kevad ka omale tähelepanu nuiama …

Older Posts »

Kategooriad