Posted by: Tiina | 25. Feb 2017

Tuunika Marta Liisale ehk jahedad lumised rõõmud

pase

Sai seegi valmis. Seekord läks tõepoolest kõigest 14 päeva tegemiseks. Harutamist oli ka. Asi algas lõngakastide tuuseldamisest. Jäi näppu üks vahva keeruga meriinovillane lõng. Ja siis töölaual pabereid ja väljatrükke sorteerides üks muster mingist jaapani ajakirjast – Ravelrys. Ja siis püüdsin varudest leida sellele sinisele lõngale teist värvi kaaslase. Ja leidsin ühe kirju lõnga. Niipalju nüüd on, et tume põhi ja kirju lõnga tumedad kohad söövad osa mustrist ära, aga mulle meeldib ikkagi. Alustatud sai kaks korda. Esimese hurraaga lõin liiga vähe silmuseid ja olin juba üle passe, kui tekkis tunne, et nii ikka ei lähe. No proovides selga mahtus, aga … See polnud see. Üles ja uuesti. Ja vat nüüd hakkas looma. Üle passe juba saadud, siis tuli välja et kolmest sinisest vihist ühel on tumedamas träpsud sees. Aga jäi nii. Mind ei sega ja piigat ka mitte. Kuidagi loogiline jätk ülemisele säbrule. Siis sain ma ühevärvilise osa taas kord üles harutada, sest kasvatasin liiga tagasihoidlikult. Jäi kuidagi “viineri kile” moodi. Ja siis need soonikud. Tahtsin teha ilusti ja nõelaga, aga … parem ja mugavam jäi tavaliselt, aga lõdvalt lõpetatuna. Mugavam ja liikuvam seljas. See paistis hästi välja täna õues, kui laps sai vabalt liikuda. Kodus proovides, kui servad olid “nõelutud”, oli kuidagi liiga fikseeritud selga. Ju ma vist pingutasin ka veitsa liiast. Aga jah, katsetatud mitut moodi ja nii meeldis mulle enam. tuunika-4

lumega

lumiselt-3

tuunika_4

talv

hambutu-naeratus

tuunika_3

 

kindad-on-klassika

tuunika

Igatahes on mu varudes nüüd taas 233 grammi vähem lõnga, mis teeb sel aastal ära kootud koguseks juba 1335 grammi. Kasutuses olid nii nr 2,5 kui ka 3,0 ringvardad. Lõngad – nagu juba öeldud meriinovillased. Sinise tootjat ma ei tea, ostetud kino Kosmose juurest Epu poest. See on hästi laheda keeruga. Kirju lõng on ostetud kunagi Helsinkist, Colinette Jitterburg. Hästi vahvad värvid. Sama muster läheb veelkord loosi, seekord minule. Ma pean ainult iseendaga kaubale saama, et mis lõngast ja mis värvi. Tahaks Dropsi Alpakast, aga see nii peenike, et ma vist koon seda siis sada aastat. Ja kas teiseks taas kirju (delight?) või ühevärviline.

Täna käisime õues pildistamas. Eks ta jahe on, aga ilm on ilus. Pildid on hetked, ei poseerinud eriti. Ei tahtnud last paigale naelutada, äkki hakkab seistes külm muidu. Ja nii ta seal hüples ja lennutas lund. Ja naeratas oma hambutut naeratust. No mis parata, vanus on see “kohe 7” ja “sahtel tühi” nagu poisid kodus naeravad.

lumega-2

tuunika-7

talvine-oueroom

talvine-room

 

 

 

Kindad on ka tema uued – Elsakad. Lapsepõlveklassika – villased kindad mõnusalt lumised. Neid pärlitega tikitud kindiad olen enne ka teinud – siin ja siin näiteks.

Habe Marta Liisa eine Tunika gestrickt. Aus Merinowolle. Den Hersteller der einfarbigen Wolle weiss ich nicht, weiss nur das es sich um Merinowolle handelt. Die bunte Wolle ist Colinette Jitterburg, gekauft irgendwann in Helsinki. Rundstricknadeln Nr 2,5 und 3. Die Idee und Muster aus einer japanischen Zeitschrift – in Ravelry. Mir gefällt´s. Ich werde mir auch so etwas stricken, muss nur die richtige Wolle dafür finden. Ich bin eben dabei meine Wollvorräte zu vermindern. Hoffentlich finde ich was passendes.

Handschuhe sind auch neu und für Marta gestrickt. Ich habe ja früher schon solche (hier und hier) Handschuhe mit Perlen bestickten Schneeflocken gestrickt/gemacht. Und Marta wollte sich ja auch ein Paar. Die erinnern sich an meine Kindheit, damals hatten wir ja keine Handschuhe aus Imprägnierstoffe. Und die aus Wolle, Großmutter hat gestrickt, sahen nach dem Spielen im Schnee immer so aus – so schneeig.

 

Posted by: Tiina | 25. Feb 2017

Enne pühi

Üks pisike kiire töö. Ootas see huntidega kangas särkideks saamist. Läksin seekord ühevärvilise halliga kombineerimise teed. Pisem särk on naabripoisile, aga sai kole lai. Poiss kandvat suurust 140. Võtsin Ottobrest lõike suurusele 146. Teadsin ju, et poiss on õbluke, jätsin õmblusvarud lisamata ja puha. Ja ikka .. lai on lai. No pole häda .. poiss on üle ukse, eks teeme parajaks kui vaja. Ikka oleks pidanud mõõdulindiga külas käima, ei saa ikka kõike “käsikaudu” teha. Suur särk on papa Pröömile. Ja öökullid mulle. Üks minu lemmikuid kangaid RiiMe kangaste varasemast valikust. Seekord sain öökullid ka õigetpidi.

Kuna Keskmik ei osanud pilte teha, siis jääb nagu jääb. Poolikud pinnalaotused.

Posted by: Tiina | 19. Feb 2017

Meestepäev

Veebruaris oli vanasti päev, mida kutsuti meestepäevaks. Mäletate ju küll. Hetkel ei ole asi küll mitte ses päevas, vaid pigem selles, et üle pika aja saab ka pere meespere miskit varrastelt. Sokke-mütse-kindaid on tulnud vahepeal ka, aga selga midagi pisut kobedamat pole ammu valmis saama juhtunud.

Aga nüüd vestist. Aasta oli 2008 ja käes sügis, kui ma meespoolele vesti ehk hingesooja punusin. See oli see maruline periood väikeste lastega, kus ta end minu aktiivse kirjatöö aegadel meeleheitel koduperemehena määratles.  Toona ta otsesõnu seda ei tahtnudki, ei pidanud end vesti inimeseks, aga nali naljaks – ta kandis selle nii mõneski mõttes ribadeks. Ja kui see toonane kudum väsima hakkas, siis hakkas uut vesti vaikselt küsima. Ma alustasin ka mitu korda. Tegelikult on esimene katse ikka veel varrastel ja tõenäoliselt toona plaanitud kujul ei valmigi. Pidi tulema punane ja palmikutega. Võib-olla tuleb ka. Aga siis näitas etv eelmise aasta märtsis filmi “Kohalik kangelane” (Local Hero). Olete näinud? Kui ei, siis võimalusel vaadake. Kirjutatud on sellest nt siin. Väga hea film.Väike filmimeenutus internetiavarustest.

Film filmiks, aga seda vaadates ma ühel ajahetkel teadsin, milline lõng mu varudest selleks vestiks peab saama ja et see tulebki selline täitsa sile “klassik”. Ei, täpselt sellist selles filmis ei ole, seal võlus mind lisaks Šotimaale hoopis mõni muu kampsik ja kirju vest, aga kuidagi see film mind selle äratundmiseni viis. Igatahes haarasin kunagi Epu poekesest kino Kosmose vastas ostetud shetlandi villase lõnga ja tegin proovilapi ja vesti jaoks lõike ja kukkusin kuduma. Liiga hurraaga isegi, sest mingil ajahetkel, kui asi oli kuni kaeluse ja käeaukude soonikuteni valmis ja kokku heegeldatudki avastasin, et kehaosa on suti lühike. Ei olnud plaanis pikka teha, aga see oli veidi liiga napp. Egas midagi, tõmbasin ülemise osa üles ja kudusin pikemaks. Aga siis jäi ta jälle seisma väga proosalisel põhjusel – kõik nr 2 rindvardad olid liiga pikad ülaosa soonikuteks. Ja kui ma uued vardad ostsin, siis olin ma parasjagu pitsilainel ning jälle kulus aega. Aga meespool tegi ikka ja jälle vihjeid ning nii ma eile korraga tundsin, kui piiga tuunika oli korraks ummikusse jooksnud ja ootas harutamist (ei ole mu lemmiktöö ja nii vahel lasen laagerduda asjal, et mitte ummisjalu korduvalt harutada), et nüüd on see hetk käes. Jah, jälle sain harutada, aga suhteliselt vähe. Mõne asjaga tuleb vahel õige ajahetk ära oodata. Siis asjad sujuvad. Vägisi punnitades läheb nagu läheb ja asja ei pruugi ikka saada.

Lõng on mõnus. Ega ta niisama kettakesena (“tabletid” lõngahoolikutele nagu poepidaja neid hellitavalt nimetas) võib-olla ei võlugi, aga kootuna ja pesumasinast tulnuna .. oi kui ilus ja pehme tulemus. Ma poleks oodanudki. Kokku kulus kõigest 165 grammi. Seega on mul teist samapalju ja pisut rohkemgi veel, kui mõni meesisik perest või ümberringi peaks klassikat ihaldama. Täna tegime ilma tõttu toas paar kesist pilti ja selga ta jäigi kahvesse minekuks. Meespoolele sobis.

mardi-vest_3

Vest ja omanik

mardi-vest_2

harju-elu

Harju elu 🙂

imeline-ajalugu

Ja niipalju siis piltniku palvest asjatada lõngaga, nagu valiks uue kampsuni lõnga välja. No mõtlesin, et teeme ka pisut pakasuhhat – et ta võiks sobrada neis lauale kuhjatud uut kodu otsivates lõngades. Nagunii pole ma suurem asi pilditegija selle seebikarbiga, et teeme siis ikka tsirkust ka. Aga ei – Imeline Ajalugu osutus valituks. Ega ta väga valiv tegelinski lõngade suhtes olegi, ma saan ikka palju asju ise otsustada ja kantakse ikka.

kentuki-lovi

Kentucki lõvi … peaaegu

Kui Mart ise kahe vesti pilte kõrvu vaatas, siis tuli tal tõdeda, et vahepealse ajaga on pea küll üsna halliks läinud. Eks see see eluke hullu kudu-õmmelus-hamstriga ole … 😉

Eine Weste für meinen Liebster. 100 % Wolle, Rundstricknadel Nr. 2 für Rippen, sonst Nr. 2,5. Materialverbrauch nur 165 Gram. Ganz schlicht. Klingt vielleicht komisch -es gibt hier ja gar keine Details die Inspiration benötigen, aber inspiriert hat mich der Film “Local Hero“.  Wunderbarer Film! Mart, mein Mann, wollte sich schon lange eine neue Weste, die aus dem Jahre 2008 war schon Geschichte. Bei dem nassen, aber nicht allzu kaltem Wetter passt ja so ein Kleidungsstück gut unter die Jacke. Und nach dem Film wusste ich, was und aus welcher Wolle er bekommt. Ihm hat´s gepasst. Hat heute schon angehabt als wir in die Stadt gingen, ins Cafe. Das ist ja das wichtigste.

Posted by: Tiina | 9. Feb 2017

Mis tehtud, mis teoksil

Sellest, mis tehtud, ma juba kirjutasin paari sõnaga. Nüüd pisut valgust sellele, mis teoksil. No igaks juhuks .. Kui juba nö väljanäitus on tehtud, siis tekib ka suurem sisemine sund asi ära lõpetada esimesel võimalusel. Vahel on sellisest vägivallatust enese tagant piitsutamist tolku ka.

Need kindatoorikud on mul valmis juba ammu. Ja helbed ka. Ootasid oma aega ja pärleid peale. Kuna sel nädalal on olnud kena ja päikseline ilm, siis ma seda peenikest nokimist olengi püüdnud muude asjade vahel teha. On kellaeg, mil arvuti taga töötamine on päikese tõttu raskendatud, aga samas sobib see rohke valgus hästi teiseks tegemiseks. Nii ma siis käingi kahe korruse ja kahe töölaua vahet. Mis seal salata, lambivalgel ja hämaras on sellist tööd väga ebameeldiv ja väsitav teha. Kurnab silmi.

Ma ülemisest töölauast pilti parem ei pane, see on nii käepäraselt segamini. Minu jaoks käepäraselt, aga arvata on et kõigi teiste jaoks suurim seapesa maailmas. Kord peab olema, aga eks see kordki ole igaühe jaoks isemoodi mõiste.

All aga …

toolaud-922017_2

Töölaud

Ma järgmine kord heegeldan teistsuguseid helbeid. Igavaks läheb. Esimesi selliseid kindaid tehes jäi see muster raamatust ette ja nii nad sündisid. Teine ja kolmas kordki ei olnud mahti otsida uut helvest. Ja nüüd sai need ka vanast inertsist tehtud. Samas neid tumedamast sinisest peab vist veel paar tükki tegema. Need hallid on Marta Liisa kindad ja ta tahaks nende juurde ka mütsi ja sellele samasugust lumehelvest. Sama mõte on ka minu peas kodu teinud, aga .. Ma pole veel lubanud ja seega ei tea, kas see ka teoks saab. Näis. Kui sul on kodus Elsa-fänn, siis .. Kel on, see teab vast.

Ma igatahes loodan, et enne lumeraasukese lahkumist saavad ka kindad valmis. No pole ju palju – kõigest 4 helvest kinnitada ja pisut otsi ajada. Äkki ikka saan hakkama.

toolaud-922017

Taamal paistavad ka lõngamäed. Need seal otsivad uut ja armastavat kodu.

Posted by: Tiina | 9. Feb 2017

4 paari ehk sokkidega külma ilma vastu

Olid ajad, kus ma kudusin sokke vahetpidamata. Vaikselt on see sokikudumaania muutunud küsimise-tellimise peale kudumiseks. Õieti oli see nii mõnda aega. Aga …

… meil kõigil on päevas 24 tundi ja seda täidab kellel mis. Minul on palgatöö ja näputöö või hobitöö või käsitöö ja õmblustöö ja …. Ütle kuis tahad. Olen küll üsna kodune tegelane, aga ikka tuleb ette linnaskäike ja ikka bussiga või siis linnas trammiga. No ja mida teeb seal inimene, kes niisama käed süles istuda ei oska. Haarab vardad kaasa! Sokid on selleks puhuks parim lahendus. Jah, vahel eksib kotti ka sall või kindad või kampsungi, aga seal mängib siis rolli mustri keerukus ja kudumi suurusjärk. Kampsun võib mingil ajahetkel olla bussis kudumaks ebamugavalt suur. Ja tume lõng ja miljon nuppu ei ole ka nt ühistranspordi-kudum. Seega siis: sokid! Hea ja lihtne nende triibikutega. Haara vardad ja paar kerakest ja ühe linnaskäiguga on pool sokki valmis.  Jama on siis, kui põhilõnga haarad kaasa, aga triibud unustad koju. Siis on abiks lõngapood! Ja linnas neid on. Nii nad siis valmisid siin – need 4 paari. Hallid valge triibuga said alguse küll 30. detsembril, aga valmis ikkagi jaanuaris. Nendega juhtuski see, et tuli Wool&Woollenit väisata ja sealt triibulõng leida. Punase triibuga sokid on teatud mõttes õnnetukesed. Ma kudusin nad korra juba valmis. Lõngana ei tundunudki see punane musta kõrval liiga peenike , aga sokina ja eriti pestuna tuli vahe välja. Seega läksid nad korra juba harutamisele, et sisse kootud punane triip altpoolt kanda kätte saada. Jäävad siis sellised. Türkiissinist sai kunagi ostetud üks tokike konkreetselt selle Teksrena musta kaaslaseks. Nüüd on ta aga hoopis hallile seltskiks hakanud. Kärab küll. Üsna särts teine.

Ega neist sokkidest olegi suurt midagi kirjutada. Ei nõua erilist oskust ega miskit. Aga ajaloo jaoks võiks ju endale üles tähendada. Ja noh, külma ilmaga on sokid rohkem teemaks vast ka. Lumes on neid ka hea pildistada. Palju efektsem kui toas.

Kõigil neljal juhul on kasutatud Teksrena lõnga, milles on terake sünteetikat ka sees. Ainult punane on 100% vill ja hoopis teine sort. Seekord ei kudunud sisse valget kapronniiti, mulle see valge träps mis paistma jääb, eriti ei meeldi. Küll aga on siin ja seal kannas vastavat tooni polüesterniiti sees.

Ja veel .. kui enamus asju võtavad aega, siis kiireks eduelamuseks passivad vahel ka sokid! Et ometi saab miski ka valmis, ka suuri asju oodates.

neli-paari

Neljakesi lumes

sokid_2

Nagu pesupäev oleks

sokid-kivil

Kaitseks Kivinõia eest 😉

Socken stricke ich in den letzten Zeiten wenn ich mit dem Buss in die Stadt muss. Oder dann in der Straßenbahn. Sind ja einfach und schnell fertig. Leicht mitzunehmen. Die Paare sind in Januar und Anfang Februar gestickt. Wolle – Teksrena (Litauen) 80% Wolle und 20% Nylon. Nadelspiel Nr. 2.

Posted by: Tiina | 4. Feb 2017

Granny Smith*

kasega-kahasse

Kasega kahasse

Saigi valmis. Minu kurtmise taustal, et ma olen meeltesegaduses soetanud jube palju rohelisi lõngu, tundub roheline kardigan kindlasti pisut kummaline, aga ma alustasin juba eelmine aasta nö „projekti” – koo olemasolevast! Ei, ma ei pannud end lõngadieedile ega panegi. Aga mõningate lõngade puhul läksid ideepoja olemasolul vardad käiku. Üks piltlikult õeldes elavamaid etteheiteid oli mu töölaual raamatutel vedelenud pakk rohelist Rowan Felted Tweedi. No mis siis ikka – ilus lõng. Värv on hetkeemotsiooni juures küll „nojah”, aga kuna teksade peale kardigan oli nagunii mõttes ja selleks paistis lõnga jaguvat, siis … Alustatud sai märtsis 2016. Valmimist venitasid muud tööd ja vajadused. Lisaks jäi vinduma alguses korra taskute juures ja nüüd lõpus selle esiserva ja kraega. Ja noh, ma oskasin oma bambusvardad ka ära murda ja teised olid parajasti kuskil mujal. Ja peale selle hurraaga alustamise sai mu eelmise talve Noro kamps mulle nii armsaks, et mõni teine ei tundunud üldse enam vajalik.

Aga sai selline. Mulle on juba tehtud märkusi, et võiks teha midagi naiselikumat. No mul on mõned pitsilised ning ka kirjud ideed, aga need vajavad veel pisut seedimist. Pikemat ja palmikutega ja vööga nagu Krista pakkus … Valget tahaks aga küll. Kuna ma ei tahaks lõnga juurde osa, siis hetkel jääb kindlasti ära. Ja olemasolevates varudes ca kilost kogust selliseks pulliks ei ole. Ma olen hetkel pigem kimpus mõne kampsunimustriga, mis eeldaks üle pea selgatõmmatavat asja. Aga .. ma tunnen end sellises asjas nagu kuubik. Seega tuleb need mõtted kuidagi eest avada. Kuidas seda parimal viisil teha, vajab mõtlemist. Mõni palmik lihtsalt on selline, et tahaks olla kesksel kohal. Ja noh, palmik neelab, aga olemasoleva lõnga kogus jääb konstantseks igal juhul … Vähemalt hetkel.

kodus

Aga rohelisest. Felted Tweed Rowanilt meeldib mulle väga. Meespool kandis oma kunagise vesti pea ribadeks. Mõnus asjake. Samas tegin ma seekord meeldiva avastuse, et lõng on masinpestav. Ja käitub kenasti. Seega loodan ma kampsiga sooja sõprust pikemaks ajaks. Sama lõnga on mul siin kirjuks asjaks ka korjatud kunagi,peaks selle ka nüüd päevakorda võta. Kulus ca 500 grammi. Ühe toki ostsin kudumise ajal juurde, juhuslikult kohtasin sama tooni ja kohe haarasin. Ega ma muidu poleks üldse sallkrae peale mõelda julgenud. Ja ega ma nüüdki väga lopsakat tahta julenud. Kartsin, et jääb puudu. Kuna nüüd jäi pisut üle, siis võiks ju lopsakam olla, aga ega ma hetkel harutama ei hakka. Las olla. Nööbid läksid ikka rohekad. No päris see toon ei ole, aga mulle meeldivad. Vajadusel saab ju hallide vastu välja vahetada. Mulle meeldib aga rohelistega hetkel rohkem. taskud .. no vahel on vaja ja sellisele asjale saab neid muretult teha. Võib-olla pisut kitsukesed jäid, aga siis teabki ajusopp,et sinna päris poolt elu sisse ei topi. Las olla pisiasjuks. Ja oi kui soe see asjake on! Kes oleks arvanud. Igatahes on mul hea meel, et sokkide ja sallide vahel miskit muud ka valmis.

avokaado

vanaisa-kardigan-2

naabid

Kootud varrastel nr 3, soonikud 2,5. Nööbid on sellise vahva „kriimustatud pealispinnaga”, päritolu: Texlin.

Ma siin vaadates ja mõeldes avastasin, et ma olen midagi taolist kunagi mehele juba kudunud. Selline deja vu tunne tekkis äkki. Toona oli lõng must ja ajas karva, Novita Bianco või mingi taolise nimega. Selline jämedam. Ma ei mäletagi, mis tollest toona sai. Igatahes ma ullike kudusin sellesse musta sisse palmikud! Mustalt ja selle lõngas sisalduva valge udeme seest ei paistnud need küll kopka eest ka välja.Rumal tüdruk oli. See meenus mulle selles tviidlõnga kontekstis. Tviid ise nii ilus, et ma ei kipu sinna väga midagi sisse uhada tahtma.

Endlich wieder etwas für mich selbst. Unter all den Socken und Schals auch etwas richtig zum Anziehen. Wolle – Felted Tweed von Rowan, gekauft .. schon lange her. Nadeln: Nr. 3 und Nr. 2,5 für Rippen. Verbrauch: etwa 500 Gram. Versuchte auch mit verkürzten Reihen einen Schalkragen zu machen. Da die Wollmenge konstant war und ich nichts dazu kaufen wollte ist der Kragen nicht allzu üppig. Mir gefällts. Schön warm und passt zu Jeans.

Grün ist lange nicht mehr meine Lieblingsfarbe. Aber da ich mal die Wolle in der Farbe so viel zusammengehamstert habe, da muss ich ja endlich auch daraus etwas tun.

kasega-kahasse-2

taskud

Taskus

*Miks selline pealkiri? Ei haagi ju üldse teemaga? Aga jah .. See Meeli hõisatud „Grandpa´s cardi” seostus mul kohe vanaemaga. Ja sealt läks kuidagi mõte õuntele. Ja noh … kaugel sealt see granny smith´gi on. Mis sest, et lõngatooni nimi on hoopis „avocado”. Meespool pakkus küll õunauss, aga ma pole hetkel üldse ussitamise lainel 😉

Posted by: Tiina | 2. Feb 2017

Nii roheline, nii roheline …

Kevadeks leheroheline selga! No päris leheroheline ei ole, aga ikkagi tärkava looduse värvi. Olen ikka kunagi rohelist armastanud!! Rohelisi lõngu ujub ikka veel varudest välja.

Aga aega võtab ja asja saab. Nojah, asja on hetkel saanud küll mööndusega, sest asi ei ole veel nii valmis, et seljas presenteerida. Aga tehes on proovitud ja mahub ja passib. Üks küsimärk on, aga sellest siis kui saab seljas vaadata, et mis ja kuidas. Nüüd on aga selle kõige juures ka üks praktilis-esteetiline dilemma: nööbid. Ma olen ostnud kahed – kannaga ja kannata. Ühed rohkem tooni ja teised silmapaistvamad. Ei teagi nüüd, kummad? Ma vist jään ikka roheliste manu.

Elusast peast on kampsun ikka oluliselt rohelisem kui minu seebikarbiga lambivalges. Ja ka nööbid. Lõng siis umbes selline toonilt nagu alloleval pildil. Eheee .. pildikvaliteet!?!

long

Kui ära kuivab, siis äkki jõuan homme veel nööbidki ette ajada ja asja selga. Linnapäev ju ootab. Saaks proovida, kas tuleks esiserv veel üles tõmmata ja sallkrae lopsakamaks kududa. Või töötab ka nii.

Posted by: Tiina | 27. Jan 2017

Pitsist ja lõngadest

Täna oli ilm täitsa ilus ja olgugi, et udune, jagus valgust ka tuppa. Nii ma siis võtsingi ette kaua oodanud töö – sorteerida pitsilõngu, saada ülevaade, et mis on kus ja kui palju ja äkki on ka miskit sellist, millest minu käes enam asja ei saa. St enam ei isuta.

Lõngu on. Ma olen teinud pitsikatest ülevaadet ka 2009. a suvel ja siin ning piltide järgi pean tõdema, et sealt on osa täitsa alles, lihtsalt nüüdseks on kogus suurem, uut on juurde tulnud. Toona polnud mu valikus veel Twini, see-eest on Merinos Extrad alles. Värskelt on hunnikust ära kootud MerinoSilk. Siis ei olnud mul ka HEAd sallilõnga ega Midarat ega Järbo neid pisut jämedamaid  ühekordseid, valget,2 halli ja musta. Ja nagu välja tuleb, siis täna jäi ka ühtteist pildilt välja. Nii mõnigi kerake, mis on vanal pildil, ei tulnud meeldegi. Ja mina veel mõtlesin “väljakaevamisi” tehes, et ainult üks fuksiaroosa on puudu.

Tänane lõngalaud oli “serveerituna” selline:

longalaud

Lõngalaud

Pean häbiga tunnistama, et kõikide lõngade tootjat ma päris täpselt ei tea. On küll kohati sildikesi kerade sees/vahel, et 100% villane, ega ma suurt muud peale looduslike kiudude ostnud olegi, aga osade tootjate kohta on info ikka kadunud. “Tablettidest” suur osa on päris sellest kino Kosmose vastas poekesest, just neid tihedalt kerituid. Viimase aja ostudel ja mis on kohe lõngavööga, nendel on info alles. (Tablettideks kutsus Epp neid keritud lõngu – on sellised lapikud. Lõngahaiguse puhul täitsa õige ravim ju. Või noh – uus doos.)

Igatahes sain ma värvide järgi sellised kuhilad:

punased

Punased

sinised

Sinised

valgekesed

Valged

must-hall-beez

Must – hall -beež

rohelised

Roheline

lilla

Lilla

No lillat on küll teenimatult vähe. Aga ju siis pole neid õigeid toone leidnud. Nüüd ma siis tean, mis suunas edasi liikuda. Aga jah, siis mind üllatas, et üldse musta oli. Mul üldiselt ei ole. Ma pole aastaid mustast vaimustunud.No valge on pitsi puhul klassika. Ja punane – see on mu lemmik. Enamus on ikkagi nö siledad lõngad, st karvast/mohääri on vähem. Kuigi kuna erinevad lõngad on koos kastides olnud, siis tundub et kõik oleks nagu jänese urust läbi käinud. Piisab ühest alpakast ja karvasemast, et kõik oleks ühtlaselt karvane.

Kui ma neid nüüd tootjate järgi järjestaks, siis ma alustaks Twinist.

twin

Twin

See, et mulle meeldib punane, see paistab siin ka välja.Poolil olev on tegelikult mitu tooni tumedam, aga minu ja pildistamisega on juba kord sellised lood. Mis mind hämmastas – ma nagu teadsin, et mul on valget Twini ka ja tuli välja, et ei olegi. see viga tuleb igal juhul parandada. Ja Twinil on veel üks mulle meeldiv sinine toon, seda oleks ka vaja. see on nüüd see koht, kus teatud kollektsioneerimise/hamsterdamise tuhin lööb välja. Et kui on, siis mina ka! Mina ka! Teisalt on see vahel väga vajalik, omada varusid. Elu on näidanud.

hea-sallilong

Hea sallilõng

Minu teine lemmik on hetkel HEA sallilõng. Ilusad toonid on neil ka, kuigi minul on siin näha ainult valge-punane-roosa. Ma juba tean, et halli on vaja ja šokolaadipruuni ja kevadeks sirelilillat. Aga ma katsun enne veel midagi eest ära kududa.

handpaintedyarn

Handpaintedyarn.com

See Handpaintedyarn.com pitsilõng on nüüd pisut teisem kui traditsiooniline haapsalu salli lõng, aga ka hästi nunnu ja pehme. Ma olen kunagise Harrieti lõngapoe aegadest seda juba pisut hamsterdanud ja hiljem juurde ka tellinud, sest see mulle tõesti meeldib. Sallegi on mu oma kapis kaks: kuldses rukkis ja sirelilehed. Kingitud on ka. Nendega on aga see häda, et kui otsa saab, siis ei pruugi kaua juurde tulla miskit. Hetkel on ka leht neil suhtkoht tühi. See “Kuldses rukkis” sall jäigi sellega seoses kannatajaks pooleks: lõnga jäi nappima ja ei tulnud ega tulnud juurde. Leidsin siis teise tootja sobiva kollase ja oh häda – vanus juba kududes. Rääkimata sellest, milline ta nüüd kandes välja näeb. See paharet on Malabrigo Lace – jama ruudus. Seda rämpsu ma enam ei osta. Handpaintedyarn.com kirjud mulle ka ei meeldi, ainult üks säbru jääbki – rätt.

ogre

Ogre

Ogre pitsilõngu pole mul väga palju kunagi olnudki, aga nagu näha ka selle vähesega pole ma veel ühele pole saanud. Arusaadav ju, et kui need igatsugu uk´hked värvid ja kiud ja bla-bla-bla ilmusis, siis tõmbas tavalise villase isu pisut tagasi. Ühest valgest kerast vist olen lahti saanud, aga ei enamast. Aga see ploomililla meeldib mulle. Üks väheseid lillasid üldse. Selle kollase-rohelisega ei oska ma samas enam midagi peale hakata. Aru ka ei saa, mis värv on. Kõik sõltub valgusest.

grignasco-pitsilongad

Grignasco

Grignasco lõngu ma juba Linnutee salliga seoses ülistasin. Ega ma neist palju ei tea, aga see MerinoSilk mulle küll väga meeldib. Aga jah, mille kirevase pärast ma selle heleda pitsika ostnud olen? Peaks ka välja sorteerima. No ei ole ideed. Kuigi metsaaluseid piibelehti meenutab küll. Just selline õrn rohetus, läbi lehtede paitsev päike. Kui nüüd hoolikalt mõelda, kas ma mitte toona hõbehalli  ei otsinud ja toda lihtsalt ei olnud. Aga kui olin juba Helsingisse lõngapoodi läinud, siis pidin lihtsalt ühe pitsilõnga kaasa haarama? Et tunneks, et käisin 😀 Ma olen Grignasco Cuzcost ka ühe salli teinud, sellest poolil olevast lõngast. Lõpetasin suvel. Ravelrys on pilt ka, Prairie Rose Lace Shawl. Mulle meeldib. Mõnus alpaka ja meriinovilla segu.Värv on ka kihvt.

schoeller

Schoeller

Valge on peenike alpakavill. Ma juba mõnda aega keerutan peas mõtet, see salliks punuda.  Punane on “Bretagne” ja see roosakas “Bretagne” taimedega värvitud versioon. Need kaks viimast on täitsa toekad lõngad, ei ole päris ämblikuvõrgu materjal. Aga sallina hästi mõnusad, kuigi neil on ka teatav villa karedus täitsa olemas. Ei ole sellised meriinopehmed. Punasest mul juba on üks väga agaralt kantav saanitekk – siin. Sai nati suur. See on see lihtsa mustri häda – satud hoogu ja ei pane tähelegi, kui sallist saab tekk.

jarbo-peenikesed

Järbo

Järbo ühekordne. Hästi ilus ja ühtlane. Proovilappi olen teinud, ei enamat, veel. Aga lõng on esimene partii!! Sellest saaks edukalt proovida ka neid “1000 silmusega vardal” kindaid. Kuigi ma teeks ühe pisut soojema pitsilise salli ka kindlasti.

pehmikud-kingitud

Pehmikud

Need kaks sõpra on saadud Ameerika-maalt kingituseks. Sinine on käsitsi värvitud. Ma pole veel komistanud idee otsa, mis nõuaks just nimelt neid lõngu, aga tahaks juba vardaid sisse lüüa küll.  Alpakavill.

Mul on veel paar sellist, mida ma aegajalt välja võtan ja vaatan ja mõtlen, et kas ja mida, aga siis õige idee puudumisel karpi tagasi panen. Kaameli ja meriinovilla segu nt. Nii ilus must lõng, aga ei ole hetkel veel haakinud. Ma musta peene mohäär kaevasin välja, äkki jõuan ka mõne muu mustani ajapikku. Valget aega tuleb ju tasahilju juurde.

Ja arvata võib, et ega ma ainult üht asja korraga ei tee. Siin on hetkel töös olevad ja nö idee staadiumis lõngad välja nopitud. Et äkki läheb mõnega veel asjaks.

toos-pitsikad

Selle punase poolilõngaga sobiva salliidee andis mulle Signe, kui käis lõngadel järgi. Vahel on nii hea vesta lõngadest inimesega, kes saab aru! Aga Signe juhtis muu jutu seas mu tähelepanu Pitsiliste koekirjades olevale südametega mustrile punaste lõngade kontekstis ja nii ma siis võtsingi asjal sabast. Näis, kuis edeneb. Hetkel on mul see piibeleht lehel ka hingel. Aga need teised lõngad on ka idee ootel – tumedam punane, hall, must mohäär, sinine. Iseenesest tekitas tänanegi mõtteid ja pakkus avastamisrõõmu. Mis silmist, see südamest ja nii oli mul täna täitsa mitmel korral rõõm suur, kui välja ilmus miski, mille ma olin justkui ära unustanud.

Aga nüüd kuduma!

Ma mõned lõngad noppisin taas välja ka, aga sellest mõni teine päev. Ja seda ei saa ka mainimata jätta, et ma pole mitte grammi ka juurde ostnud sel aastal! Jaanuari saab vist nii läbi, et koon ära ja otsin lõngadele, millele ideed ei leia, uued kodud. Positiivne, kas pole?

 

Posted by: Tiina | 27. Jan 2017

Laoseis

Ei, mul ei ole suurt ja salle täis ladu. Aga ikkagi – kui tegutseda, siis miskit ikka koguneb .. kuniks jälle vaja uude koju minna. Sallil/sallidel siis.

laoseis-27012017_2

Panin täna taaskord olemasolevad sallid ühte hunnikusse kokku ja täitsa ilus tundub. Ma olen korra varem ka salle nii “virnastanud”, siis  oli neid 5 ja see oli veidi enam kui aasta tagasi, novembris 2015. Seekord siis nii. Ja ikka valge peab ka värvi seas olema.

Veidrik, eksole. Aga nad on ju ilusad!

Kui nüüd keegi tahaks omale sa salli, sellist pitsilist, siis sallisoovi korral tuleb küsida. Nii oma peaga kududes teed ju seda, mis ennast enim huvitab. Proovid uusi mustreid ja värve ja need ei pruugi sugugi kõigile meelepärased olla. Kasvõi juba kombinatsioon mustrist ja värvist. Keda mis kõnetab.

 

Posted by: Tiina | 26. Jan 2017

Linnutee

linnuteekirja-sall

See sall sai alguse juba üsna ammu. Kunagi siis, kui ilmus Haapsalu salli raamat. Mitte et see oleks olnud mu lemmikuim kiri, aga silma ta jäi. Linnutee. Ma korra püüdsin asja isegi alustada, aga kuna mul läks sobiva tumesinise lõnga leidmisega ka aega, siis kohe asjast asja ei saanud. Mulle tundus siis ja tundub ka praegu, et nö öösinine on selle kirja värv. Enne kui Saarasse ja Lõng ja lõngast poodi need erinevad tumesinised jõudsid, ikka hea mitu aastat varem, tõin ma Helsingist endale siidiseguse Grignasco MerinoSilk lõnga (25% siidi, 75% meriinovilla). Oi kuidas see mulle meeldib! Selline pehme, siidine, pisut nagu libe ja raskegi. No päriselt ei ole raske, aga tekitab selle värvi ja välimuse kontekstis sellise tunde. Tume-tume sinine, kohati mõjub mustana. Ilus, aga vaevaline kududa. Aga egas ma kohe selle peale ei mõelnud. Seda tean ma nüüd. Vigadest ju õpitaksegi. Igatahes vajaks see lõng vähem libedaid vardaid. Vähemalt minu puhul. Ja kindlasti ei oleks tohtinud tumedale lõngale võtta tumedaid vardaid. Aga see äratundmine tuli ka valel hetkel. Kududa tuleks nii tumedat võimalusel päevavalges, sest vigade parandamine oli ka nuppude puududes tülikas. Ikka kaks sammu edasi ja kolm (vähemalt) tagasi.

sall-ja-nurk

Aga selline ta sai. Suurekene. Miskine 180 x 75 cm. Lõnga on sees pisut üle 80 grammi. Vardad nr 2,5.

sall-2

linnutee-kiri

 

sall-2

 

linnutee

Hmm, kardinateks oleks ka täitsa paslik muster!?!

Nagu öeldud on ühes nurgas vimka. Ei, ma ei haruta. Jääb nagu on.

linnuteekirja-sall-2

Sama lõnga on ka veel üks kahvatu rohekas (või kuidas teda nimetagi?) ja tumepunane. Punasega ma oskan miskit teha küll. Aga see roheline? Huvitav, kas roheline on meeltesegaduse värv? Mille kirevase pärast seda rohekat nüüd nii palju välja ujub? Oeh. Hiljem olen ma erinevaid tumesiniseid ostnud siit ja sealt, seega tumesinist peaks peaks sallidesse saama veel mitmel moel. Kui nüüd ainult järgmine muster selle värviga haagiks? Mul on värvide ja mustrite vahel mingid seosed. Näiteks ei ole ma seni veel suutnud kududa punaseid piiibelehti. Peaks proovima? Äkki oleks väga kena? Kindlasti ongi. Aga sellest tarast enda sees ja ees tuleb üle saada.

sall-3

Kui midagi olulist ette ei tule, siis ma kaevan vist kõik pitsilõngad homme välja ja vaatan ja teen enda jaoks ülevaate. Muidu koodki seda, mis on kohe siin ja käepärast. Ja enamasti seisab laual valge pool ja mõni punane kera. No hetkel on sinist ka. Aga ikkagi.

Kahjuks olen ma jälle piltidega hädas. Õues on somp ja sopp. Toas valgust vähe. Ohkama võtab. Aga kui lõikepaber lauale lahti rullida, siis vast mingi pildi ikka saab.

Mein neuer Schal – Milchstraße (Linnutee kiri) aus dem schon bekannten Buch “Haapsalu sall”. Die Idee für diesen Schal hatte ich nach dem Erscheinen dieses Buchs, nur fand ich nicht gleich die passende Farbe. Irgendwie hatte ich das Gefühl, dass ein Schal mit dem Muster unbedingt dunkelblau sein soll. Wie Nachthimmel. Wolle habe ich in Helsinki gekauft – Grignasco “MerinoSilk”. Die ist ja sehr schön, geschmeidig, mit einem leichten Glanz von Seide. Das Stricken war nicht so sehr toll – habe im Sommer angefangen – beim tageslicht ging ja normal. Nur beim künstlichen Licht war es schwer. Wenigstes ist für mich bei dunklen Garnen.

Maße: 180 x 75 cm. Verbrauuch: ca. 82 g. NAdel Nr 2,5. Randspitze aus dem Buch “Pitsilised koekirjad”.

Older Posts »

Rubriigid