Posted by: Tiina | 19. nov. 2017

Tähed ja täpid

Ma armastan väga täppe ja nii jäi mulle mingil ajahetkel ette ka see Studio Livi täpiliste ja samatooniliste ühevärviliste kangaste tellimine. No loomulikult ka punane värv. Eks mul kerge kõhklus oli punase ja täppidega seoses, sest üks Stenzo valgetäpiline punane andis nii värvi, et nägi peale esmakordset pesu kohe väsinud välja. Aga noh, egas muidu ju ei tea, kui ei proovi. Igatahes tegin seekord sellised pisut pikemad retuusid. Ma ei tea mis asi see piigat hetkel kasvama ajab, mingi õhu teel leviv “väetis” vist, igatahes sirgub nagu kevadine võrse. Ja noh, selliseid poolde säärde retuuse meil juba on.

särk ja retuusid 2

IMG_6479

särk ja retuusid

särk

särk 2

 

Ja nagu ikka, pidin mina ka Dresowkast tellimise ära proovima. Sedakorda küll mitte omapäi, vaid haarasin ühest koostellimisest kinni. Mul oli üks teksakangas juba varemalt hinge peal. Selline baleriinidega. Aga ainult sellega oli ka nadi piirduda, seega valisin kooliks ühe teksatooni tähekestega juurde. Sai siis selline. Täitsa tavaline särk. Seekord erinevalt muidu kolmveerandilistest varrukatest pisut pikad varrukad. Mingi aeg ma püüdsin teha kaeluseid seest puhtaks, aga ei saanud kuidagi seda õiget nõksu kätte. Nüüd proovisin uuesti ja seekord juba täitsa läks. Kaelakaar on seljaosas kanditud.

särgi kaelus

Kaelus

kaelus tagant

Selle Dresowkast tellimisega seoses .. Tuli koolis jutuks ja üks neiu kurtis, et üks tema tellitud kangas läks kohe esimese pesuga koledaks. Värvid tuhmusid silmnähtavalt. Mina lasin selle tähelise seejärel kohe läbi pesumasina, et teaks kas ja millele ma oma aega üldse kulutama hakkan. Seekord jäi kenasti värvi. Nojah, sel ongi juba selline kena kulutatud look. Igatahes ei saa ma end veel pettunuks pidada. Kui ma oma Stenzo “täpi-ämbri” peale mõtlen, egas ikka juhtub. Kõik muud kangad on seni väga kenasti värvis püsinud. Vähemalt mõnda aega. Eks iga asi väsi kord.

Ma tegin veel ka ühe kiire kingituse – teksalappidest padja Katrile, analoogselt eelmise aasta jõulukingituseks läinud patjadele, aga seekord jäi kiiruga pilt tegemata. Vahva tegemine ja ma peaks noid vist veel tegema. Omale ka. Täitsa vahvad tulevad. Ja teksajääke veel jagub.

Ja Marta Liisat ootavad nüüd veel ühed vahvad varblased Riimest. Lausa välja lõigatuna. Kohe varsti …. Ja midagi sinist ka.

kangad ootel

 

 

Advertisements
Posted by: Tiina | 12. nov. 2017

Kassidega kangas

Kui see kangas tuli, siis oli soovijaid netis palju. Soovisin minagi. Nii armsad kiisud ju. Kevadel sai juba tehtud tuunika, aga ülejääk jäi ootele. Nüüd aga tekkis lapsel dressipükste järgi vajadus. Neid oli kapis, aga ta on kasvanud ja nimelt kehast nii pikkusesse kui ka laiusesse ning nii olid need senised püksid kõik äkitselt kuidagi madalad vööst. Nojah, mis teha nende laste ja kasvamisega. Kasvavad nagu jumal juhatab. Ei pane ju vitsasid peale. Ja siis ma tegingi. Kuna seda kärtsu roosat ühevärvilist hetkel varudes ei ole, siis võtsin enda dressipluusi jääkidest ploomilillat. Täitsa ok minu arust. Kahjuks ei olnud aga seda tumedamat soonikut hetkel järgi, pidin soonikuks säärte otsa halli panema, kuigi oleks eelistanud seal ka ploomilillat. Alati ei pea ju kohe poodi jooksma, kui olemasolev on täitsa ok valik.

dressipüksid 2

Lõige on Ottobre hetkel taas. Ma olen seda juba varemgi kasutanud ja kuna mõõtudelt klappis, siis ei hakanud uut leiutama. Täpset suurusnumbrit ja konkreetset ajakirjanumbrit isegi ei mäleta. Peaks järgi vaatama.

dressipükste tasku

 

dressipükste tasku 2

dressipüksid 3

 

Kui ma piigale pooleliolevaid pükse näitasin, siis sain lapselt pahandada. Tema ootas hoopis ühest rebastega kangast dressipükse. No eks ma pean need ka siis tegema. Seega on peagi ooodata siin taas rebaseid. Seniks aga lõikasin temalegi välja softshellid. Näis siis, mis neist saab.

Ma sain juba kord õmblemise lainele ja ma püüan end seal nüüd hoida. Muidu on taas nii, et kogu aeg kirjatöö ja kui tekib vaba päev või vahel isegi kaks, siis esimese hooga istud ja mõtled ja muned ning enne kui masinani jõuad on taas uus kirjatöö ees. Mitme töö vahel siiberdades kulub vahel aega enda ümberhäälestamiseks. Kudumisega on lihtsam. Ma koon kasvõi kõigest pool tunnikest päevas, bussis, aga koon iga jumala päev midagi ja kuskil. Õmblemisega on keerulisem, kuigi kui alustad, siis saavad asjad kiiremini valmis. Kuigi jah, kangahunnikud püsivad, kuigi valmis on veel ühtkomateist. Ma pean püüdma mõned asjad veel valmis saada, saaks ühe pilditeo. Muidu püüa siin päeva ja hetke. Või neid üksikuid päikeselisi hetki.

Posted by: Tiina | 11. nov. 2017

Vihmane laupäev

Ootad mis sa ootad pildistamiseks hetke, vahel ei taha see kuidagi kätte jõuda. Siis lähebki nii, et on linn ja vihm ja kiire külmetamine. Mis parata.

dressikas lapsega

Süda tänaval

Kuna me kambakesi täna juuksuris käisime, siis mõtlesingi, et väike linnapilt kogu siinse koduelu vahele pole ka paha. Aga kallas. Ikka tõsimeeli. Siis me tegimegi salongist kiire käigu õue, paar klõpsu ja “tuppa” tagasi. Sellevõrra on jällegi vähem pilte, sest kiiruga asjad alati ei õnnestu. Puha udukad.

dressipluus

Aga dressikas sai selline. Lõige on seekord pisikeste suuruse mugandustega Ottobrest (4/2017). Dressikangas Studio Livi suvistest tellimistest. Kangas mulle väga meeldib. Ilus värvitoon ja kaunis pilt. Eriti need linnud. Taskutega olin kahevahel – kas teha lukuga taskud või siis niisama, pealepandud. Jäid pealepandud, sest mul ei õnnestunud leida pika lukuga samasuguse kelguga lukke nagu tahtnuks. Kuna kodus oli ka sinist dressikangast, mis klappis täpselt sooniku tooniga, siis said varrukad nimelt sinised siilud. Seekord jäid luku servad seepoolt puhtaks tegemata. Kaalusin kantimist või siis paelaga katmist, aga .. Esiteks puudus pael ja kandi osas jäin ka hiljaks. No ja kui juba asi enamvähem koos oli, siis enam harutada ka ei tahtnud. Järgmine kord olen targem. No koolis tuleb see teema ka kohe ette, seega äkki olen järgmine kord juba õiges etapis targem. Ja nii rumal olin ma ka, et ei teinud seda lukutagust liistu õhemast kangast. Täpselt sama pildiga on mul ju ka tavalist trikotaaži. Vahel ei tööta aju nii nagu võiks või peaks.

dressikas lapsega 2

Asi iseenesest on täitsa ok muidu ja paistab piigale ka meeldivat. Pidi esmaspäeval kooli selga panema. Jope all on need kapuutsita asjad vahel paremad, ei tekita kuklasse mingit kapuutsihunnikut ega mitut kihti. Ja seekord ma tegin pisut pikemad varrukad ka. Ta lihtsalt kasvab nii kiiresti praegu. Kevadel mõõtsime ja sellega võrreldes oli septembriks lisandunud u 4 cm pikkusesse. Ja mõned sentimeetrid ka laiusesse. Laiusega on veel nii, et see 1. septembriks tehtud tumesinine seelik on vööst kitsas! Kaks kuud ju kõigest. Ma küll värvlisse kummi ei pannud, aga nö sõrmed läksid ikka vahele varemalt. Nüüd aga ei saa enam nööpi ka kinni. Õudukas! Aga noh, lapsed ongi erinevad ja kasvavad erinevalt. Marta on suure venna moodi, kel on ka liha luudel. Mitte paks, aga on kohe tugevam ja suurem kui nii mõnigi teine sama vana laps. Mitte nagu need kaks keskmist vennast, kes justkui klõbiseks kodu aeg. Eks siis peab kätel kärmemalt käia laskma.

 

 

Posted by: Tiina | 4. nov. 2017

Siilidest ja kleidist

seinaga

Valmis juba mõnda aega tagasi, piduski käidud, aga näe pilti ei olnud ikka veel. Täna hommikul tekkis taas lootus, et äkki piisab päikesest pildistamiseks. Siis tulid pilved ja siis kui päike taas piilus, siis ei saanud jälle ummisjalu alla joosta, sest seal põõnasid noorsandid. Ikka venib hommik pikemaks, kui kuskil 4-ni üleval passida. Ja siis .. Ja siis, kui oli vaja korraks linna minna, siis oli ühtäkki toas ka päikeseviirg ja me haarasime hilbud ja pildiaparaadi ja läksime alla. Meil lihtsalt on nii, et alumises elamises on vähem träni, kui see üks kangakaste ja kangaid täis nurk välja arvata. Seal ikka koha leiab. Eriti kui taipad eelnevalt lasta mustad sokid ära korjata suurel poisil.

This slideshow requires JavaScript.

Aga nüüd asjast. Millalgi suve lõpupoole või sügise alguses sai ostetud see nunnu pildiga siilidega kangas. Jube armas pilt, kuigi kangas oli mulle saabudes pisike pettumus. Mütsideks liiga ludu, kuigi pildi poolest selleks väga hästi passiks. Igatahes läks meil nüüd loosi selline pluus või t-särk või tuunika .. kuidas iganes seda nimetada. Alt laiem. Ta ei ole mitte kohe ühes tükis laiemaks lõigatud, vaid nö eraldi “satsiga”. Mõtlesin alguses varrukad ka samal moel otsast laiemaks teha, aga jäid ikkagi sellised mitte päris täispikad varrukad.

Martakas siilidega

Minu lemmikpilt .. poosetav pliks

Ülemine osa on nö tavaline T-särk. Ei mingit erilist lõiget. Ma olen neid läbi aegade võtnud küll Ottobrest, küll ise kombineerinud, sest paraku ei ole need valmislõiked alati piigale kõikse parajamad. Alati on vaja asja temale kohendada. Selle laieneva osa ma ehitasin ühe varasema Ottobre samalaadse asja pealt. Kuna ma selle satsiga seal juba maadlesin, siis joonistasin seda pikemaks ka ja avardasin ning saime nii piigale ka täitsa kobeda kleidi. Talle tundub meeldivat.

kleidipäkapikk

Kleidipäkapikk

silmipööritav päkapikk

Silmipööritav kleidipäkapikk

This slideshow requires JavaScript.

Mul hakkas kohe nüüd mõte käima, et peaks veel ühe kleidi tegema. Pikkade varrukatega ja dressikangast. Just selliseks jahedamaks perioodiks. Kui vaid aega leiaks ja sobiva kanga osas kokkuleppele saaks … Enne aga tuleb mõned muud asjad  ja otsad kokku tõmmata.

talverebased

talverebased 2

rebased

Talvised rebased

Nii näituseks oli vaja veel teha pisut mütse. tellitud jääkuubikute osas tekkis minul vahetult enne tegemist küsimus, et kas ma sain ikka õigesti aru. Müts peaks ikkagi soojendama aga seda kangast vaadates ja mütsina kujutades hakkas mul pigem jahe. Mart T-särgi, ka jääkuubikutega, üle küll ei kurda, aga ikkagi. Need rebased meeldivad mulle aga eriti. Seekord on mütsi sees valge meriinovooder. Ma ostsin meriinot Kangasahvrist piigale talvisteks retuusideks ja siis paari mütsijagu varuks. Mine sa tea, kas lund tulebki, aga meriinovillased retuusid kuluvad ära nii õuepükste alla kui ka seelikuga linna minnes. Aga rebastest tuleb nüüd piigale veel midagi genereerida. See on nii imearmas! Ega meil kergete hilpude osas temaga poodi asja suurt olegi …. Ja kui üle jääb, siis saab äkki mõne mütsi veel.

mütsihunnik

Piltidel figureeriva kuljusega punase mütsi põhjal võib arvata, et piiga on ema moodi jõulude sõber. Minul mängivad igatahes jõululaulud. Juba vähemalt nädalapäevad. Mulle meeldib.

Paul Simon “Getting Ready for Christmas Day”

 

Posted by: Tiina | 31. okt. 2017

Soktoober 17 e Tiina Triibikud

Kui eelmine aasta oli mul siniste sokkide soktoober, siis seekord on põhitooniks … hall, millele lisandub siis värviträps. Päris halliks seega seda soktoobrit nimetada ei saa. Aga noh, sokikuu ikka. Mis sest, et sokid on minu nö “ajuvabad” kudumised st .. kui silmad on mujal ja mõtlemise võib kanna ees ja takka välja lülitada. Kuni varbaotsa kahanduseni. Selliste tavaliste triibikute puhul siis. Pitsi- või lehemustreid või siis värvitriibulisi mustreid ma päris pealevaatamata ja pimekudumisena ikka ei tee. Nii vinge ma ei ole.

taas kuhil

Aga said seekord sellised. Kolm paari ainult, sest kiired ajad on ja ega seda niisama aega polegi. Ja seetõttu ei ole ma palju ka ühistransporti kasutanud ja nimelt seal ning ka telku ees ma noid koon.

soktoober 1

Põhilõng on kõikidel juhtudel Teksrena (on vist leedukas). Värviträpsudest sinine on samuti Teksrena, aga 100% villane. Kollane on Patons Fairytale Dreamtime ja punane sootuks Dropsi Baby Merino. Kuigi see info vast väga oluline ei olegi. Igatahes on kõik kolm paari masinpestavad. Ja sedakorda ka veidi erinevat mõõtu.

Nende kolme paariga kokku on mul nüüd kodus üks selline pisike sokukuhil. Varuks juhuks, kui keegi peaks soovima. Teen ka nö mõõtu siia omadele ja kaugemale ja kingiks, aga kuna see on selline mugav kaasaskandmise asi, siis saab ka niisama teisi tehtud. Seega siin on, siit saab. Hetkel on kuidagi väga triibuline see asi. Peaks mõned pitsid ja lehed ka sisse kuduma järgmiseks.

sokihunnik

Püüdsin täna neid pildile saada, sest ilm oli ilus. Aga noh, oskamatu käes on palju päikest ka jälle paha variant. Paha siga, mitu viga. Muud polegi häda, aga kollane sai täitsa vale toon. See on selline .. ilus kuidagi. Kuigi ma pole üldse kollase fänn.

sokid sept.jpg

Siin on kollasetriibuliste algus. Siin on värvitoon asjalikum. Ja noh, kui juba õues pildistamiseks läks, siis soojade sokkide puhul tuli ka keset õue jäänud lumememmejäänuk ära kasutada. No seda ei olnud aluseks just kuigi palju ja ma ei saanud erilist väljanäitust korraldada. Aga noh, esimene ja hetkel ka viimane lumi sel aastal. Tuleks vaid juurde ja jääks kauemaks. Kõigi tilkuvmärgade õueriiete kiuste olid need vahvad päevad. Ja vahva memm. sokid lumel

Posted by: Tiina | 15. okt. 2017

Särgid

Täna oli jälle päikest ja sai pilti teha. Siis kohe peab miskit ilmutama. Muidu jääb minust talveunes karu mulje. Asjad edenevad, aga aeglaselt. Väga aeglaselt. No mis teha, kui kõigepealt on kirjatööd palju ja siis oskad sa tõbiseks jääda. Ikka kohe tõsiselt tõbiseks. Eks ma paugu pisut edasi, aga praegu on ikka juba täitsa inimlik olek. Ja siis lammutasin pisut oma overlokki ja siis … Eks juhtu kõike ju paremateski peredes, mis teha.

IMG_6289

Õunaga 😉

Igatahes sai piiga siin ajapikku mõned uued särgi. Ma pole veel koolivormi panustanud, tegin alustuseks mõned jupid kooliskäimiseks. Seega, ei miskit erilist. Kuniks koolivorm on soovituslik, saab ju mängida (seni pole keegi veel jalgu trampinud ja nõudnud). Mis koolivormi puutub, siis paar polosärki ma vist ikka soetan ka, aga need on nii poistekad, et päris ainult nendega pole piiga ka vist nõus. Ma püüan mitte väga kirjuks minna, aga päris halliks ka ei taha jääda. Said siis sellised.

IMG_6285

Kollane. Idee poolest pärit ühest Ottobre numbrist, lõikega pidin veidi tööd tegema. Sedakorda ei teinud täispikki varrukaid. Ja see trikookant .. Kui suvisel triibusärgil ei olnudki selle panek nii hull, sest nägid kandi serva õmblemise ajal, siis siin sulasid need nii kokku, et karju appi. Seega arenguruumi veel on. Kandiõmblemises kindlasti. Nööbid esiosal on idee poolest pärit ühel kunagiselt kampsunilt. Kindlasti on seda kasutatud ka kuskil mujal. Ma tahtsin kasutada ainult pisikesi särginööpe, erinevaid valgeid, aga tuli välja et ma olen need nii kapitaalselt ära pannud, need mis ma ajapikku kuskilt ära harutanud olen, et läksid loosi erinevad nööbid varudest. Mulle meeldib see kollane värv. Nii rõõmus. Mina oleks võtnud toomna poest ühe leebema, sellise ananassi-kollase kanga. Aga meespool valis selle. Pole paha valik. Kangas ei ole väga liru, selline tugevamat sort. Eks ole seda trikotaaži ka ju isesugust. Kangas pärit Kangasahvrist, trikookant Riime kangastest.

IMG_6279

Nööbid

IMG_6275

 

IMG_6263

kiigel

Tasakaalu!

Punane täpiline. Täpid – minu lemmikud! Lõige on kuskilt Ottobrest. Püüdsin numbri ka välja otsida, aga ei jäänud hetkel näppu. Väga tavaline. Kangas FB-st Studio Liv-ist.Kangale on ka pisuke etteheide. Nüüdseks on asja korra ka pestud ja kanga esialgsest särast on ikka miski kadunud ka. Tavaliselt nii kähku see ei käi.

täpisärk pun 2_2

täpisõrk pun 2

täpid

Pagan, päike!

täpid 2

IMG_6298 Ja siis rebased! Kangarebased on ikka nii nunnud! Seegi kangas on pärit Studio Liv-ist. Kui soove küsiti, palju ja mida, siis jäin ma esialgu tukkuma. No pool meetrikest oli ainult üle neid rebaseid, kui mina ärkasin. Aga keegi loobus osast oma esialgsest soovist ja nii sain ma Martakese jaoks neidki nunnusid rebaseid veidi enam. Sai taaskord selline lihtsake raglaansärk. Ma seekord tahtsin aga kattemasinaga pisut petukaupa teha ja tekitasin nii need oranžid iluõmblused sinna. Ilma pealtkatteta.  Mulle täitsa meeldivad, kuigi see “paku tabamine” pirtsaka masinaga …  Vahepeal pidi tuju juba ära minema. Ja niidi raisk oli ka.  Mul oli alguses varrukaotstega ka pisut keerulisem plaan, mitte ainult kattega üle, aga kuna need proovides osutusid pikkuselt parajaks, siis ma ei hakanud neid lühendama ja siis taas pikendama. Polnud nagu mõtet. Lõike kohapealt küsisin abi taas Ottobrest. No ei ole alati mõtet jalgratast leiutada, ka kui oskaks. Seekord avitas mind Ottobre nr 4/2017 (27. Snow Peak).

Igatahes ei ole väga kriiskav, aga pildi poolest armas. Piigale meeldib. Ta nüüd ei teagi, mida selga panna. Kuna ta aga oskab riideid määrida, siis varusid on ikka vaja. Ja eks nad siis ringle koolivahet kuidas juhtub.

rebased ja põder

Rebased ja põder 😉

lehesadu

IMG_6326

Lehesadu

 

IMG_6296

jooksuga

Jooksuga!

Pildistamine käis meil täna isemoodi. Piiga silkas ringi ja loopis lehti ja ma siis püüdsin. Suurem osa on udused või siis kiire piiga järel ainult muruplats või siis on piiga piilumas puu tagant. Või siis paistab puu tagant veel ainult hobusesaba ots. Igatahes ma mõned klõpsud leidsin olevat piisavalt vahvad esitlemaks. Aga ega siin kiita pole. Rõõmustab seegi, et õues sai pilti teha. Tubastes oludes olen ma veel äbarikum pildikarbiga.

Ja ikka ja veel. Vahepeal on ka mütse kottu välja läinud, aga tuleb välja, et pilte polegi. Olid nii tuletõrjeautod kui ka tähekesed. Ja maasikad Marta sõbrannale kingituseks. Neist viimastest on, aga ei teistest. No pole hullu. See-eest sain Liisilt paar pildikest softshell pükstest tema piigadele. See kangas on tõesti ilus. Nii ilus, et ei hakanud lõhkumagi helkurite ja muu jaoks. Tulid lihtsalt püksid. See kangas oli vist pärit Remps kangastest. Aga ilus on küll.

tolmukatega püksid

Püksid ei ole nii ülivägapikad, lihtsalt kummikud nügivad ka veidi alt üles suunal kortsu. Ma pean nüüd ikka Martale ka uued õuepüksid tegema. Kevadised kilekad on juba väikesed. See piiga on suvega nii kasvanud .. igasse suunda. Hea kui on emme ja õmblusmasin olemas!

sügis 2

Sügis

sügis

Keerutades

 

 

 

Posted by: Tiina | 4. okt. 2017

Mütsikuu septembrikuu

Ma küll tahtsin homseks saada pildile rohkem mütse, aga hetkel on pildistamisega kehvad lood. Kõigepealt oskasin ma tõbiseks saada. Või siis jääda. Lisaks on ilm nagu ta on. Ma täna sain lapsel korra koolist tulles sabast ja tema mütsi-salli saime pildile, aga ei enamat. Neil olid nö jalad all ja polnud vaja ka kuhugi märjale sätitada neid. Eks ma homme tutvustan taas oma mütsivabrikut kui elu ja ilm annavad. Ja olgugi pisiasi, ma ikkagi ei malda järgmist pildikorda ära oodata ja nii, kuna und veel ei tule, aga töötamaks olen ma liiga väsinud ja tõbine, läheb hetkel ajaloo jaoks ülesmärkimisele.

Marta sai mingi aeg uue mütsikese. Ja torusallikese. Ei ole päris tänane-eilane tegemine. Aga mahti pole olnud.

lapsuke

Kangas on pärit Kangasahvrist. Pagan, need kangad (95/5% puuvill ja elastaan), mis ma viimati Kangasahvrist seks puhuks ostsin, meeldivad mulle selliseks nokisemiseks hulka rohkem kui nii mõnigi muu. See on kuidagi nagu lõngade ja raamatutegagi – vahel mõni asi passib rohkem, kas siis hetke või asjaks. Kuigi võiks nagu sobida kõigeks ja rohkem. Mingi tunde ja tuju teema. Või olen ma lihtsalt liiga pirtspekk?

õues

Ma läksin tookord otsima väikeste autodega kangast ja sain ka. Aga kui juba, egas siis saa ainult ühe kangatükiga piirduda. Siis sain veel tähekesi ja siis suutis müüja mu tähelepanu sellele kangale tõmmata. Ma ise vaatasin tollest mööda, kuigi oli autodega kõrvu. No on lahe. Jube lahe, mulle nii meeldib. Tundub, et lapsele ka. Ja nii ta siis sai. Kaasa tuli ka tükki kollast trikotaaž ühe lihtsa kooliskäima pluusijupi jaoks, aga sellest teine kord. Kui see pluus nüüd esmakordselt koolikäigult plekita naaseb, siis võib-olla hommegi.

peidus pool

Ja siis käis siin juba mõned head nädalad tagasi mul külas väike Hugo-Bert. Hugo-Berti emme tahtis pisipojale softshell kombet ja tuli siiamaile asja kaema, et mis ja mida. Tulles jäi aga temagi teele Kangasahver ja ta haaras sealt poisi jaoks kaasa tükikese kangast ja soonikutki. Kogu selle lappamise ja jutuvada  ja kohvitamise kõrval meisterdasime valmis püksid ja mütsikesegi. Ei, ma ei teinud otsast lõpuni ise. Ikka aitasin välja lõigata ja andsin siis Hugo-Berti emmele niidistatud overloki ja riidetüki kätte, et prooviks. Prooviski ja lasi pikemad ja sirgemad õmblused ise kokku ka. Nagu ma aru sain, siis sooviks ta ise enamatki suuta. Harjutamise asi ju. Seega arvan, et siit saab Hugo-Bert veel nii mõnegi kas just otsast lõpuni emme tehtud või koostööna valminud eseme.

Hugo-Bert

Aga hetkel on eesmärk terveks saada. Pea nädalapäevad vinduda on ikka liiast. Aga vähemalt korra aastas peab mingi tõbitsemine must ikka üle käima. No ei saa ilma. Ütleb ju rahvasuugi, et tõved käivad mööda inimesi, mitte kive ja kände. Eks ma siis püüa tervemaks saada. Eesmärk ju ka. Ma möllisin end imikuriiete konstrueerimise ja valmistamise koolitusele TTHK-s. Koduse töötajana on lisaks kõigele muule vaja ju vahel ka inimeste hulka saada. Eks siis ole näha, paljut ma tean ja kas midagi juurde ka tuleb.

Posted by: Tiina | 26. sept. 2017

Siis kui taevas on nii sinine …

… siis on aeg üks helesinine sall pildile püüda. Muidu juhtub see, et taaskord on külm ja märg ja paha ja kole ja pole kuskil klõpsu teha, et salli pildile saada. Siin ta siis ongi – taaskord piibelehed. Ingrid Rüütli kiri, üks minu lemmikuid.

sall 1

Sallimustrite raamatuid on nüüdseks antud välja juba üsna mitu, aga ma naasen ikka ja jälle vanade lemmikute juurde. Ei, mulle meeldivad ka uute raamatute kirjad, aga kuidagi läheb hetkel nii, et haarad vanade tuttavate järele. Kindlasti mängib siin rolli seegi, et mõni lemmik on juba peas ja kudumine läheb sellevõrra ladusamalt. Või siis passivad sellised kirjad juba ka nö käigult kudumiseks. Sallikirja, kus ma pean joonlauaga rida ajama ma ikka niisama lihtsalt sõidule kaasa ei haara. Pitssalli reisikudumina aga küll.

Ja nii ta sündis. Oli vaja lõheroosat või heledamat sinist. Kodus olid puha teksasinised ja nii ei jäänud muud üle, kui käia WW-st läbi ja vaadata ringi heledama sinise ja lõheroosa järele. No sinise sain. Lõheroosat otsisin ma ikka mõnda aega ja leidsin alles septembris läbi juhuse. Poleks trehvanud Balti Jaama ööturule, poleks seda üldse leidnud. Igatahes sai sinisest sallike selline.

sall 4

kasega 3

Lõngaks on meriinovillane Imagine WW-st (100 g = 1500 m), vardad nr 2,5. Ca 155 x 57 cm. Äärepits juba vana tuttav ja seegi kord külge kootud. Piibelehed – minu lemmikud. Sall on pehme, voogav ja õhkõrn. Vat sellest voogavusest saan ma nüüd paremini aru. Enne tundusid nad kõik enamvähem ühtmoodi. Meriino küll meriinona, aga ka enamus koduseid villaseid pitsikaid olid .. pehmed ja langevad. Aga peale seda kevadist ühe Ogre lõnga kudumist tunnen, et on ikka vahe küll. Väga suur vahe isegi. See meriino ei veninud nõelte vahel ka hullupööra, sellevõrra oli mõnusam venitada. Vahel kipuvad sallid kohe üüratuks. See jäi konkreetseks ja mõistlikuks.

Igatahes läks uus sall ka juba varrastele. see Lõheroosa. Või noh – kõige lähem toon lõheroosale. Nendest, mis mulle silma jäid. Pildivärv ikka petab ka pisut.

IMG_6159.jpg

Ja töölaud oli täna selline. No ei oska mina üht asja korraga teha. Vahepeal on vaja soki järgi ka haarata, siis kui silm vajab puhkust. Parempidist saab ju ka kinnisilmi lasta.

töölaud 26092017.jpg

piibeleht sügisel

Piibelehed sügisel

 

Posted by: Tiina | 22. sept. 2017

Masinistiks saamine

Kiired ajad, palju kirjatööd ja nii ei valmi just palju ilusat. Midagi siiski, aga kõik võtab rohkem aega. Samas ma ikka tegutsen masinate manu ka. Aga alustaksin täna hoopis teisest otsast.

IMG_6114

Teinekord teed tööd, vuristad oma overlokki ning muusika ja vurina vahele kuuled, kuidas igavlev piiga saeb vanemat venda, et see temaga mängiks. Ega ei saa väga pahaks panna ka teismelisele, et ta eelistab sõpru ja LoLi väikesele õele. Päris nii ju ka ei ole, et üldse ei mängi. Minu närv ei pidanud sellele kiunumisele vastu ja kutsusin piiga enda manu, andsin tüki kangast kätte ja istutasin ta tavalise masina taha. Näitasin, kust saab presstalda tõsta, kus on pedaal ja … läks. Vat see mänguasi Martale meeldib. Ta tegi mul seal tükk aega niisama pisteridu, siis valisime masinal ka mõned lillekestega ilupisted ja lõpuks õpetasin ta sellega tähti tegema ja nimesid kirjutama. Ei ole küll eriline tikkija masin, aga mõned sellised vigurid tal ju on. Ega mul on mu vaha Brother ka alles, peabki vist lapsele üles panema. Kuniks huvi tuleb seda ju takka kütta. Mine sa tea, kus suunas see huvi nõuks kasvada ja areneda võtab. Ma alguses mõtlesin, et otsin vana vändaga masina välja, aga see on tegelikult ju raskem vändata. Mul oli pisuke hirm, et äkki on see pedaalimine masina kiiruse osas nö pisut kontrollimatu, aga sel Janomel saab kenasti kiiruse maha panna, seega pole hullu. Selgus, et polegi väga vaja aeglasemaks sättida. Paar esimest rida oli piiga selline kõhklev, edasi läks juba täitsa ok. Eks see sirge ja otse jooksva rea saamine võta aega, ikka tekib jõnkse ja kõrvalekaldeid, aga egas harjutamata ju sünni miskit. Nüüd ta käib ja küsib, kas saab õmmelda. Eile ei saanud, sest massinad olid eile teisejärgulised, lauad oli lõikamiseks lagedaks lükatud. hetkel tuleb veel masinaid vastavalt vajadusele liigutada. Aga äkki täna?

IMG_6117

Ega jah, mis pooleli peab oma pilti veel ootama. Mõned mütsid ja mõned pisiasjad, nt üks pluus ühele sünnipäevalapsele kingituseks, igatahes lahkusid juba siit majast.

Saaks jälle korrus allapoole, sinna kus on käärid ja masinad.

Kangad ootavad. Kasvõi see raasuke …

mütsikangad

Mütsimaterjal

Eile Kadriorus. Täitsa ilus ja valge ja värviline oli. Aga rahvast …

kullakestega Kadriorus

pallid kadriorus

nägudemaa

Nägudemaa – võidu, kes suudab teha koledama näo

Posted by: Tiina | 3. sept. 2017

Aabitsad

aabitsad hunnikus

Kuna neid koolialgusi on meie peres juba omajagu, siis heitsin täna pilgu ka meie kõigi aabitsatesse. Kokku sain 4 erinevat raamatut. Mina ja Mart läksime esimesse klassi selle paljudele tuttava kukeaabitsaga. Minu suuremad poisid said omal ajal selle suures formaadis Anna ja Aadama aabitsa oma veidrate ja lõbusate tegelastega. Põrsas Pamp on issil “sõimusõna” eest senimaani. Mattias läks kooli aastal, kui suure aplaavaga tuli välja nukuteatri aabits, mis väga populaarseks vist ei saanud. Ma pole oma tutvusringkonnas lastel seda rohkem eriti näinudki. Ei hiljem ega teistes koolides. Kuskil teda kindlasti kasutati, aga mitte väga laialdaselt. Minu arust pisut keerulisem kui nii mõnigi teine. Ja nüüd Marta sai selle punase seljaga mõnusas formaadis raamatu. Aga sellised nad siis on.

4 aabitsat

Minu ja Mardi Aabitsakukega raamat

No kes seda salmi sealt algusest ei teaks! Ja ajastu märgina on oktoobrilapsed ka IN.

minu aabits

aja peegel

Martin ja Markkus alustasid oma kooliteed selle Anna ja Aadama aabitsaga, mis ajab naljakatest tegelastest üle. Ka täitsa lõbus raamat.

aabitsategelased

aabistast põrsas pamp

MM aabits

Suurtel poistel käis alguses aabitsaga kaasas veel mingi kirjatehnika vihik, igatahes tegime esimestel koolikuudel iga päev püüdlikult kriipse ja kraapse. Ma tahaks loota, et nende kahe poisslapse kenad käekirjad on just tänu sellele sellised ilusad ja loetavad. Mattiase koolisügises sellist kriipsutamise ja harjutusvihikut ei olnud ja ma pean ütlema, et varesejalad mis varesejalad senimaani. Kahjuks.

Mattiase aabitsast on mul aga peaaegu tervenisti meeles veel see vahva hamstri-luuletus. Mõnes mõttes on see väga ilus raamat, aga seal on ka asju, mis mind isiklikult segavad. Vahel on lapsel raske suhteliselt tumedal taustal uusi sõnu kokku veerida. Tekstide taust ei ole neutraalselt valge, vaid läbivalt värviline. Mõnel pool liigagi tume. Pildid on ilusad, aga nende barbarite ja gängsterite ja geenidega sai ikka vatti ka näha. Ja see kriitika keelatud! käsk …

hamstriluuletus

aabitsapiltK täht

Marta punase aabitsaga ma pole veel väga põhjalikult tutvunud, aga raamatut suvalisest kohast lahti lüües sattusin kohe Kilpkonnasaartele. Tundus vahva. Ma loodan, et see saab olema üks ilus aeg.

Marta aabits

 

Older Posts »

Kategooriad