Posted by: Tiina | 28. sept. 2019

Triiksärk Kõige Kallimale

Ma meelega jupitasin need viimase aja tegemised erinevateks kirjatükkideks. Igas tegemises on oma iva ja erinev sisu, seega jäi ära tervikuks sidumise vaev. Vast ei panda pahaks. Kuigi jah, pidu oli üks.

triiksärk

Särk töölaual

Kuna see särk kuulus ka teemasse “pidu”, siis peo teema jätan ma eelmise kirjatüki juurde. Lisan vaid niipalju, et kui sa sageli väljas ei käi, veel enam sellises rõivas, siis võib juhtuda et minnes avastad, et kapist polegi miskit võtta. Viimatised viigipüksid osutusid Mardile pisut kitsaks. Särgid, millega võinuks pidusse minna, olid ka kitsukesed. Vat neid igapäevaseid kannad pidevalt ja need ei valmista üllatust kitsenemise või avardumise näol. Aga kui kord aastas vaja miskit, siis võib imeasju juhtuda. Ja nii me leidsimegi, et ei olnud ei pidust pintsakut ega triiksärki. No pintsaku jaoks ei jagunud aega ja kanga kohapeal laiutas ka tühjus. Triiksärgi jaoks oli vähemalt kangas olemas aastast 2015, kui sai meesterätsepas särki tehtud ja Itaaliast üks neiu särgikangaid tellis. Ilus selline, ja hästi mõnus kangas. Särgilõike osas ma ajakirjale lootma hakata ei tahtnud, aga aja kokkuhoi mõttes võtsin 2015. a koolis tehtud lõike. Mehe mõõtudes on toimunud küll teatud nihked, aga mõõdulint väga drastilisi vahesid ei näidanud ja nii proovisime selga toonast särki ja ma püüdsin väljalõikamisel arvestada selle kitsaskohtadega. Nii oli vaja õlgadele pisut avarust juurde ja kaelakaar/krae tahtnuks ka olla avaram. Lisasin mõned sentimeetrid silmaga nähtud kitsaskohtadesse ja lõikasin.

särgiga

Piltide ajaks oli jõudnud pidu staadiumisse, kus nii mõnigi nööp oli lahti ja lips lõdveale lastud. Kaelus/krae käib ikka kenasti kokku. Päriselt ka.

Tagantjärele tarkus on see, et oleks ikka võinud ka uue konstruktsiooni teha. Oleks vist jõudnud küll. Eks ma järgmiseks särgiks teen ka – särgiideid mul jagub. Nii lahe tegemine ju!

Igatahes on särk seest puhas – ei mingit overlokki. Kuidas? Varrukakaare õmblusvaru pisut suurem ja sellega katab kehaosa ja varruka ühendusõmbluse ÕV. Seejärel varruka seljaosa ja seljadetaili laiema õmblusvaruga pika õmblusvaru varrukasuust allääreni. On natuke selline läbi “ussi emmi õmblemine”, aga saab hakkama.

Ma kasutasin taas ära oma ilusad “Kapellenschlitz” varrukalõhikud. Olen küll otsaga saksa keeles sees, aga vat sellele ma ei oska spets nimetust pakkuda. ka rõivaste piltsõnastik räägib ainult mansettidest ja varrukasuudest, ei täpsusta. Või ma lihtsalt ei leia õiget asja? Las siis jääda iseloomustamaks see saksa keelne mõiste. Panen siia rea pilte tegemise järjekorras. Selle juures on üks si, mida ma pean alati hoolikalt jälgima – et lõhi avaneks nö tahapoole. On juhtunud, et olen teisipidi teinud ja sis sai harutada ja ümber teha. See kangas aga väga harutamist ei armasta.

lõhiku õmblemine

lõhiku õmblemine 3

lõhiku õmblemine 4

lõhiku õmblemine 5

Sedakorda olid ka õiged valged nööbid kodus olemas, ei olnud kollakad, kuigi eraldi vaadatuna tunduvad valged.

tasku

Tasku

varrukamansett lõhik

Varrukalõhik ja mansett

küljeõmblus seest

Küljeõmblus seestpoolt

Igatahes selline ta sai. Mulle meeldib. Paarile veale vaatamata mehel ka. No viga pole õige päris. Iga hetk kui tahtnuks ei saanud proovida ja nii on mõnel pool seda avarust kas palju või vähe. Veidi.

särgi selg

särgi selg 2

Mart

Taust on pildistamiseks ekstra valitud. No ega ma enne minekut ei teadnud, et nii läheb. Aga kui ma seda panood nägin, siis teadsin, et selle võiks taustaks võtta. Vähese kunstliku valgusega ei ole ma just kõige osavam jäädvustaja, aga ikka parem kui üsnaühti.

20190927_224333.jpg

 

 

 

 

 

Advertisements
Posted by: Tiina | 28. sept. 2019

Üle pika aja pidusse

Ma teadsin seda pidu juba üle kuu aja ette ja ikka jäi kõik viimasele minutile. No täpsemalt nädalale. Ja nii ma polegi viimase nädala jooksul lehekülgegi lugenud, sest peale kirjatöö läks iga minut õmblemisele. Kudumisele ka, aga sellest kudutööst pole veel midagi rääkida. Oli küll piduks mõeldud, aga ajanappus sundis mõtteid ringi mängima ja sellest hiljem.

Aga nüüd pidust ja alustuseks kleidist. Triiksärgi jätan pärastiseks.

kleit 4

kleit

kleit 2

Ma pole ammu endale kleiti teinud. Üks on kooliajast ja mõni selline, millega sellisele üritusele minna ei passinud. Ja nii ma siis tahtsin midagi uut ja natuke teistmoodi. No see teistmoodi tulenes lõpeks ka kangakogusest. Lappasin oma varusid ja ei osanud valida. Üritus kujutas ühe ettevõtte 20-aastase tegutsemise tähistamist, tantsuks The Swingers, õhtujuht Reikop ja küsitud oli pidulik riietus. Seltskonnast ei teadnud mina midagi, mees ka pole seal kaua töötanud. Niipalju oli, et rahvast on ka Lätist, Leedust ja Soomest. Tagantjärele võin öelda, et see pidulik on ka selline lai mõiste, et igaüks mõistab selle all midagi isemoodi. Kes maani kleiti, kes väikest musta, kes lahtiste õlgadega suvekleiti ja oli ka lilleline seelik ja nabani roosa top esindatud. No minu kleit sai selline.

kleidis

Kangavarudest jäi näppu üks viimatine leid Black Carrotist – tükk cuprot. Kangatükki ostes mõõdeti see 1,5 m, tegelikult võimaldasid jäägi ebaühtlased “lõike”servad sest välja võluda veidi rohkem. Soov oli pea põlvini, rinnust liibukas ja alt pisut kellukas. Kolmveerand varrukad. Ja vooder ka igaks petteks, et anda sellele “laialivalguvale” kangale natuke tuge.

kleit 3

Uhh, seda oli õudne lõigata ja õudne õmmelda. See kangas valgub selle sõna kõige otsesemas mõttes sinna kuhu tahab. Iseendale proovimine on ka nagu ta on. Ma kasutasin mehe abi, aga ega nagu ei õpeta karu hetkega tantsima, ei saa mehest ka kohe osavat kleidiproovi läbiviijat. Muidu saime hakkama enamvähem, aga varrukate otsapanekuga läks raskeks. Üks nüüd natuke “poob”. Nojah, peol ma seda õnneks üldse ei tajunud, aga ega see polnud ka kleit võimlemaks. Järgmine kord kasutan kindlasti Heli abi proovide tegemisel. Seekord läks ajaga kitsaks, ei olnud aega linna kapata ja kokkuleppeid teha. Ainus, mida ma lõpeks puudusena tajusin oli, et vasaku põlve kohalt on kleit veidi pikem. On selline pisike “sopistus”. Ja uskuge või mitte, aga mu meespool roomas selle sõna kõige otsesemas mõttes kaks õhtut põrandal ja mõõtis ja sättis nõeltega seda alläärt.

kaelus korrasSelliseid selfisid saatsin töö käigus mehele, et teaks et asi edeneb 🙂 Siin oli mul kaelusega mingi kamm ja see siis peaks olema raport, et asi sai jonksu.

Sai selline nagu eespool piltidel näha on ja mulle meeldib ning kindlasti ei jää ühe korra kleidiks. Kuigi jah, mina kes ma kannan kogu aeg selliseid pikki “kossakaid” tundsin end nagu bikiinivoorus. No pole harjunud sellise pikkusega. Aga noh, eks igaks asjaks on kord esimene kord. Kontsaking sobinuks paremini, aga erinevate proovimiste tulemusel otsustasin ma end tantsupõrandale mõeldes mugavalt tunda ja jääda mugavuse, mille parima sobivuse juurde pidama. Ja õigesti tegin. Mu Teine Pool, kes teadupärast ju tööpäeviti ei tantsi, veetis kõik setid minuga tantsupõrandal. Väga vahva oli!

swingers.jpg

Me lasime fotoseina ees ka pilte teha. No ega kõigest kulda ei tee, aga täitsa huvitav, mis sealt välja tuleb.

Sedakorda kasutasin ka üht pitssalli omaenda kapist. selline valge tavaline  külgekootud pitsiga. Pidul ju võib. Ja noh, milleks seda pitsivahtu siis teha, kui õlgadele ei pane.

Mingi ajahetk oli mul kavas ka kleidi kudumine, aga ma hindasin aega õigesti – kõikide muude asjade vahel oleks ma sellega ajahätta jäänud. Aga mul punane lõng ootab millekski saamist. seega saab näha kas ja kuidas ja millal! Kootud kleit tulen nii-kui-nii!

Ja oi kui erinev on see prillidega mina. Ja see soeng! Ma ei väsi imestamast seda kahes reas olevast kolmest karvast tekitatud kelmikat juuksepahmakat. Juuksurid on võlurid! Ja siinkohal ei saa jätta märkimata, et mees omistas mulle nüüd uue hüüdnime –  Thatcher. No ei ole sama ju. JA nii Raudne ma nüüd ka ei ole 😉

PS! Teemaväliselt – lapsesuu leidis, et need käed Estonia teatri juures hoiavad võlukeppi sõrmede vahel. Nii repliigi korras. Eksole, lapsesuu ei valeta.)

peopaik

20190927_224333

 

Posted by: Tiina | 28. sept. 2019

Uus! Sall!

Kuuldused minu kudumisoskuse surmast on liialdatud. Kiired ajad ja rohkem raamtuid nõuavad oma, aga ma ikka liigutan veidi ka vardaid. Kõik kulgeb küll oluliselt aeglasemalt. Ka valmimisprotsess. Aga vahetevahel valmib ikka miskit.

See sall sai alguse suvel. Hetkel, mis mulle jõudis kohale teadmine, et Keskmikul on taas Saksamaa sõit ees ja perre vaja kingitust. Ja nagu eelmistelgi kordadel, pereemale ikka sall kaasa. See on juba vist neljas, mis samasse kanti rändab. Üks oli peenemast lõngast, ülejäänud on sellisest a la 100 g = 700 m meriinovillasest olnud. Niipalju kui ma tean, on nii mõnigi sall kohe kohapeal kohe ka pühapäevahommikuse kirikurõivastuse osaks saanud. Mis muidugi rõõmustab. sall 4

sall 3

Minu lemmikkollased õied

sall 2

Aga sallist. Kui sa tahad teha kingitust kellelegi, keda sa ei tunne ja ei tea siis on see alati teatud mõttes riski bisniss. Ja nii masiis mõtlesin, et ei tee päris ämblikuvõrku, sest selline pisut toekam on kantavam. Või noh, päris ämblikuvõrgu võtan ma kapist välja pidulikul puhul, nt eilegi. Aga neid natuke toekamaid kannatab täitsa sallina kasutada. Soojendavad ka. Ja selline pärliroosa või beež tundus ka hea valik. Õieti küll oli vaja lõnga kohe ja see tundus kodustest kõikse neutraalsem. No oranž ei ole üldse igaühele. Ja punane ka vast mitte. Hall? Liiga kahvatu tundus. Ja see pärlikarva (no miskisesellise nimega ta poes ka oli) seostus mul kohe ka käpakirjaga. Nuppudeta kiri oli ka “must”, sest lõnga kogus oli piiratud ja ma tõesti ei tahtnud hakata pärast kiiruga meetreid-gramme lisaks hankima. Seega jäi nii: Twin (Wool&Woollen) ja käpakiri. Vardad 2,5. Kokku kulus miskine 145 grammi lõnga. Salli suuruseks sai pärast venitust ja mõnepäevast rahunemist 64 x 166 cm. Alguses tundus küll, et oleks võinud kasvõi ühe mustrikorra väiksema teha, aga kui pool salli olemas oli, siis oli hilja harutama hakata. Sai selline ja üldse mitte suur, kuigi see suure hirm mul oli korraks. No ma varem ka juba ühe nö “saaniteki” kudunud.

Seekordki on pits külge kootud.

sall 1

Mulle meeldib!

edvistab salliga

edvistab salliga 4

edvistab salliga 3

edvistab salliga 2

Pilte sai tehtud nüüd mitut puhku. Eilane on nagu ühe võõra tädiga .. Asutasime pittu ja ma sain kelmikad lokid pähe. Ehee … õuelapsed ei tundud vaat et äragi. Ega ma ise poleks end ka kohe lambist ära tundnud. Täitsa vahva! Juuksurid on võlurid .. teevad kahes reas olevast kolmest karvast kauni soengu. Aitäh, Ave!

Aga prillidega olen ma endale ka ikka võõras. Kuigi ma kannan neid ju sisuliselt lapsest saati.

prillidega

Sügiski on ilus aeg. Peenras on värve hetkel veel täitsa saadaval. Ilus on!

 

Posted by: Tiina | 12. sept. 2019

Ei ole pesupäev, õmbluspäev hoopis

Tegelikult ei olnud täna ka õmbluspäev. Hoopis koristuspäev. Aga kuna nii mõnelgi päeval, mil nagu oleks aega paar klõpsu teha, kisub siis kui mina õue minema valmis olen vihmale, siis on need pildiklõpsud seni tegemata jäänud. No täna tundus ka selline vesine värk olema. Aga siis tuli päike välja ja olgugi, et tuul tuulas, tegin paar pesunööril pilti.

valmis hunnik

Kogu staff on ühte perre, emme tellitud. Kirjud kangad on pereema varutud ja pisut kooskõlastades soetan mina neile kõrvale ühtevärvilisi ja soonikuid. Soonikutega kasutasin hetkel ära ka jäänud tükke, kui välja tuli.

Kust otsast alustada, ei teagi.

õmbluspäev

Issi ja poja ühtekad. See autorajaga kupong oli vahva. Kuna seal oli kaks autorada, siis jäi nii, et issi oma tuleb kombineerituna ja poja oma ainult autoradadest. Kuigi jah, poisi lemmikud on punased autod ja see ainus punane jäi nüüd seljale. Kahjuks. Aga lõpptulemusena mulle meeldib.

ühtekad

poja särk tagant

Pükse ikka kulub lasteaias. Kuniks poiss pisi, teeme kokkuleppel emmega ülevalt soonikuga. Laps veel ei põtki, et titekad. Ja kuna mõni kirjum kangas üleni annab kuidagi pidžaama tunde, siis kombineerime siin ka. Ja noh, mõni kangas ongi väikese tükina siiamaile jõudnud. Ongi vaja midagi kindlasti juurde leida. Näiteks need hundud. Mütsil on ka seestpool halli lisatud, muidu ei anna kõrgust välja.

püksid ja müts

Ja siis öökleit. Meil on peres öösärgid, seal peres on öökleidid. Pidin teisele piigale ka tegema, aga selgus, et sama pildi, ent teise taustatooniga kangas on hoopis dressikangas. Kuidas see nii juhtus ei tea. Aga nii ta on. seega tuleb teisele öösärgile leida teine kangas. ja sellest beeži taustaga kangast nt dresskleit hoopis teha. Eks näis. Mul mõte töötab. Aga nüüd tuleb mõni päev vahet, sest meie pere poisid peavad sünnipäevi ja kasutavad selleks minu õmblemise tuba. Ma igaks juhuks korjasin masinad kokku ja ladustasin kangad nurka hunnikusse. Mine tea, äkki muidu õmblemishimulised pruudid kasutavad juhust 😀 Kuigi jah, vahva oleks kui poisi sünnast kujuneks hoopis õmbluspidu 😀 Las see jääda hetkel veel unenägudesse.

Veelkord: ei olnud pesupäev!

nööritäis

Posted by: Tiina | 30. aug. 2019

Kõik, kõik on uus septembrikuus … vol x

Jälle on põhjust süüdistada omaenda tegevuses septembrikuud. Kas ta just nagu loodusõnnetus kaela sajab, aga ikka juhtub et üle öö on midagi uut vaja. Nii ka seekord.

plommid paistaks

Veel ei lähe koolibussile 😉

Millal ma eelmise valge pluusi piigale tegingi? Just, eelmisel aastal esimeseks septembriks. Aga see oli juba kevadel kitsuke. Nii siis tuli teha uus. Sama kangast veel oli, seega uus konstruktsioon, uus krae ja seekord teistmoodi varrukalõhikud. eelmisel olid need nö meeste triiksärgi omad – Kapellenschlitz

Kapellenschlitz

“Kapellenschlitz”

nagu neid saksa keeli nimetatakse. Seekord tegin seljale paar sissevõtet ka, muidu oli sealtpoolt lai kuidagi. Piigal on veel selline titalik kehahoiak – kõht hästi ees ja selg hästi nõgus. Nii kipub eest olema asja vähe ja tagant palju. Seekord sai sisi selline. Ei midagi erilist. Ja krae sai suurem ja pikemad nurgad. Lihtsalt konstruktsiooniliseks käeharjutuseks. Et mismoodi välja kukub. Ma alati ei suuda paberil olevat visualiseerida.

särk 1

varrukas

koolibusipeatus

Seekord läks vähemalt nii, et valged nööbid osutusid valgel kangal ka valgeteks. Eks ma ole noid juurde ka ostnud, et jälle ei tekiks olukorda, kus seda, mida vaja, ei ole. Ja seda viimasel minutil.

Ja siis püksid. Meil on temaga poest pükse ostes alati jama. Oma pikkuse pükstesse ta ei mahu, küll on värvel kitsas, küll püksid reitest. Küll liiga liibuvad ja küll on neil mõni muu viga. Nii on kui laps ei lähe standardmõõtudesse. Mingi ajahetk otsin dresowkast kanga – õhuke baleriinidega teksa tüüpi kangas. Ja nii ma siis võtsin taas paberi ette ja pliiatsi kätte ja konstrueerisin. Ja siis püüdsin jagada saadud konstruktsiooni teksapükste detailideks. Ei, kõik taskud ja tepingud ei ole nagu päris teksapükstel. Eks ma järgmistega tee teistmoodi. Aga täitsa püksid said. Õmblemine õmblemiseks, aga ega minul püksid alati ei õnnestu.

kabiinis 2

Nendega juhtus nüüd see asi, et vöökoht sai pisut liiga kõrgele. No võiks olla 1,5 cm allpool. Ma proovisin neid küll nii ja naapidi, aga piiga vingerdas omajagu, ju see sinna läks. Samas on vähemalt püksid jalas, mitte ei ripu rebadel. (Väike naiselik liialdus, aga need kipuvad tal jah ripakil olema.) See pole nii esimest korda sel suvel. Ka retuusid suutsin suvel talle üüberkõrge vöökohaga teha. Mis värk sellega mul on? Peab kõrva taha panema ja järgmiste juures arvesse võtma.

kooliks

käed tagataskus

käsi taskus

tasku

tasku 2

No paar kuud koolis käia kindlasti käravad. Kuniks ema järgmised teeb. Kui ma nüüd hoolikalt mõtlen, siis mul on omale ka alustatud ühed püksid kuskil … Aga tegemine oli mõnus vaheldus trikotaažile.

Kappe koristades tuli välja ka paar poiste särki, mille krae ja mansetid nagu väga edasiandmist ei soosi. Peaks neistki paar särki piigale genereerima. Egas kapis pea olema ainult trikotaaž. Kuigi see on kooliaja kiire ja triikimise kontekstis mugav.

jooksuga

teel

Piigal on tennistes kärtsroosad sokid. ja siis me vaidlesime, kas need ikka sobivad pildistamiseks. Tema arvas, et jäävad värvilt karjuma. Minu arust ei jäänuks. Aga paista pole neid üldse 🙂

Posted by: Tiina | 19. aug. 2019

8. pitsipäev

Aeg on omapärane asjake. Elu võib olla nii rahulik ja kodune ja nii nädalaid. Pisikeste kõrvalepõigetega. Ja siis tuleb üks nädal, kus kaugemad ja lähemad kõrvalepõiked argipäevast ainult ongi.  Vat tänasega üks selline nädal just otsa saigi. Aga ma jätan hetkel nädala sisse jäänud tegevused sinnapaika ja hüppan kohe eilsesse – pitsipäeva Haapsalus.

No sinna kohe peab minema. Meil ei ole kodus isegi vaidlust teemal, kas minna või mitte. Ikka minna. seekord pakkus väike poiss (14), et ta tuleb ka kaasa. Seda enam ju peab minema, kui arvutimängur tahab kottu välja saada. Ja seda enam, et ma olin eelmisel aastal andnud Signele lubaduse, et seekord võistlen. Eks ma mõtlesin, et teen aasta otsa tublisti kudutrenni ja harjutan kätt, aga läks teistmoodi. Mul pole nii vähese kudumisega aastat ammu olnud. Lihtsalt hetkel on ilukirjandus minu aja ära võtnud ja kui sul on 24 tundi ööpäevas, siis ikka jääb miski vaeslapse rolli. Ja noh, kool oli ka see, mis pikad õhtud nädalast ära võttis. Jah, teed küll, aga mitte nii palju kui tahaks. Õnneks on kudumisega see hea asi, et ega ta ei unune, seega oskad ikka. Kas kõike, see selgub siis, kui hetk käes. Ja nii ma seekord siis võistlema läksin. Ja muidugi oli mustrijupis see topeltnupp, mida ma olen Aasa salliraamatu piltidel näinud, aga pole kudunud ega kudumisse süvenenud. seega tegin Leiutajate küla Lottet ja genereerisin miskit, et mitte päris tegemata jätta. Eks nüüd õpin edasi. Igatahes lustakas kogemus oli ja see õunapuu motiiv oli ka vahva. Ja järgmisel aastal uuesti!

 

Seekordse pitsipäeva üks võluvaimaid osi oli Linda Elgase rätiraamatu esitlus. Mul oli see varasem õhuke rätimustritega brošüür ka olemas, aga ega see ikka võrdlust uue ja kauni raamatuga välja kannata. Igatahes on mu raamaturiiul nüüd ühe iluduse võrra rikkam ja minu kudumise “to do list” venis veel pikemaks. Ja vähe sellest, et ma leidsin nii mõnegi uue mustri kudumaks, mis kohe pani särmed sügelema, leidsin ma ka ühe lõnga, mis tahaks saada Marta jaoks kleidiks või tuunikaks. Ma olen seda mõtet heietanud juba mõnda aega. Minu tänase leiu värv paistis ka Martale meeldivat, seega nüüd vist panin end ise tanki ja pean ikkagi alustama. Kuigi ma vajaks septembri lõpuks hoopis ise pidulikku kleiti. Aga nii osav ja kiire ma nüüd ka ei ole, et endale jõuaks midagi teha ja harutada ja teha nii, et valmis tulemus, mis selga panna sünniks, ka olema saaks.

20 rätti

Rätid püünel

Haapsalu päeva mahtus veel ka meeleolukas moedemonstratsioon. Nagu eelmiselgi aastal oli see väga huvitav. taas hulgaliselt huvitavaid ideid. Enim inspireerisid mind kaks kollast rätti ja üks kollane pisikese piiga kleit. See oli nii särav laik päevas. Ja helesinine seelik. Ja .. Ohh, seda kõike oli tegelikult hulka rohkem. Aga ma oma telefoniga eemalt ei saanud kõike kinni püütud. Ja need kaunid 20 rätti!

kolane kleidike

teine kollane rätt

suur rätt

sinine seelik

Ja nii saigi augustist nagu jõuluvanakuu – raamat, kaardikomplekt ja paar kera lõnga. Ma kiibitsesin ka Saara kindalõngu, pigem sukkade pilguga, aga ma pole iseendaga veel sukkade osas kokkuleppele saanud. No ja kodus peab ka ringi vaatama, et mida on.

nagu jõulud

Sel ajal kui mina asjatasin omi asju, asjatas pisem pool perest koos issiga kuskil Haapsalu peal. Ja nautis burksi 🙂 Sinna emme tavaliselt ju ei kipu.

MG

Marta

Õhtuks oli igatahes piiga saanud taas mingi kudunakkuse. Ta parempidiseid silmuseid oskab ja tegi taas proovi. Kauaks seda püsivust ei jagu, aga hooti see kudutahtmine talle kallale tuleb. Vaheldumisi ketiheegeldamise tuhinaga. Kuna lõnga kodus on, siis las nokib.

Kaunitar

Minu pisike kaunitar

Posted by: Tiina | 14. aug. 2019

Suvesärgid

Kiired ajad ja nii on taas siin vaikus. Mõned asjad on pooleli. Ja mõned asjad ootasid hetke, mis pildile saab. No ei olnud mahti. Kord polnud issit, kord sadas. Siis polnud meid. Ja nii see läks. Aga pühapäeval võtsime kätte ja teime ära. Küll ilma päikeseta, mis jätab putukad-mutukad värvituks. Aga ikkagi.

4 T-särki ja paar retuuse. No retuuse on tehtud rohkem, aga vaid need mustad olid pildi jaoks olulised. Kui ühevärviline alumine osa. Piiga kasvab ägedalt riietest välja ja nii ei saa muudmoodi, kui ikka peoga särke treida.

Said sellised.

pääsukesed 2

putukad 2

putukad 1

lepatriinud 2

aprikoos 2

aprikoos

lepatriinud 3

Martal oli poseerimisega probleem. Alguses ei saanud vedama ja siis ei saanud pidama. Ikkagi 4 korda riideid vahetada. Ja vihm kippus ka peale.

Kangad on kas Black Carrotist või siis pääsukesed Anult. Lepatriinud on kuskilt mujalt netist, aga ega ma täpselt ei mäletagi. Ma üritan enne ägedat juurdesoetamist eest ära õmmelda nii palju kui õnnestub. No aja poolest väga ei õnnestu. Aga ma püüan. Seda enam, et sügis tuleb ja septembris peaks juba nii mõnigi asi uus olema. Kui homne pidupääv saab läbi, siis trügime edasi …

Saha kabel on vahva koht. Polnudki ammu käinud.

saha kabel 2

 

Posted by: Tiina | 13. juuli 2019

Suvi on!

Ma tean küll .. temperatuur on kohati liiga madal, et olla suvi. No tehke mis tahate, minule sobib. Nagunii on tööd ja tegemist, ka mittetegemist omajagu.

Ja nii ma siin nädala sees pisut käivitasingi omi masinaid.

Said sellised särgid ja mõned püksid.

Need värvimuutvad kangad olid üks eelmise suve hitte. tegime siis ka juba mõned särgid, aga enamus kangast jäi ikkagi veel ootele. Õieti küll jõudsid inimesed kangast juurde osta, ka kui ilmad polnud enam nende särkide omad. ja nii me siis nüüd tegime.

Mulle endale meeldib ikkagi enim see putukatega variant, millest sai Marta särgi eelmine aasta ja saab sel aastal ka. See pole veel valmis. Aga kuna naabripiigad vajasid särke kiiremini, siis said need enne tehtud. Täitsa ilusaid said selle sinisega kahasse. Johanna särk

Eliise särk

Tegelikult on särgi esitükil sinine toon tugevam, õhtul polnud kogu ilu väljatulekuks piisavalt päikest.
Ja siis jälle autokangastega pükse. Need sinised mõjuvad pidžaama veidi, eks peab järgmised ikka millegagi kombineerima. Aga noh – kangatükk suur ja kangaomanik soovis nii. Kangal muudab ka miski värvi, aga ma isegi ei mäleta mis. Õhtul õmmeldes see silma ei hakanud.

autopüksid

Need volkari-püksid aga meeldivad mulle endalegi. Selline säärte läbilõikamine on tingitud kangatükist, see lihtsalt oligi u sellise kõrgusega.

sebraretuusid

Täna käisime aga vaatamas oluliselt töömahukamaid riideid. Nimelt käisime Keila-Joa lossis seda ratsa- ja jahimoe näitust vaatamas. Homme on veel, kes nägemata. Mulle nii meeldivad need kleidid ja kostüümid.

vene stiilis kleit

kolm kostüümi

inspiratsiooni aastatest 1555

minu lemmikkleit

Minu lemmikkleit näituselt

Mul on tegelikult suur kiusatus vähemalt üks trikookleidist pisutki keerulisem kleit iseendale hetkel kokku panna. Kui vaid saaks! Eks ma pean praeguste muude tööde vahel siin aega planeerima. Äkki õnnestubki. Mõned tähtpäevad ju ka tulekul.

Ja noh, Keila-Joa lossis polnud ma ka enne käinud. Väga kena teine. Ja Keila-Joa on iseenesest meie jaoks Mardiga tähendusrikas paik. Seal jätsin ma laulatuse päeval 28. a tagasi oma neiupõlvenimega hüvasti. Ei, me ei käinud seda otsimas, vaid niisama ringi vaatamas. Ja ei, meie omal ajal sinna mingit lukku ka ei riputanud. Aga huvitav oli vaadata sellegi poolest, kuidas üks noorpaar teise järel sildu ületas ja kose manu pildistamiskohti otsis. kahekesi lõviga

Meie

teel lossi

lukusüdamed

Juga

 

 

 

Posted by: Tiina | 29. juuni 2019

Seelik

Lubadusi anda on ikka tore, ka kui täitmine võtab pisut aega. Puht objektiivsetel põhjustel.

Neiu soovis seelikut. Tuli kangaga ja … oi kui erinevalt inimesed ikka poes kangaid vaatavad! Ma poleks ise varemalt ealeski sellele kangale teist pilku kinkinud. Nüüd aga juba vaat et otsin pilguga. Täitsa huvitav näeb välja. Seelikuna. Ja nii ongi hea, kui sinu juurde tulevad konkreetsete soovidega isemoodi kangad. Avardab pilku.

Soov oli seelik, kangast oli ka täpselt nii palju, et võtsid kangatüki küljest värvijupi maha ja ülejäänu jäi pikkuseks. Aga ega pikemat soovitudki. Soov oli kellukaks laienev, no selline veidi 60-ndad. Ei mingeid lõhikuid, laius ja pikkus võimaldavad kenasti astuda. Vooder. Kandid oli minu uid. Loodan, et neiule ka meeldivad. Nii nägi sisse vaadates ilusam välja.

alläär

lukk

 

Ja sai selline.

seelik.jpg

 

 

Posted by: Tiina | 25. apr. 2019

Ärtu Emanda jakk

Niih, nüüd sai paar pilti ka tehtud. Muidu jookseb aeg kogu aeg käest ära, ja siis kui pildi peale mõtlen, on õues juba hämar. Kuigi jah, ega see pilt ka palju väärt ole. Ikka seljas oleks parem. Ootame-vaatame. Praegu ta kippus mul puuga tuules laperdama pisut.

Jakk 1

Seegi jakk sai ka alguse koolis. Käisin nagu udu sõpradele-tuttavatele peale, et kes tuleks kliendiks. Paari inimesega näkkas ka, nagu näha. Nii lahe on kui inimesed teavad mida nad tahavad. Neiul oli kohe mälust võtta üks Vildersoni jakk, mille taolist ta endalegi tahtis. Küll teisest kangast. Alustuseks olid teeka svist lilled, aga kangapoest (TrendTekstiil) naasis ta selle kangaga. No see on 100% tema kangas. Ja minu esimene reaktsioon oli .. Ärtu emand. No ma ei saa, kee kangas ja need nö mängukaardid ja värvid tekitasid sellise assotsiatsooni. Sai selline.

kuldsed nööbid

sissepilk taskusse 2

Kangast oli parasjagu, isegi liigagi. Muidu ei oleks olnud üldse probleemi, aga selle suuremustrilise ja suurte motiividega kanga puhul tahtnuks ju natuke seada nii, et võimalikult palju ilusaid motiive alles jääks, mitte katki lõigutud ei saaks. Esimene paigutus oleks andnud tulemuseks sisuliselt täpilised hõlmad. Ja siis hakkas see klapitamine .. ma tegin neid lekaale ikka iga asja kohta, et võimalikult maksimaalselt sellest mustrist välja võtta. Sai selline. Järgmisele samalaadse kanga ostjale soovitaks – osta pisut rohkem, on tulemus parem. Selle kanga ainus puudus on vooder – liiga õhuke. Õmblusvarud paistavad nii rumalalt läbi.- Nojah, ma saan aru, et poes oli see rullis ja nii põhikanga kõrvale panduna ei hakanud silma, et see nii õhuke on. Ka kahekordselt mitte. Aga lõpptulemus ei olegi lõpeks nii hull. Sega muidugi, et ma tegin osad taskute õmblused uuesti, vahetasin välja musta niidi kollase vastu. Muidu oli tõega tobe seest vaadates, kui must pisterida kumas kuskilt. Kuna omanik ise seda segavaks asjaoluks ei pidanud, siis las tema olla. No ega seda niisama seestpoolt keegi ei kiibitse küll. Ja kui vaja, siis vahetame voodri 🙂 Asi see siis ära teha ole.

sissepilk taskusse

Taskud – minu lemmikud – klapiga. Seekord küll mitte kahe kandiga. Nööbid .. hetkel läksid ette kuldsed, kuigi meil oli valikus lausa kaks varianti. Punased ka. No kui tahta, siis saab ju vahetada ka. Enamvähem üht suurust teised.

punased nääbid

Hõlmad ei ole vildakas, ausõna. Ongi sellised pisut “kaarja nurgaga”.  Pildid hoiab kehvasti. Sorri.

Older Posts »

Kategooriad