Posted by: Tiina | 7. aug. 2007

Haapsalu

Vahva laupäev oli. Piiskopilinnus, Iloni Imedemaa, Tšaikovski pink, mida me tüki aega taga otsisime (no ei mäletanud enam, kus ..), raudteejaam, jne.
Tundub et mitte ainult meil ei olnud vahva laupäev. Just blogisid lugedes..
Krentu nukku piilusin silmanurgast minagi, aga olgugi et tahtnuks omalegi (just – endale! nii naljakas kui see ka ei tundu), siis manguma sedakorda ei hakanud. Selle lapipalli juures aga murdsin pead, kuidas too küll kokku pandud on. Lapitööde näitusele meie ei jõudnud. Kui aus olla, siis ma ei teadnudki, et selline asi seal ka kuskil on. No olgu, sedakorda imetlen ja näitan oma teisele poolele pilte Krentu blogist ja loodan, et tuleb veel võimalusi. Meie üks põhieesmärke oli Haapsalus pisike Iloni raamatuillustratsioonide valik, galerii. Ma tahtsin lisaks saata sealt ka eritempliga kaarte. Mulle omale meeldib saada paberposti ja mulle meeldib ka saata. Nii panime posti kaardi naabritele, vanema poisi parimale sõbrale, vanaemale – lapsed ise kribasid ka. Ma tahtnuks Šveitsi kirjasõbrale ka saata, aga ma olin aadressi koju unustanud. Nii saimegi saata vaid peasolevail aadressidel kaarte. Kõige tipuks tahan ma nüüd veel ka üht lasteraamatut, Minu vanaema maja. Mina jõudsin selle Müüriääres läbi lugeda, aga lastele ette jäi lugemata.
Vardamoori mainitud Müüriääre kohvikus me lõpeks keha kinnitasimegi. Olgugi, et koogid jäid proovimata, oli koht häeste mõnus. Latte ka.
Ühtekokku sai laadalt kaasa ostetud üks kadakane pannilabidas, suitsukala, peotäis postkaarte ja … Mulgi kinnaste vihk jäi ostmata, kuna kaasa oli peenema rahaga juba auto manu jalga lasknud. Nüüd kripeldab küll, aga mis seal enam.
Ja selgeks sai üks – poisid pelgavad kõrgust veitsa. Piiskopilinnuses turnimine andis ses osas tunnistust. Veider on see, et siin, kodus ei sega küll miski ronimast. Seekord lehvitas meile tornist issi.
Ja tõsiasi seegi, et poisid on poisid. Mis lipid-lapid ja lõngad. Anna aga vanu vedureid.

Tagasitee Haapsalust oli alguses plaanitud otse Tallinna peale. Aga teel tegime haagi ja põikasime sisse Lohusallu.
Meil saab kohe-kohe 16 aastat abiellumisest ja pulmapidu toimus nimelt Lohusalus, toonases Kirovi kalurikolhoosi lastelaagri kompleksis. Toda me üles ei leidnudki. Iga teejupi otsas on ju nüüd silt “Eramaa” ja telliskivi-märk, ei hakanud me kõiki neid teejuppe läbi kammima, sest ega enam täpselt ei mäleta ka, kus see õige ots oli. Keila-Joale põikasime kah, seal sai ju neiupõlvenimi kõige kaduva teed saadetud omal ajal.
Ja siis koju.
Säravalt selge ja sinine päev oli. Nagu veepeegel.

Ein schöner Sonnabend in Haapsalu. Alte Bischofsburg, Kaffee Müüriääre (mit einer wunderbaren Atmosphäre und gutem Kaffee und Kuchen-Brötchen), das Bahnhofgebäude (Eisenbahnmuseum) und alte Lokomotive, Ilons Wunderland – eine kleine Galerie-Ausstellung der Buchillustrationen.
Wir haben nicht besucht, aber es gab in Haapsalu auch eine Patchwork-Ausstellung. Bilder in Krentu´s Blog.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad