Hoiatus: pikk jutt s*** jutt, igav pealekauba, aga ma seekord ei saanud pidama.
Mitu aastat sai ikka kevadel või siis sügisel lõngavarusid üle vaadatud. Huvitav tegemine oli. Ja siis olid mul arvutis ka ülevaatlikud tabelid, et mida ja mis värvi ja kui palju jne. Siis aga tegi minu arvuti minuga mõned “head” trikid ning nood tabelid haihtusid kõige kaduva teed. Nii ma siis korra eelmisel kevadel üritasin jälle järjele saada, ent sinnapaika see jäigi. Marta oli pisi-pisi ja ei soodustanud just seda suurt tegemist. Nojah, ega ta nüüd just kah hirmsuur ole ja matsu ei jaga – need kümned kilod lõnga põrandal kuhjas – no millised väikesed käekesed küll selles tuuseldamise mõnust ära ütleksid, ent eile hakkasin ma siiski tubliks ja tegin järjekordselt ühe koduste lõngavarude tuuri. Mäletamist mööda pidi noid olema ca 70 kilo. Kuna ma viimasel ajal olen ostnud juurde suhtkoht vähe (omast arust, ka “vähe” võib olla väga suhteline mõiste nagu selgub), samas aga püüan kududa olemasolevast, siis lootsin tasahilju, et see number on sedakorda väiksem. Aga võta näpust. Samas tegi mulle jällegi rõõmu see, et kasv jääb ikkagi alla 10 kilo, st ca 2 aasta taguse inventuuriga võrreldes. Seega tundun endale ikkagi tubli.
Igatahes nägi mu elutoa põrand eile hommikul välja nimelt selline. Ma ise oleks vast veidi tagasihoidlikumalt noid keskpõrandale kuhjanud, aga suur poiss, kes tahtis abiks olla ja lõngu kaaluda, kallas kastid ikka mõnuga ja kõrgelt välja, nii et hunnik pudenes veidi liialt laiali mööda tuba. Hetkeks tundus, et ega korda meie koju enam ei saabugi. Aga saime hakkama. Igatahes tulemuseks sain ma ca 77,5 kilo. Ühtteist jäi ka lugemata, aga no igat juppi-kera-tokki vast polegi vaja. Osa on juba töös ka. Ja no mul on ikka vanaema aegseid maavillaseid relikte ka, mil on juba rohkem mälestuse väärtus.
Alati tuleb nende tuulamiste käigus välja ka midagi sellist, mille olemasolu on ammu unustusehõlma vajunud. Seekord jäi mulle näppu üks veeuputusaegne Novita Samos. Mul oli selle jaoks tollal isegi idee (vist), ent sinnapaika see jäigi. Nüüd aga paistab too täpselt Marta Liisale sobivat. Talle peaks jaguma ka.Koostis on meriinovill ja polüamiid, tundub naha vastas üsnagi villane. Olles ostnud Novita ajakirju juba aegade algusest, on mul tolle lõnga turuletuleku aegseid ideidki kuskil paberil.
Siis leidsin veel ühtteist Novita toodangust. Näiteks Softy. Too oli mõeldud täitsa mulle endale, idee oli ka. Aga mingil põhjusel see vinduma jäi. Ometi oli see umbes-täpselt see periood minu elus, kus ma kudusin rohkem kui praegu. Ja üsna palju just iseendale. Aga sedakorda pole ma isegi proovilappi teinud. Ja nii ta seisab. Koostise poolest ma seda praegu enam ei ostaks. Värvi poolest aga küll. Toona oli aga Prismas mingi soodukas, sealt ma ta tõin. Ju ma sellele 10 tokile ikka lahenduse ka leian.
Siis kui kaubamajas müüdi veel lõngu umbes-täpselt seal, kus praegu läheb läbikäik Viru keskusesse, ostsin ma kõige muu hulgas ka kaks tokki mohääri – sinised. Oli ka neile kahasse teiste lõngadega idee olemas. Mul isegi too vana ajakiri alles. Aga mood läks ja tuhin koos sellega. Ja nüüd nad siin ootavad. Ma pole ammu enam mohäärisõber, aga lootus siiski jääb, et nood tokid minuga päris lõpuni ei jää.
Siis veidi hilisemal ajal, siis kui Müürivahes oli see nüüdseks põrunud lõngapood, rändasid minu koju taas sinised mohäärid. Siis oli mul 1 poiss igatahes pisike, ju ma temale mõtlesin. Aga miks mohäär, vat seda ma enam ei mäleta. Või siis võlus mind se sinine toon ära? See meeldib mulle siiani. Ja kuna kogust on ja kirjut samasugust ka lisaks, siis vast teeme sellestki pisikesele piigale miskit. Neiule passib see mohäär vast paremini ka.
Vat järgmised lõngad võin ma küll mingi veidra meeltesegaduse arvele kirjutada. No näiteks see Novita paris, see karvane efektlõng. No milleks küll? Aga seda ma enam ei mäleta. Ja ega vist ei tuleta meelde kah. Kuna värv ei ole ka üldse “minu”, sisi jääb loota, et nood 3 kera ka oma koha ja otstarbe leiavad. Siia ritta liigitaks ma ka veel Novita Havaiji ja Butterfly. No Havaijid on 10 tokki, aga toda teist 1 100-grammine. Ilus sinine küll, aga ikkagi?
Uuesti ilmutas end ka Novita Paloma, täna jäi näppu ka tolle juurde mõeldud Missoni Istanbul. Nood kaks olid mõeldud kokku kudumaks, Novita ajakirjas oli üks konkreetne kamps. Aga kuna ma olin värskelt teinud ühe teise viskoosist suvepluusi ja vaevelnud tolle lõnga otste peitmisega (no se viskoos ei püsi ju sõlmes ka mitte), siis sinnapaika ta jäigi. Jälle. Ma kohe kardan seda hirmlibedat materjali, too ei taha keras ka püsida, kipub laiali minema.
Huvitavatest lõngadest jäi mulle aga näppu suurt poissi oodates Epu poest ostetud Järbo puuvill – valge ja sinine. Nati jäme, aga huvitava keeruga. Toda pole ma hiljem enam kuskil kohanud.Või siis nood handpaintedyarn.com lehelt tellitud pitsilõngad. Ma tahtnuks sealt veel, aga ühel hetkel olid kõik mind huvitavad toonid ja lõngad sealt ää ostetud, nii et peab leppima olemasolevaga. Või siis Misti Alpaca või Jamieson´s Spindrift või Epu poest pärit tviidid poolilt. Need viimati nimetatud panid pea kohe tööle, aga ma ikka lõpetan hetkel pooleliolevad asjad ära. Nagunii on uue alustamine mulle oluliselt kergem, seetõttu kipuvadki mõned asjad vinduma jääma.
Igatahes selleks talveks teen ma omale Soomest toodud Riihivilla lõngadest kindad valmis. No nii ilusad lõngad on. Ainult et veidi paksemad kui mu tavapärased kindalõngad. Mustri taga asi tegelikult seisabki.
Epu lõngapoest olen ma omale koju tarinud ka hunnikus kõiksuguseid “tablette” – nii kutsume me hellitlevalt noid poolidelt kerides tekkivaid kettakesi. No ja mis see lõngasõltuvuski muud on kui omamoodi narkomaania. Küll mitte tervistkahjustav, kui just tolmuallergiat ei põe, aga rahakotivaenulik tõbi siiski. Nii jäid mulle jälle näppu ka nood ilusad tviidid. Kahjuks nood piltidel nii vahvad välja ei näe. Värv on veidi vale ja ka need “topid” on veidi liiga kahvatud. Lõng on päriselus oluliselt rohelisem ja vahvate värviliste träpsudega. Aga jah, üht on suurema vesti või väiksema kampsuni jagu ja teisi vähem, lastele mõeldes. Ning ideed on (vähemalt olid) täitsa olemas. Lihtsalt vahepealsel ajal on potentsiaalse kandja formaat veidi vale olnud erinevatel põhjustel. Aga eks koida peagi ka see õige hetk tegemaks.
Igatahes sain ma nüüd omadest varudest taas ülevaate. Nüüd peaks selle tabeli kohe kuskile varuks panema, et jälle ei kaoks, kui arvuti põrub. Noid ülevaateid on hiljem hea võrrelda. Lõngavarude kujunemise arenguid. Vähemalt vanasti oli. Siis oli mul ka väikeste jääkide kohta eraldi tabel. Alguses vaatasin küll, et “oh, mis noist tokkide lõppudest”, aga toona kujunes neistki täitsa arvestatav varu. Paraku toda tabelit enam ei ole ja ega ma hetkel ei viitsi koostada kah. Aega napib niigi.
Kokkuvõtteks: ma ei saa sinna midagi parata – mul on kollektsionääri hing. Lõngad, kangad, raamatud … kõike on ja palju. Ja mis seal salata, on neidki materjale, mida nagu ei raatsikski ära kasutada. Ju siis ei ole õige aeg. Ja nii luban ma iseendale ikka ja jälle, et “homme hakkan korralikuks”. Aga see homne paistab veel kauges tulevikus olevat. Ju see kõik siis on millekski hea.
Ah jaa, suur poiss oli mul siin pisteliselt abiks ka. Pärast, õues, ütles ta aga, et “kui tema suureks saab ja endale naise hangib, siis tema ütleb talle, et ta nii palju lõnga ei ostaks”. Vähemalt ei öelnud, et ta jumala eest kuduvat naist ei taha. Ainult et .. kuidas see naise hankimine käib? Vat see jäi mulle selgusetuks. Ju mingi uue aja mood.
Habe wieder einmal meine Vorräte durchgestöbert. Vieles gefunden, schönes und nicht so schönes. Auch komische Sachen, wie z.B. Effektgarn mit Fransen. Wozu ich das gekauft habe? Wer weiß …
Als Ergebnis sollten jedenfalls die Türen von Wollgeschäften für mich jetzt eine Weile geschlossen bleiben, denn habe ja zu Hause insgesamt über 70 Kilo Wolle. Habe jetzt vorgenommen bei den neuen Ideen mich immer zuerst an meine Vorräte zu wenden. Mal sehen.


















Defitsiit ilmselt, vaja hankida 😀
Nii ilusad lõngad!
By: KK on 15. juuli 2011
at 22:37
Nii tuttav ja kodune pilt keset põrandat 😀 Mul sama aga vahega, et mul on käigurada keskel ja sorterimine käib 😀 Ma ei julge kaalule asju panna 😛
Edukat kollekstioneerimist 🙂 Lõnga ei ole kunagi küll!
By: Kõik lõngaks on 15. juuli 2011
at 23:32
Mina mõistan Sind täielikult, mul on ka kõike käsitöösse puutuvat palju. Ja mulle see meeldib. Lõngad rahustavad ja innustavad.
Seda “soo” tviidi olen mina ka Epu poest ostnud, väga ilus lõng on!
Osad lõngad ma viisiin lasteaeda, kasvatajal oli hea meel ja juba nad tegid ka ühest sordist kukekesi.
Seda Havaijd müüdi minu meelest kunagi Prismas väga odavalt. Ostin minagi aga nüüd viisin lasteaeda.
By: Krentu on 16. juuli 2011
at 00:00
Äärmiselt meeldiv postitus. Soe tunne ja äratundmisrõõm pugesid kohe hinge :).
Mul kindlasti nii suurt kogust kodus riiulites ei ole ja kodakondsed samuti õnneks ei viris, kui emme taas mõne lõngaga koju tuleb. Peaks ka kõik üle lugema/kaaluma, et sama head ülevaadet saada.
By: Meeli on 16. juuli 2011
at 09:48
No see Novita Paris on nii “minu” lilla, kohe telliks sellest endale miskit. Palju Sul seda on?
By: Krista on 16. juuli 2011
at 11:53
Julge ettevõtmine! Mina nii julge ei ole, ladusin lihtsalt kõik (tegelikult on osa veel sortimata) ilusti kasti ritta, aga ei kaalunud ega arvutanud. Tõsi ta on, et on selliseid, mida ei raatsigi ära kasutada kui selliseid, millest ei saa aru, miks nad üldse minu juures elavad 🙂
By: Muhv on 17. juuli 2011
at 00:17
Oi kuidas mulle sellised postitused meeldivad. Tõestab, et ma pole ainuke orav kes kõik meeldiva käsitöökraami oma pessa tahab kokku tassida 🙂 Ja teiste lõngavarusid on tore piiluda. Sa võiks ühe sellise postituse oma raamatute kogust ka teha 😉
Ma olen ka varasemalt soetatud lõngu laiali jaganud, paar tokki puhast akrüüli ka prügikasti saatnud. Algusaastail sai ikka igasugust veidrat kraami kokku ostetud.
By: sirliiz on 17. juuli 2011
at 17:47
Tore postitus! Mul selliseid varusid pole, kuid “laoarvestuse” olen Ravelry’sse pannud. Seal on hea ülevaade, mida ja kui palju on, pilt ka juures. Lisaks veel andmed, kuhu ja mida olen kasutanud. Ja pole muret, et arvestus koos arvutiga kõige kaduva teed läheb 🙂
By: Alleraa on 17. juuli 2011
at 19:30
Ravelrys on mul ka miskit kirjas, aga mitte kõike. Paljud poolilõngad on ju suhtkoht “nimetud”. Eks neilgi ole tootja, nimi, metraaž jne, aga ka kui ma ostes seda kõike tean, siis egas päris kõik ka meeles püsi. Nii ongi suur osa noist koduses tabelis koduste, mulle arusaadavate nimede-kirjelduste all peidus. Aga ses osas on ravelry küll asendamatu abimees, et kootu osas aitab hästi järge hoida.
Sirliiz: Aga käsitööraamatuid võiks ka veidi tuulutada tõepoolest. Ega neid nii ülemäära ka ei ole. Alati võiks ju olla rohkem ning soove on ka alati enam kui vaja. Kui abikassa puhkab, siis võib-olla isegi võtan selle tegemise ette. Martaga kahekesi võib see kujuneda tema poolt krahma-ja-rebi-käsitööks ja minu poolt päästa-mis-päästa-annab-operatsiooniks. Aga tõsimeelset kaevamist ja sorteerimist vajaks hoopis mu kodune käsitööajakirjandus. Seal on ikka aegade algusest igatsugu imelikke asju. 90-ndatel sai Saksamaalt ajakirju koju taritud kilodega. Vanamoodne kraam jah, aga ühtteist ilusat on mustrite poolel küll.
By: Tiina on 17. juuli 2011
at 23:13
[…] Ma ikka loodan, et mu kogutud varandus on vähenemise suunas. Aga alati on hea teada, et minust on hullemaid, see […]
By: Pisi-Pisi Villaväljadel » 198 yds. of Heaven on 10. aug. 2011
at 23:36
[…] Või mis tekitavad mõtteid ja kipuvad kohe töösse. Mõnedest olen ma juba ka kirjutanud siin, s.o siis eelmise inventuuri käigus. Nii mõnigi neist (nt Novita Softy vana variant ja Samos, […]
By: Vihmase ilmaga meel rõõmsaks « Segasummasuvila on 11. mai 2012
at 20:54