Posted by: Tiina | 15. veebr. 2015

Kaua tehtud .. kaunikene?!?

Tere kaunist tiinapäeva! Oleks võinud ju eilse sõbrapäeva ka ära märkida, aga isegi kui mõte oli, siis kogu õuesombu kiuste läks eile pisut nagu peoks. Õues! Seega sai grillhooaja ots juba lahti tehtud. Sõbralikult. Ja aega kirjutamaks eriti ei olnud. Kui tuba kutsus, siis hakkas kohe ka padi kutsuma, nii et …. Täna mingu siis elu edasi. Päikeselisemalt! Sest kevadet on õues juba tunda.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pigem ikka kaua tehtust. Aasta siis oli 2010 ja sügis kui ma alustasin järjekordseid Selbu kindaid (Annemor #11). Pooliku kinda pilt on blogis ära märgitud 1. detsembril 2010. a. Tahtsin teha sõbrannale kingiks. Aga mingil veidral põhjusel jäin ma sõrmedega kimpu. Nad ei jagunenud mul kenasti ja ei jooksnud kenasti mustrisse, seega seisid need kindad nüüd mõned head aastad igapäevasel elava etteheitena siin sõnaraamatute peal arvuti juures silma ees. Ja ma muudkui võtsin hoogu, et lõpetan. Eelmisel aastal aga lagunesid ära minu enda eelmiste Selbude (Annemor #15) sõrmeotsad ja ma jäin sõrmikuteta. Mingid poe omad ju olid, aga .. see polnud see. Kandsin siin mantli kõrvale mehe omi ja alustasin ka paari uut paari, aga valmida nood ei tahtnud. Ootasid vist, et “vanemad” eest valmis saavad? Igatahes ma võtsin end kätte ja tegingi nood vanakesed valmis. See aga ongi nüüd see koht, kus ma pole kindel, kas kaua tehtu on alati kaunikene. Nali naljaks, aga kuigi lõng ja vardad on samad, minu kudukäekiri on sedakorda sõrmedel nüüd tihedam kui kinnaste käelaba osas. Seekord ei tekkinud sõrmede mustrisse ajamisel mingit probleemi. Huvitav, mis asi see mind toona siis takistas? Poleks pidanud üldse kinnastesse kui kingitusse panustama? Seda enam, et teised kindad, mis ma nende sõrmikute asemel kudusin, said ka märgi külge. Punane lõng andis värvi. Vahel on nii, et antakse justkui märku, aga või siis neid märke lugeda tahab keegi …

Sellised nad said.

Annemor #11

Annemor #11

Pildistamisel polnud mul abikäsi võtta. Nii ma siis püüdsin üksi bussipeatuses teel linna. Pole suuremad asjad pildid.

Kindaid käes pildistada, kui abikäsi võtta ei ole .. keeruline

Kindaid käes pildistada, kui abikäsi võtta ei ole .. keeruline

Kaks Raasiku 8/2 lõnga, punane ja valge. Punane annab siingi värvi, aga sedakorda sai äädikas õigel ajal appi võetud. Vardad nr 2. Kinnaste kogukaal 56 grammi, aga mida kuipalju kulus ma täpselt ei tea. Küll aga olen ma sel aastal lõngade lisandumise-kudumise mõttes hetkel väga positiivsel lainel. Jaanuaris sai ostetud kokku 160 grammi lõnga, selles aastas ainsad grammid siiani. Aga ära kudunud olen ma hetkeseisuga juba 520 grammi. Pole paha. Osa sai ka äraandmiseks välja sorteeritud, seega “lahkunud” lõngade kogus on suuremgi. Kangaid olen ma hetkel vist isegi veidi enam ostnud, aga kahjuks või õnneks ka hulga rohkem ära õmmelnud, nii uusi kui vanu. Tegus aeg on olnud.

Peopesa

Peopesa

Habe die Handschuhe schon November 2010 angeschlagen. Aus irgendeinem Grund sich sie auf dem “halben Weg” stehengeblieben. Etwas hat nicht geklappt .. bis die jetzt, Anfang Februar 2015, fertig wurden. Bin selbst zufrieden, obwohl die Finger jetzt etwas dichter gestrickt sind bei demselben Garn und Nadelspiel. 4 Jahre sind ja 4 Jahre .. Wolle 8/2 aus AadeLõng in Raasiku, Nadelspiel Nr. 2. Muster aus dem Buch Selbuvotter, Annemor #11.


Responses

  1. Ära kahtle nende kinnaste ilus – on küll ilusad kindad!
    Ja toredat nimepäeva Sulle muidugi ka!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad