Posted by: Tiina | 19. veebr. 2015

Vahel on valus. Siis tahaks ära.

Sa Võtsid. Viskasid.

Valus oli.

Veest, silmist, valu lõi tiigi.

Kaldal kraaksusid varesed.

Vette! Vette!

Ette vaatamata viskusin.

Vette.

Valust vabana.

19.02.2015

 

PS! Ärge ehmatage, ma olen täitsa olemas ja elus. Mõned pisikesed elulised seigad teevad olemise talumatult raskeks ja ajavad nutma. Ma hetkel ei lahkaks. Laseks olla. Röögatasin võib-olla kohatult. Sorri.


Responses

  1. Mis juhtus!? Räägi, ma kuulan…

  2. Vahel on suisa vajalik kas kirja panna või ka lihtsalt enda jaoks kuuldavalt välja öelda probleemi olemus … tuleb oma tunded sõnadesse panna, et saaks edasi liikuda ja lahendusteid otsima ning nägema hakata. Seega, kallista ennast kõvasti ja leia võimalus, mis Su enese hinge rahuliku meele tagasi toob!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad