Posted by: Tiina | 26. nov. 2015

Pitsiline reisikaaslane

Täna on mul taas hea võimalus kasutada seda juba vana ja pisut kulunud tsitaati, mis mulle tegelt väga meeldib ehk siis … Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et …

 

Sall

Sall

… see piibelehekiri on minu üks lemmikumaid sallikirju. Nägin ma seda esmakordselt mingil Haapsalu-käigul, kui Kuursaalis oli pitsipäeval sallidest väljapanek. Tegin pilti ja unistasin. Kodus püüdsin pildilt mustri maha kirjutada. Kõrvale kohe kududes ja proovides see mul õnnestuski. Ent kohe ma salli kallale ei asunud ja siis jõudis ilmuda juba ka Haapsalu salli raamat. Siis ma mingil ajahetkel isegi alustasin helesinise Merinos Extraga, aga kuskile kolmandiku peale see seisma jäi. Ja seisis ikka kaua, aastaid. Kui aga nüüd tekkis koju see Hea Haapsalu salli lõng, siis harutasin vana sallialguse üles ja tegin uue alguse.  Seekord siis valge. Ja kui silmapiirile kerkis Rooma!, siis hakkas mul eriti kiire. Tahtsin oma pitsilise sõbra ka kaasa haarata, et kasvõi piltigi teha, kui kanda ei saa. No sellega läks nagu ta läks. Esimene päev oli ilus ilm, aga mul polnud suurt aega mõelda millelelegi muule, kui et ma olen üle pika aja kottu ää kahekesi Mardiga! (Nojah, reisiseltskond oli suurem, aga ikkagi. Nagu mesinädalad! Ja ma loodan, et ma jõüuan selle juurde ka veel tulla.) Ja noh, eks linna sai ahmitud ka endasse iga keharakuga. Mõnus oli. Teisel päeval kallas vihma ja kolmandaks oli mul fotoka aku kutu. Eksole, tahtsime parimat, aga läks nagu alati. Ma pühapäeva hommikul telefoniga paar klõpsu tegin, aga ei miskit erilist.

Ja selline ta siis on. Kõigest 62 grammi ja seekord pisem. Seniste “saanitekkidega” võrreldes on see 150 x 60 cm ikka pisitilluke. Paar äpardust oli sellega ka, aa need said korda. Ma üldiselt väldin selliste ühistranspordi kudumiste juures (ma koon ju ka linnaliini bussides, meie omadest rääkimata) nuppudega mustreid, aga seekord läks nii. Ja muidugi kipun ma nuppe liiga lopsakaks tegema, selle pärast tuli ka vahel harutada. Kuniks neid lõngakeerde seal krudid, ei saa alati arugi. Aga muidu .. see muster läheb kohe uuesti töösse kui praegune töösolev piibeleht, mis algas Rooma lennates, valmis saab. Ma kohe pidin vardad kaasa vedama, sest tahtsin teada, kas saan nendega lennukisse või mitte. Nende lühikeste bambustega probleemi ei olnud. Ja mis seal salata, nendega on väga mõnus kududa. Kuna need on aga sokikad, siis olen kogemata ka kudumise nö otsejoones vardalt maha kukutanud, kuna jätsin “nupud” otsa panemata. Eksole, tegijal juhtub. Kui ei tee, siis ei saa ka juhtuda.

Piibelehed novembris

Piibelehed novembris

Lähivaade

Lähivaade

Sõrmusest ja sõrmusega

Sõrmusest ja sõrmusega

Pitsivaht

Pitsivaht

Lilleline

Lilleline

Ingrid Rüütli kiri

Ingrid Rüütli kiri

Ja noh, kui juba vardad kaasas, siis leidus ka aega kududa. Hotellis. Minu tavaline olek. Mart on ka ammuilma juba harjunud, et ma kudin kus aga saan.

Tavaline olek

Tavaline olek

Et siis .. kui on sallihuvi, siis tule ja küsi. Kas sedasama või midagi muud ilusat.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad