Posted by: Tiina | 13. veebr. 2016

MMM ehk Mees Mustas Mantlis ehk lugu sellest, kuidas ka kauatehtud asjad vahel täitsa kenad võivad olla

Mees ja meri, mööndusega

Mees ja meri, mööndusega

Vat see on nüüd küll sulaselge koolilugu. Seda võiks alustada taas Agu Sihvka surematute sõnadega „et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest ….“. Ma seekord nii kaugele minevikku ikka ei lähe, muidu äkki lõppu ei jõuagi, eriti kui vaadata asjade valmimiseks kuluvat aega viimasel ajal. Aga jah, selline see asi siis on.

Mantel

Mantel

Meeste rätsepa moodul – meeste mantel. Mart tahtis midagi tavalist, aga mitte väga lühikest ja väga pikka. Ma ei teagi, miks see lühidus talle nii vastukarva on, ta ei seleta ka. Aga noh, kliendi soov seaduseks. Minul ei olnudki ju vahet. Lihtsalt ma kaesin, mida teised piigad tegid enamus tegi sellised pee peale lõppevaid, mitte poolde reide mantleid. No heakene küll, pikkus oli üks kokkulepe. Rinnataskut ta ei tahtnud ning teiste osas jäi mulle vaba voli. Need klapi ja kandiga on ühed mu lemmikud. Tegelikult küll kahe murtud kandi ja klapiga, aga sellesse paksu kalevisse ei hakanud kahte kanti tegema. Põetaskud said sellised „silmatorkavad“. No sai valitud pisut erksam vooder ja siis tundus hall kant õige. Küll aga pidin ma leppima poes olevaga, st päris seda tooni, mida tahtsin, ei leidnud. Tahtnuks tumedamat. Võib-olla oleks leidnud, aga tööetapid surusid selga ja pühad olid ukse ees, seega tegin valiku hetkel silma ees olnust. Nüüd on kiirpilgul selline sini-must-valge kombo. Keegi koolis küsis ka, et kas aastapäevaballile minek 😀 Kuigi jah, valget tegelikult ei ole. Hõlmad said töödeldud karvariidele, mis on päris lahe tegemine. See polnud esimene kord, seepärast läks see osa ka päris ladusalt. Nüüd on juba uus pintsak ees ja sellega läks veel ladusamalt. Minu kirsutnael on krae, no selle nurgad ja siis revääri ühenduskoht võtavad võhmale. Saab ikka harutada ja nökerdada, enne kui tulemus hea saab. Kraed paistavad mind kiusavat. On jah loogiline, aga masina all kipub ikka midagi nihu minema. Kui krae on peal, siis varrukad tundusid juba köki-möki. Varrukavoodri käsitsi ühendamine ka, kuigi ma tahaks mõnest kohast selle veel lahti võtta. No mõni piste on liiga silmatorkav. Aga vaevalt et Mart seda lubab, siis äkki peab taas ootama kuniks pusle tükid kokku pannakse. Igatahes selline ta sai.

„Poseerimine ei ole minu põhitöö, saage aru“

„Poseerimine ei ole minu põhitöö, saage aru“

Igatahes riiet jagus, kuigi varrukateks ostsin ma ikka tüki juurde ka. Väga lihtsal põhjusel. Prooviks tegin igaks petteks mulaazikangast varruka ja see oli pintsaku peale liiga lühike, eriti kui käsi liigutada. Oli vaja mõned cm lisada. Oleks jah saanud ka nii, et olemati kääniseosa kompenseerida kandiga, aga see jälle ei kuulunud minu kavva. Ja kuna poes leidus sobiv kangatükk, siis vahet pole. Mina ju tean, aga ega keegi teine küll aru ei saa, et alusvarrukas on teisest kangast.

Krae üles!

Krae üles!

Ja siis minu armastus – lahtine lõhik. Nii lahe! Jah, nökerdamist oli, et see vooder sinna kenasti külge saada. Käsitsi. Aga kui nööbid ka külge said, siis tundus nii … kena ja soliidne ja lahe ja … Selline ta siis sai. Ma olen endaga rahul. Tegelikult rippus see lõhik ka nö juuksekarva otsas. Ma lihtsalt ostsin mantlile nööbid ära ja unustasin nende väiksema versiooni. Sellest sõltus ka, kas tuleb lahtine lõhik või ei. Õnneks leidsime suurtele ka paarilised. Kui kohe pea ei jaga, siis jagavad jalad.

Lahtine lõhik

Lahtine lõhik

Pildistamisel läksime me kergema vastupanu teed, seega on mantel lihtsalt särgi peal. Nii ta siis pisut „ripub õlgadel“ nagu puul. Kohe on vahe sees, ka mantlil. Kui on ikka õmmeldud pintsaku peal kandmiseks, siis pintsakuõlakute puudumine alt muudab üldpilti.

Valmistume trikoovooruks

Valmistume trikoovooruks

Sisemine ilu

Sisemine ilu

Hõlmad valla

Hõlmad valla

Nüüd on siis koolis meil pintsaku kõrvale käimas “trikoovoor” ehk siis trikootooted a la meeste pesu ja polosärk. Bokserite õmblemine tundub päris põnev. Igatsugu trikootükke ju ikka leiab. Eriti lahe on, kui nad selle flatseameri ka tööle saavad ja meid taha lasevad. Mingi jant seal viimasel korral nende niitidega oli. Aga noh, aega veel on. Seniks katsun ma oma särgikonstruktsiooni korda saada. See poleks üldse nii keeruline, aga vene keelest Mülleri konstruktsioon … Oleks siis saksa keeleski. Ehh jah.

rietuskabiinis

Mees ja meri, mööndusega

Mantel für meinen Mann, eine Schularbeit. Die grosse Kälte ist zwar vorbei, aber hoffentlich schneit es mal wieder.


Responses

  1. Väga šeff mantel!

  2. Kaunis ja soliidne!

  3. Sa oled supertüdruk! Mardile ja te lastele on tõesti ütlemata kena õnn osaks saanud!

  4. Minu mehel on ka selline mantel. Aga ostetud.
    Väga vinge, et sellise ise valmis 6mblesid! Vägev tegu!

  5. […] taaskord mantlit õmblema. Iseendale. Seepärast tuuseldasin ka vanad mantlid välja. Näituseks Mardi oma, mille põuekad mulle väga […]


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad