Posted by: Tiina | 16. juuni 2016

Suveaeg

Titemamma

Titemamma

Kogu aeg on küll miskit teoksil, aga valmis ei saa. Nagu Tallinna linn. No, see on pisut naiselik liialdus, vahel ikka saab ka ja hetkel on palju asju selles kohe-kohe faasis, aga ikkagi. Kõigi muude kiirete asjade vahele sai lapitekkide kõrvalt nokitud välja mõned lapid ja kombineeritud piigale seelikuks. Lihtsalt üks nõukaaegne kangatükk, mis kuskile ei sobitunud, jäi näppu ja otsustasin selle külge seeliku tekitada.  Mõeldud tehtud. Taaskord paras kakofoonia, aga vahet ei ole. Piigale oli peamine, et pits oleks ka kuskil. Mis sest, et punane. Punane aga olude sunnil, kuna muude pitside kott on kuhugi parematele jahimaadele rännanud. Miks ja kuidas, see juba teine teema. Siis pidi veel olema natuke öökulle. Ja krabide sattumine seelikule tekitas pisut elevust. Ja noh, lilli taheti ka. Mis sest, et veidi karjuvad toonilt.

Seelik

Seelik

Krabid

Krabid

Öökullid

Öökullid

Nüüd, kui pidu on peetud ja argipäev tagasi, siis tahaks jälle ka sügavamale õmblemise laenesse sukelduda. Hunnik kangaid ja väljalõigutud asju on ootel nagunii. Miks mul asjad ei edene hetkel? Painav küsimus, aga vastus on väga lihtne. Allkorrusele peaks tulema midagi nö töötoa laadset. “Salong” nagu ironiseerivalt mõni ütleb. Ja nüüd ongi nii, et mul on raske siin kanga- ja lõngalaos koristadagi. Ma kujutan vaimusilmas kogu aeg ette, kuidas võiks olla ja kuidas peaks panema ja … Ühesõnaga ootan neid paremaid aegu ja tingimusi. No päris tegevuseta ma ei istu, aga selle kitsastes oludes asjade otsimise, sorteerimise, valimise, lappamise, lõikamise, pakkimise ja ärpanemise peale kulub tegelikult tegemisrõõmu pärssivalt palju aega ja nii võtab ka kõik vajalik hoopis enam ajaressurssi.

Igatahes unistan ma hetkel augusti keskpaigast, mil mina loodan allapoole kolida osa oma näputööstaffist. Kas see tärmin reaalne on .. Nojah, TeisePoole arvates mitte, aga ma ikka loodan. Eks siis ole näha. Sellega seoses tuli mul tegelikult ka mõte, et mõned aastad tagasi istusime Maire ja Signe ja Terjega ühel kaunil augustikuu päeval terrassil ja kudusime ja sõime ja jõime. Kui .. siis äkki teeks augustis midagi kuduolengu laadset. Terje on küll nüüd kaugemal, aga Signe ja Maire? Kuidas teiega lood on? Ja äkki on keegi veel? Lootma peab, et kui mingigi märk maha panna, siis äkki liiguvad asjad ka kiiremini … Või noh, liiguvadki.

Ja nagu ikka .. lõpetuseks üks tordipilt. No ma ei saa ju ühelgi aastal oma sünnipäeva ilma tordita mööda lasta, on see siis tehtud kus iganes ja kelle poolt iganes.

Tort 11.06.2016

Tort 11.06.2016

Ja suurimad tänud kõigile, kes te tulite ja olite ja selle vihmase päeva õhtu väga meeldivaks tegite. Ma loodan, et ükski märgade käistega laps tõbiseks ei jäänud. Ja et .. et te tulete taas 🙂 Tänud … Merike ja Vahur, Katri ja Madis, Merike ja Oleg, Liisi ja Margus, Krista, Hiie, Tiit, Kati ja kogu see lastevägi, nii suuremad kui väiksemad.

 

 


Responses

  1. Kaugel küll aga mitte liiga. Igatsen su optimismi ja innukust.

  2. Ikka katsuks tulla kui aeg sobib ja õnnestub kodust välja pääseda.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad