No kui aus olla, siis uus ikkagi ei ole. Pigem ammu unustatud vana. See nukumööbel on veel minu lapsepõlvest. Ma olin vist ka mingi 5 või 6 aastat vana, kui see meie perre sisse kolis. Sai mängitud. Ja nüüd ootas ta oma aega. Jah, oleks võinud piigale varem mängida anda, ent kitsuke elamine ei olnud selle poolt. Nüüd, kui ruumi on veidi enam, sai selle välja võtta. No nukuvoodi oli juba varem ka mänguks. Kapid ja laud aga seisid keldris. Kunagi nooruses andsin seda ka naabrineiule mängida. Nagu te näete toolidest, siis oskas nende pere pontu ka mänguasja hinnata.Hambajäljed on senini tallel.
Igatahes on pisikestel piigadel õnneks nii vähe vaja. Mõni vana mänguasi ja päeva võib kordaläinuks lugeda. Ja noh, kui mahti, siis eks emme või nüüd ka näiteks uue voodipesu nukutuppa teha. Ja uusi nukunõusid osta. Ja ..
Jah, mul on väga hea meel, et ma seda mööblit hoidnud olen.
Emme lapepõlvemäng uutes kätes
Kui nüüd issi veel riidepuid ka traadist keeraks nagu minu isa kunagi. Nood on aga kaduma läinud.
Egas uneaeg ole kaugel. Nukud tuttu!
Raus aus dem Keller … meine alte Puppenmöbel! Bisher gabs wenig Platz dafür, so mußte Marta Liisa ein bißchen warten bis sie das Möbel zum Spielen bekam. Aber jetzt kann´s losgehen. Das Möbel ist etwa 41/42 Jahre alt, wenn ich mich nicht irre. Nichts besonderes, gemacht aus Furnier. Aber voll von Erinnerungen 🙂
Lisa kommentaar