Posted by: Tiina | 25. jaan. 2017

Pitsipiilukas

Lõngades sorimise vahele sattus ka üks valmimine. Sall. Tumesinine. Täiesti öösinine ütleks mina. Jube vaev oli kohati kududa, päevavalgus oli seejuures eriti hinnas. Kui muidu ei olnudki nii hull, siis paar viimast mustrikorda oli ikka paras silmade tapmine. Ja harutamine! Sest lõng ka libe ja kui ikka pisike veanääps sisse lipsas, sisi harutades tuli minna kaks, kui mitte kolm sammu (loe: rida) tagasi. Huvitav, kas mu viimase aja kaks odraiva tülitasid mind ka selle pärast, et silmi pidi liiga pingutama? Igatahes sai ta valmis. Ja suur sai. Liigagi. Venitatult on hetkel mõni cm alla 2 m ja peaaegu 80 cm lai. No kui saab nõelte vahelt välja, siis tõmbab ka pisut tagasi. Aga .. kas nüüd sellest, et ma reedel ja 13 alustasin äärepitsi (oli vist nii?) või pimedast ajast, igatahes olen ma ühte nurka vimka sisse kudunud – ühes nurgas on 1 sakk rohkem. Aga las tema siis olla.Ümber ma ei tee. Ilma venitamata ei saanud arugi. Minu sall ja minu vimka.

Aga ilupildid jäävad järgmisesse kenasse päeva. Täna kõigest üks sigrimigri piilukas, kus sinisekirjult taustalt suurt miskit ei paista.

img_4749

Linnutee

img_4751

Vimka

 


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad