Posted by: Tiina | 14. apr. 2017

Punase jätkuks

padjad

Mul on kiiks – mulle ei meeldi need ots-üle-kotid, mida tänapäeval nimetatakse padjapüürideks. Mul on siiani kasutusel veel vanaemast jäänud vanakooli padjapüüre ilusate “õhuliste” otste ja nööpidega. Aga need hakkavad tasahilju lahkuma. Egas ükski kangas pole igavene, ka mitte see ilus sisse kootud mustriga ammustest aegadest. Ja nii ma võtsin ühe katkise püüri ette ja viksisin maha. Ma olen paar korda varemgi sellised padjapüüre teinud. Korra rätsepakoolis kodutekstiili mooduli ajal ja siis vennatütrele jõulukingiks. Ja nüüd tekkis taas tahtmine. Kahjuks või õnneks said need seekord täpilised. Valget voodipesukangast mul ei juhtunud näppu. Ju on hoolikalt ära pandud, aga ma hetkel väga kergekäeliselt poodi just ei rutta. Varud vajavad ka tuulutamist-vähendamist. Selle kanga andis mulle kunagi kolleeg Monica, et Marta sellest miskit saaks. Saigi. Aga need pisikeste piigade voodid ja vidinad on ju väikesed ning kangast oli ikka üsna mitu meetrit. Ja nii ma võtsin jäänud tüki seekord käsile. Seda enam, et mulle meeldivad täpid ja ega vajadus lisapüüride järele kipub ka taas tekkima. Moodsa aja kangad lagunevad minu arust kiiremini, kui need vana aja kangad kunagi lagunenud ongi. Ja nii nad sündisid.

vanaema püürid

Padjapüürui õhuline ots

Mis need padjapüürid minu jaoks nii armsaks teeb, et see kahekordne serv ja seda ühendav “tikand”. Tikand ei ole küll õige sõna, aga see on minu mõistes pigem tikand kui lihtsalt õmblus. Las see sõna siis olla seekord nii pisut vääriti kasutatud. Kui ma koolis kombineerisin valget kirju kangaga, siis seekord otsisin teise punasetäpilise kanga abiks. Kahjuks juhtus nüüd nii, et pildile sai ka kõikse kiivam õmblus. Vabandan. Õhtul hämaras ei pannud tähelegi, et nii viltu läks. Ja vanakooli jämedama puuvillase niidiga jääb ka asi ilusam. Ma nr 10 niiti hetkel ei leidnud, nr 40 kahekordselt ei ole ka päris see veel.

padja nööbid

Need pole viimased, aga ma katsun järgmiseks korraks kas valge kanga üles otsida või siis juurde osta. Need valged padjapüürid õrna lillelise ribaga otsas on nii armsad. Vanaema on teinud ka sellised padjapüüre, mille nööbiliist on pikemas servas. Nendel on mingi nõksuga püütud nurki ilusaks õmmelda, ei ole päris nii nagu neil siin, et lihtsalt serv on ära vahetatud. Pean üht pisut harutama ja proovima.

Ja noh, järgmiseks võiks olla ka tikitud monogrammidega padjapüürid. Ka ilus.

Ja kui juba punasest, siis sai Marta Liisa ka maasikatega retuusid. Need on nii üli-heli-ilmekad ja reaalsed, et hakka või kätt sirutama. Hästi lahe kangas. RiimeTexis oli teiste marjadega ka. Peakski kaema, äkki miskit veel. Kui kattemasin ja kumm nüüd kuidagi sõbraks ka saaks. Muud ta teeb, aga vat kummi külgesaamine .. No ei ole kõikse ilusam.

IMG_5361

astuvalgust

No järgmine peaks sinine asjake olema

retuusid 2

Ausõna, sääred on ühepikkused!

Punasel lainel valmis kaasale ka alukaid, aga ma neid siia laotama ei hakka. Modelliga pilte ta teha ei lubanud. Samas ajaloo huvides tuleb kirja panna.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad