Sallist seelikuni

Kellele sa seda salli kood? Nii küsis päev enne räti valmimist kallis kaasa. Nali naljaks, aga ei kellelegi. Oli kord kevadel kingivajadus, aga see lahenes tol hetkel teistmoodi. Ja nii ta seisis mul veidi. Aga olles selline mõnus ja kerge kudumine, siis sai ta autosõitudel tasahilju valmis. Seekord nii täpselt, et neljast tokist jäi järgi mõni meeter ainult. Ja nii ta nüüd ootab oma aega ja hetke.

Lõngaks seekord Drops Flora, kulu 200 grammi. Mõõdud 180 x 90 cm (pikim külg ja kõrgus). Rindvardad nr 3. Kohe kui ostsin võtsin need KnitPro Zingid kasutusele. Jah, mõnes mõttes mõnusad, aga see üleminek tamiilile ei meeldi mulle mitte. Õnneks ei olnud mingi väga õrn ja õhuke lõng, et kohati jõudu rakendades katkeks. Mustriks sai üle pika aja taas Shetland triangle, minu ammune lemmik. Ma olen seda kasutanud mitut puhku. Mulle meeldib see “küünlaleegi” motiiv. Ega iseenesest ei olegi ju suurt põhjust asja jäädvustada, ei ole ju tegemist millegi erilisega, aga kuna ma sain sallist innustust ja sallist piltide tegemiseks viskasin seelikujupi valmis, siis las nemad siis ka olla esitletud.

Seelik .. no ka ei ole märki väärt tegelikult. Kergelt alt laienev viskoosseelik. Üleval värvliga, milles on lai kumm. Päris lihtsalt kummikanaliga ka teha ei tahtnud. Kuna mul mõned pikad ja laiad seelikusabad on, siis seekord tahtsin kitsamat. Kui nüüd astumist peaks ikkagi segama, siis paneme siilud vahele. Loodame, et ei sega. Aga kui oled harjunud laiade sabadega, siis mine sa tea. harjumuse jõud.

 

Oli üks viskooskangas vanades varudes. Seelikuks tahtis saada juba ammu. Omaenda sünnipäeval sai teist sõbrannadele lehvitatud. Näed, ei läindki kaua. Aga noh, siin pole ka midagi teha. Pisut enam aeganõudvateks asjadeks ei kipu kirjatööde kõrvalt kuidagi aega jääma .. Äkki siis, kui taas vihmasemaks ja jahedamaks kisub. Hetkel küll … suvi!