Posted by: Tiina | 14. jaan. 2018

Oravad! Ja talvest ka

Hamster mis hamster. Vanadel headel aegadel on varutud koju nii mõndagi kangast. Seekord jäid kangahunnikutes lapates Martale näppu needsamad oravad ja kohe oli ju vaja miskit. Aga mida? Pluusivajadust küll otsesõnu ei ole, aga ega neid ühetaolisi trikookangast kleite Marta ka ära kanda ei jaksa. Seega jäime kogust vaadates ikkagi pluusijupi juurde. Retuusid? No neid ka hetkel nagu oleks, kuigi võiks sahtli üle käia ja vaadata, äkki saab miskit ära anda või visata. Saaks uutele asjadele ruumi juurde.

Aga aga … kui pluus, siis jääb ikkagi küsimus milline? Seal on vähemalt pisut mänguruumi. Sedakorda on see Marta enda “disain”. Pigem küll idee. Tahtis nii, et varruka pealt läheb asi justkui kaheks. Mul oli juba oravaid ostes ostetud ka paariline-kangas kombineerimiseks. Ja selline ta siis saigi.

kaks Martat

Kaks Martat

Kangad mõlemad seekord Riime kangastest. Üks ilusamaid digitrükke (oravad) minu arust. Need oravad on .. nii armsad! Võib-olla oleks ma ostnud tookord kombineerimiseks ka rohelist, aga seda väga hästi värvilt passivat rohelist tol hetkel poes ei olnud. Aga tahtsin ju kohe. Praegune kombinatsioon meeldib mulle ka väga. Võib-olla isegi rohkem, sest mu roheline periood on läbi nagunii ja see värv ei ole ammu enam mu lemmik.

pinnalaotus

pooleks

Seelik on sedakorda eelmisest aastast. See septembri alguseks tehtud seelik (volditud) osutus detsembri lõpus pisut kitsaks. Neiu kasvab hetkel kehast pikkusesse ja laiusesse. Nii sai tehtud teatri jaoks detsembris uus seelik, ka päris paras. Detsembris jäi asi üles tähendamata, seepärast nüüd. Seelik on hästi lihtne .. passega ja alumine osa on lõigatud nö kellukaks. Voodril. Materjal on minu mäletamist mööda polüester, kunagi ammu ostetud kangas.

pluus oravatega

keerutus

Marta Liisa

ninast

keerleb küll

Keerutus

kaelus

Kaelus

Kiiruga lõpetasin ka ühe särgijupi iseendale ära. See oleks pidanud jääma eelmisesse aastasse, aga mul oli kangajääk kadunud ja esimene kaelusekant sai liiga kitsuke. Otsimine võttis aega ja leidmine jäi hetke, kui kuuse väljakolimise järel sai allkorruse elu-olu taas rohkem paika. Ei midagi erilist. Kangas on aga armas .. selline pisikesi rohelisi lillekesi täis tipitud. Sekka kollast ja sinist näpuotsaga. Mis otsimisse puutub, siis nüüd on meie majapidamises jällegi üks Ottobre ajakiri kadunud .. 6/2013. Kaanel kelmikad noorsandid. Ma ei saa aru, mis värk on. Kogu aeg on miski kadunud asjade nimekirjas.

roheliselilleline

Ma võtsin siin vaikselt eelmist aastat ka kokku. Midagi ikka sai valmis, enamus asju Martale. Pildile mul päris kõike täna korjata ei õnnestunud – mis on pesus, mis kuivab ja mis seljas. Aga sellise pisikese kuhja korjasin kappi koristades korraks välja.

20180114_131515(0)

Proovin pildipaki kokku ka panna, nii endale “mäluks”. Siit jääb puuduma hulk mütse-salle, millest mul pilte ei ole. Lisaks veel lähikonda tehtud laste dressipükstest, nagu nt õekestele tehtud rõõmsast sinise-rohelise kirjust kummikarudega dressikangas püksid. Ja miskit oli veel, mis läks kodunt välja kiiremini kui pildile sai.

This slideshow requires JavaScript.

Tahaks teha veel rohkem, aga see aja jagamine mitme asja vahel on selline mitme otsaga värk. Ühelt tegemiselt teisele enese “ümberseadistamine” võtab juba aega. Siis tegemine. Kudumise eelis on see, et vardad kotti ja tee-koo kus iganes. Midagi lihtsat hoian ma juba ainuüksi sellepärast kogu aeg varrastel. Õmmelda kahjuks nii ei saa. Kõigi nende FB-s nähtud piltide kiuste, kus on autos juhi kaassõitja kohale “integreeritud” õmblusmasin 😀 Ja noh, teeks ja tahaks teha, aga kes selle kuhila kõik ära kannab. Ega jah, peab pisemaid nunnusid trikookangaste jääke hakkama pisikesteks riieteks tegema-õmblema. Mis sa nondega ikka teed. Eks siis kingib või müütab tasahilju. Ära ka visata ei raatsi. Ja noh, nukkudele ka niipalju pole vaja. Kuigi kord aastas võiks ju noile ka ühe uue riidekollektsiooni teha. Aga kaua seda nukumängu aegagi enam.

Et miks ma rohkem aeganõudvaid asju ei õmble? Mul endale ka mantlikangas ootel. Ja on teistelegi kangad ootel, aga siin on just see aja jagamise teema. Kirjatöö on ju ka. Ja kindel see, et nii kohe kui lööd millessegi tõsisemasse käärid sisse, siis tekib õmblemisaja põud. Saaks aega kuidagi koguda või varuda … Aga ma võtan ennast käsile. Vabanduse leiab ju alati!

Aga mitte lapsed. Kui on väike valge kirmetis ja kraadid näitavad talve, siis kelk välja ja mäele! Mis sest et ema nokib pärast villasest mütsist rohuliblesid! Ja kindad on porilumised 😉 Lumetu kelgutus .. No tere tali!

lumetu kelgutus

Marta Liisa

 

 


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad