Kirju

Mitte et ma väga tegus õmblusmasina taga oleks olnud, aga ma lihtsalt jõudsin täna mõned traagelniidid ja sabad ära organiseerida ja üritasin pilti teha. Sellepärast ka pisut asju, mis on valmis saanud. Et hunnik väga suureks ei läheks või siis asjad ära ei jalutaks kodunt ilma klõpsuta, sellepärast see pisike ülevaade. Väga oluline küll ei ole, see pildimaterjali korjamine, aga mulle meeldib, kui asjadest jääb jälgi. Saab teinekord mõnd viga vältida või midagi teisiti teha.

Aga siin nad siis on.

Mossitaja

Marta sai taaskord selle minu viimase aja lemmiku pluusi, laieneva allosaga. Seekord lõikasin varrukad lühikeseks ja saba tagant pikemaks. Nüüd oleks vaja ühed ilusad püksid ka veel teha. Varrukaid sai tehtud lühemad, sest ega see kevad ju ka tulemata jää. Kangas on ilus ja lilleline vahelduseks loomapiltidega kangastele, aga meid paelusid seal need mesimummid. Lasteaias oli Marta rühm ju ka mesimummu rühm, sealt see mummide lembus. Roosat samalaadset kangast on ka, sellel on mummide asemel liblikad. Tollest peaks kleidi tegema. Aga millise seekord, ma veel ei tea. Võiks ju püüda natuke keerulisemaks asja ajada. Kangas: Studio Liv.

Edvistis

Kui Black Carrot tegi jaanuari alguses kangasoodukat, siis kohe esimestel päevadel ma haarasin ka miskit – ühe ilusa printsessidega kanga. Mulle see niiväga meeldib. Aga ma kohe tundsin, et sellest saab Marta uue öösärgi. Oli selline selleks paras tükk. Kui sealt veel midagi tuleb, siis ühe T-särgi esiosa nt, ühevärvilisega kombineerides. Ma pakkusin Martale erinevaid soonikud, aga valikust võttis tema roosa. Veel kuulusid sina triibuline (halliga) ja punane. Lõige on sama mis eelmiselgi printsessidega öösärgil, aga kangas on toekam. Too esimene oli väga lödi, aga see oli ka 100% puuvillane ja õhuke. Marta alguses küsis, et miks nii pikk, aga minu arust on nii mõnus end pikemasse öösärki keerata teinekord. Hea ja soe. Meie toas ei ole ka ülemäära soojad, pigem jahedapoolsed. Eks ta on harjunud lühematega, sest senised ongi olnud oluliselt lühemad. Aga eks harjumise asi seegi. Nüüd on tal 5 tuduasja ja ta tahaks veel üht. No ma ei tea, ei tule öid ju juurde, kui tuduriideid juurde teha. Kes need kõik ära magab. Samas on mul veel kasvõi Abakhani trikotaažijääke, täitsa nunnusid. Äkki teengi veel miskit? Ära ju kangaid ei viska ja anda pole ka kellelgi.

Siis sai veel siinsetele sõpradele nende emme tellimisel tehtud pükse ja mütse. Öökullidega on u 110/116 cm lapsele ja lunnidega 92/98. cm lapsele. Teemegi emme soovil kohe varuga, see dressipüksihooaeg ju alles tuleb. Mul on kangaid veel ja pean nüüd pisut mõtlema, et saaks mõned kombineeritud lahendused veel tehtud. Kuna üks piigadest on selline pisike Pipi, siis võisid sääred erinevad olla. Ma nüüd siin nuputangi, et kuidas järgmised teha. Selline lahendus töötas hästi, sest öökulligdega kangast on 2 50 cm juppi ja kollast rohkem. Ei taha ju päris senitehtuid ka kopeerida. vaja pisut nuputada. (Siinsete pükste kangad Riimest.)

Püksid tagant

Eest

Ja siis veel need mütsid. Lillelisi on tegelikult kaks, ühel on hõbedane paelariba ja teisel selline pronksikarva – et emmel oleks lihtsam õekeste asjadel vahet teha võtsime kasutusele sellised eraldusmärgid. Lillelised peapaelad tulevad ka, ma pole lihtsalt veel jõudnud. Oranž müts on sealse pere pisipojale.

Ja ega ma pean hakkama tegelema muude asjade kõrvalt ka selle osaga kangakuhjast, millest saab üksnes midagi pisikest. Nii valmiski üks pisike trikookangast kleidike (nr 80). Marta siilidega särgist olid jäänud mõned pisikesed ribad ja ma kasutasin need ära. Suuremast tükist pisut seelikuks juurde ja täitsa ok sai. Ega siin on sees ka minu viimast koolitust – imikurõivaste oma. Lõige ei ole ajakirjast, vaid oma. Eks ma püüan edasi. Kahjuks ei ole mul ühtki selles mõõdus pisikest piigat, kelle peal proovida, kas suurus töötab. Võrrelduna mõne laste titeajast jäänud rõivaga peaks klappima, aga kes seda nii täpselt teab. Nood asjad on ju ka erinevatelt tootjatelt ja pestud kordi. Igatahes selline ta sai ja ootab omanikku!

Ma olen vana aasta sees ka ühtede pükstega katsetanud – lõige oma koolitusmaterjali järgi. No tegelikult polegi väga hullu, aga mulle meeldib reaalselt ka asju valmimisprotsessi käigus proovida kui õmblen. Aga mul pole hetkel käepäast eri suuruses beebisid 🙂 Igatahes Hugo-Bert paistab püksid heaks kiitnud olevat.

Eks ma teen veel. Tegelikult on juba töös, aga ma ei jõua kuidagi siit linna. Ja soonikuid oleks juurde vaja. Ja lukke. Ja niiti. Ja … Ühesõnaga oleks vaja nii mõnegi asja pärast minna. Äkki järgmine nädal … lõpuks?

Ja eilsest üks ilus talvepilt ka. Tänasega ei anna kohe võrrelda. Ei tea kas suusarõõm sai selleks korraks nüüd otsa? Kurb oleks, sest laps sai maitse suhu ja talle meeldib.