Mantlid. Teeks taas miskit?

See on selline mõtete kogumise ja iseendaga arupidamise postitus. Vahel on vaja “valjult” mõelda. Et kui kevadel mõtteid mõlgutada, siis minu kiiruse juures äkki sügiseks sünnib miskit. NO hea kül, see oleks liiga optimistlik prognoos. Järgmiseks kevadeks …

Ma ärgitan ennast taaskord mantlit õmblema. Iseendale. Seepärast tuuseldasin ka vanad mantlid välja. Näituseks Mardi oma, mille põuekad mulle väga meeldisid.

Või siis Andra mantli värvikombinatsioon. Mul hetkel küll sellist värvi kangast ei ole, on kolm valikut, aga ikkagi. Äkki otsiks veel? See pealiskangas on nii võrratu. Vähe sellest et väga ilus värv reaalselt, see on ka hästi pehme ja mõnus.

Ja siis veel see minu pikk, mille kohta ma väga märkmeid ei teinud. Või siis olen need kooliasjadega kuhugi ära pannud. Igatahes hetkel need näppu ei jäänud. Selle nööpaugud on mu lemmikud.

Ma ei mängi selle mõttega mitte esimest korda, sest ma olen suutnud isegi kolm kangast osta. Üks selline beežikas tviid ja teine punane villane pisukese polüamiidiga (pildil pisut vale toon). Ja veel üks sinine, selline kärts. Too on pisut õhem, aga müüdi mantlikanga pähe millaski. Kõik mantlid ei peagi õlgu maadligi litsuma. Ja Ottobre 2009. aasta sügis-talvisele poolmantlile olen iseenda jaoks juba kohandused teinud. Või peaks enne otsima nööbid aja siis tegutsema? Egas see poleks esimene kord ilmas, kui mantel või mõni muu asi nö nööpide külge õmmeldakse.

 

Ma tahaks seekord omaenda mantlile ka põuetasku tekitaad. Vahel oleks väga vajalik.

Ohh, kui ma vaid teaks lahendust ja keegi annaks aega mõtlemaks ja tegudeks.

Kindlasti mängivad selle mantli-mõtte juures rolli ka need koolis Noore Meistri võistluseks õmmeldud harjutusmantlid. Ilusad olid.

Oeh.