Ja jälle mina oma piibelehtedega. See üks kiri on üks lemmikuimaid ja nii ma siis jälle seda teengi. Seda enam, et sel on hästi lihtne ja meeldejääv loogika. Või kuidas seda ütlema peakski. Igatahes selles kirjas miski sobib mulle (erinevalt muidu väga meeldivast poollehekirjast, millega vedasin paberil näpuga järge algusest kuni lõpuni!) ja ka kui uut salli alustades korraks toetud mustrile, siis peagi saab paberist lahti lasta ning teha koostööd mäluga ja juba olemasoleva tööjupiga. Täpselt sama mustrit olen kudunud varemgi, kokku vast 4-5 korda.
Nagu ikka on alustuseks venitatud pilt. Paraadpildid võtavad aega. Kuigi ma saan vist noidki lehvitada, kuna salli saaja ei ole teadlik sellisest asjast nagu minu blogi ja fb grupid, kus ma liiklen. See on sall õpetajale – noored soovisid ja mina teostan. On ju lõppude aeg.
Ja seegi kord olid mu näpuvahel 2,25 ringvardad. Kui selle pika äärepitsiringiga on varda ja tammiili üleminekul vahel vaja takka adata, siis muidu sujub nende Zingidega mul töö päris hästi. Vähemalt nende peenematega. Lõng on naturaalvalge meriino LõngaLangilt. Nojah, see on praeguse FB käsitöögrupi koi-jutu peale ka üks väheseid kohti, kust ma lõnga osta julgen. Õnneks on mul sallipalavik. Ikka veel. oma 5 salli ootavad miskit, et valmis saada. Vat näed, aeg on see sunnik, mida kipub nappima.
6 mustrikorda laiusesse ja 16 kõrgusesse kui mälu hetkel ei peta. Sall on allkorrusel, ei saa kohe üle lugeda. Aga tänu peenemale vardale ei ole väga hiiglane. Suurem kui 50×150 küll.
Oi mulle meeldis selle salliga õunapuude õitsemise aegu pilte teha. Kuidagi nii ilus oli …
Nii ongi, et mõnes mustris on loogika, mis jääb meelde, ja teist aja muudkui järge.
By: Arella on 13. juuni 2018
at 08:37