Kolm ühes ehk kas ämblikuvõrk soojendab

Salliudu

Üks möödunud sügise haapsalu sall sai lõpuks valmis. Selle äärepitsi alustasin ma kaks korda. Esimene äärepits läks aiataha, miski ei hakanud klappima ja tegin pärast mõningast vahepausi kogu pitsi uuesti. Igatahes sai ta selline. Selle sinise lõnga ostsin ma endaga kaasa, kui suvel koos Signega Märjamaal LõngaLangi käsitööpesas käidud sai. Ookerkollane tuli ka kaasa, aga see veel ootab salliks saamist. Äkki järgmiseks salliks? Õlelilledeks? Selle sinise haarasin aga kodunt endaga kaasa eelmise aasta sallipäevale sõites ja seal minu salli algus sündis. Nii ei olegi ta väga kaua varrastel vindunud, täitsa hea tulemus ju omaks lõbuks kudumisel – august 2018 kuni jaanuar 2019.

Kirjaks sai tookord tulbiga piibeleht, sest see jäi mulle kaasavõtmiseks väljaprindituna näppu. Ei ole esimene selle kirja järgi kootud sall. Eelmine oli valge (HEA sallilõng) ning sai valmis 2016. aasta juunis ja läks kingituseks. Seekordne siis meriinovillane. Kulu on ikka väike, u 77 grammi. Sall ei ole ka kuigi suur, 55 x 160 cm. Ma olen vist hakanud tihedamalt, tugevamalt kuduma, sest samade silmuste arvudega tulevad mõõdud väiksemad. See tähendab ainult üht … edaspidi rohkem mustrikordi laiusesse ja pikkusesse. Vardad olid seegi kord 2,5. Ja seekord on pits haapsalu sallile kohaselt külge õmmeldud. Mulle meeldib!

Soojendab 🙂

Kasega

No sooja selline sallike ikka ei anna. Mart kamandas mind peale pilte kiiresti tuppa tagasi ja jäi ise pesudega veel õue. Eks ta õige ole. Aga ilusad on nad küll.

Kahjuks ei olnud täna nii hea ilm pildistamiseks kui reedel, aga kuna kes teab, mis edaspidi tuleb, käisime ikka täna sallipilte tegemas. Ma tahtnuks küll uue seeliku ka selga panna, aga no pole veel valmis jõudnud. Kogu aeg on niipalju tegemist, et ei jõua õmblusmasinani. Küll aga valmis juba mõni päev tagasi üks uus trikoopluusi jupp. Ma lihtsalt avastasin, et senised T-särgid hakkavad väsima. Elastaan kipub “surema” ja nii venivad teatud kohad välja. Viskoosidel tekivad sisse pisikesed augukesed. Eriti sinna, kust asju lõksud kuivades nööril hoiavad.No egas nad peagi igavesed olema, juba aastaid kasutuses ka. Seega on aeg ka iseenda jaoks oma kollektsiooni-kangastele käärid sisse lüüa. Te ikka teate ju, et kangaste kokkuostmine ja õmblemine on kaks erinevat hobi?

Ja nii ma tegingi ühe särgikähkuka – mulle see kangas nii meeldis. Selline pitsiline. Seepärast ma ta ostsingi. Ja 3/4-varrukas meeldib mulle ka. Julgeb jälle inimeste hulka minna.

Siia lõppu lisaks ka ühe kena jaki pildi. Nagu teada, olen ma taas koolilaps. Sedakorda olin ka kliendiks ning kaasõpilane Ulvi õmbles sedakorda jaki mulle. Kangas oli mu kapis seisnud juba miskine 2015. aastast. Ja sai ta selline. Mulle meeldib. Eriti põetasku. Ja need tepingud. Jube lahedad. Mitu pead on ikka mitu pead. Ma poleks ise osanud noid tahtagi.