… siis otsi midagi päikselist, et sõlmed lahti harutada.
Ja siin ta on … kollane mantel. No palju veel ei ole, aga seegi asi, et taskud sees. Minu nädalavahetus algas puslega töölaual. Pühapäeva õhtuks sai sellest kaks taskut. No kõike muud tuli ju ka vahele, kasvõi hunnik trikoosärke, mis ei ole küll veel näitamise faasis.
Ma üldiselt teen küll klappidega taskuid veidi teises järjekorras, et kõigepealt kandid ja taskuavad ja siis klapid ja siis taskukotid. Aga seekord alustasin taskuklappidest. Ma ei tahtnud õhtusel ajal enam kääre väga lõksutada. Need taskuavad on ka selline pisut täppistöö ja näpp väriseb teinekord. Siis tegin õhtul klapid ja järgmine hommik taskud. Polnd hullu midagi. Kuigi nii on juhtunud ka sedapidi, et klapp on ava jaoks suur või väike. Noh, algusaegadel. Minu tõdemus on see, et päevavalges, eriti päevases päiksepaistes on parem õmmelda. See vist ongi see põhjus, miks mul koolis edeneb mokalaat paremini. Valgust on vähe. Vanadest lampidest osa küll vahetati välja, aga ikkagi. Või siis on vaja paremaid prille. Ma olen kodus ja just valges oluliselt produktiivsem. Aga vahet pole .. koolis korjan know how’ d ja kodus rakendan. Kärab küll.
Ja egas need pole ju esimesed asjad. Lihtsalt vahepeal on laual olnud kuhjades trikotaaži. vaikselt sean nüüd sihti teisele poole. Küll trikotaažiga vaheldumisi, sest vaikselt juhendan vennatütart kui too oma pisipojale õmbleb ja samas teen ka omale ja piigale. Igatahes asjad edenevad. Seda on näha ka sellest vahepeal seisnud Ärtu emanda jakist. No kui teed erinevaid tegevusi, siis kord on Vestmann peal ja Piibeleht all ja siis jälle vastupidi. Nii see on ka õmblemise ja kirjatööga. Ja kudumisega.
Töölaud
Ärtu emanda jakk
Oi, kui te teaks kui vahvad nööbid selle jaoks valikus on! Natuke edevust ikka ka. Aga las klient valib kõigepealt, siis vaatame edasi.
Ja üks nädalavahetuse kaunisilma killuke. Mulle see lumine aeg täitsa meeldib. Ometi üks korralik talvekuu! Ma seisin seal puu all ja vahtisin üles ja lund muudkui langes ja langes …
Lisa kommentaar