Enne kui koolile joone alla saab ja praktikale (kui ma sellise koha leian), siis tuleb teha veel paar ponnistust. Üks neist on jope.
Jah, meestekas sai ka softshelli õmmeldud ja miskit konstrueeritud, aga omale jope tegemiseks olen ma ikka juba kaua hoogu võtnud. Nüüd polnud pääsu. Kaevasin vanast varust impregneeritüki välja ja paber ette ja kukkusin joonistama. Lubati kasutada ka ajakirja lõikeid ja neid siis modelleerida, aga ma alustasin otsas. Nii on nüüd kogu see jope selline paras kombo. Keha on konstrueeritud põhjamaade järgi, varrukas on Tammiste raamatukesest üheosaline ja kapuuts (mida neil piltidel ei ole küljes) on jällegi sakslaste Mülleri järgi. Kapuutsi piltidel veel ei ole, see vajab trukke ja ööse, et saaks lõplikult valmis.
Sai selline. Hõlmad on mitmet pidi läbi lõigatud ja neisse lõikamistesse sai üle viidud rinnasissevõte. Täitsa töötas. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas suure rinna korral täitsa ilma sissevõtteta asja teha, ent ma proovin selle variandi ka ära. Kuna kavas oli kasutada ka vatiini, siis võtsin konstrueerimisel lisaks 14, õpetaja soovitusel materjali ja vatiini arvestades. Natuke lai sai, aga selle raasukese me “proovisime” ära.
Materjal oli omadest vanadest varudest (Abakhani kaaluimpregneer, täitsa ilus ja toekas ja mitte väga kummine), vooder ka. Kehaosa vooder on pärit samuti Abakhanist, sedakorda viskooskangaste kastist, pigem selline kleidiriie. Miks ma selle ostnud olen, ei tea. Hetkel see muster mind enam üldse ei kõneta, aga siia passis. Kant kooli varudest, tundus voodriga sobivat, annab natuke särtsu juurde. Vahel on õhuke viskoosvatiin. Mulle meeldib. Kampsun mahub ka kenasti alla. Ilma selleta jääbki selg veidi kottima.

Hõlmad töölaual

Kaelakaarekant

Ei ole sportlik, ei ole
Nii vahva, et sa selliseid asju õmmelda oskad.
Paindlikku praktikakohta soovitan küsida Teeme teistmoodi salongist. Vanasti oli Erika suur praktikantide pidaja ja küllap ta õmbleb praegugi hoomamatult palju asju.
By: Terje on 31. märts 2019
at 18:10