Kõik, kõik on uus septembrikuus … vol x

Jälle on põhjust süüdistada omaenda tegevuses septembrikuud. Kas ta just nagu loodusõnnetus kaela sajab, aga ikka juhtub et üle öö on midagi uut vaja. Nii ka seekord.

Veel ei lähe koolibussile 😉

Millal ma eelmise valge pluusi piigale tegingi? Just, eelmisel aastal esimeseks septembriks. Aga see oli juba kevadel kitsuke. Nii siis tuli teha uus. Sama kangast veel oli, seega uus konstruktsioon, uus krae ja seekord teistmoodi varrukalõhikud. eelmisel olid need nö meeste triiksärgi omad – Kapellenschlitz

“Kapellenschlitz”

nagu neid saksa keeli nimetatakse. Seekord tegin seljale paar sissevõtet ka, muidu oli sealtpoolt lai kuidagi. Piigal on veel selline titalik kehahoiak – kõht hästi ees ja selg hästi nõgus. Nii kipub eest olema asja vähe ja tagant palju. Seekord sai sisi selline. Ei midagi erilist. Ja krae sai suurem ja pikemad nurgad. Lihtsalt konstruktsiooniliseks käeharjutuseks. Et mismoodi välja kukub. Ma alati ei suuda paberil olevat visualiseerida.

Seekord läks vähemalt nii, et valged nööbid osutusid valgel kangal ka valgeteks. Eks ma ole noid juurde ka ostnud, et jälle ei tekiks olukorda, kus seda, mida vaja, ei ole. Ja seda viimasel minutil.

Ja siis püksid. Meil on temaga poest pükse ostes alati jama. Oma pikkuse pükstesse ta ei mahu, küll on värvel kitsas, küll püksid reitest. Küll liiga liibuvad ja küll on neil mõni muu viga. Nii on kui laps ei lähe standardmõõtudesse. Mingi ajahetk otsin dresowkast kanga – õhuke baleriinidega teksa tüüpi kangas. Ja nii ma siis võtsin taas paberi ette ja pliiatsi kätte ja konstrueerisin. Ja siis püüdsin jagada saadud konstruktsiooni teksapükste detailideks. Ei, kõik taskud ja tepingud ei ole nagu päris teksapükstel. Eks ma järgmistega tee teistmoodi. Aga täitsa püksid said. Õmblemine õmblemiseks, aga ega minul püksid alati ei õnnestu.

Nendega juhtus nüüd see asi, et vöökoht sai pisut liiga kõrgele. No võiks olla 1,5 cm allpool. Ma proovisin neid küll nii ja naapidi, aga piiga vingerdas omajagu, ju see sinna läks. Samas on vähemalt püksid jalas, mitte ei ripu rebadel. (Väike naiselik liialdus, aga need kipuvad tal jah ripakil olema.) See pole nii esimest korda sel suvel. Ka retuusid suutsin suvel talle üüberkõrge vöökohaga teha. Mis värk sellega mul on? Peab kõrva taha panema ja järgmiste juures arvesse võtma.

No paar kuud koolis käia kindlasti käravad. Kuniks ema järgmised teeb. Kui ma nüüd hoolikalt mõtlen, siis mul on omale ka alustatud ühed püksid kuskil … Aga tegemine oli mõnus vaheldus trikotaažile.

Kappe koristades tuli välja ka paar poiste särki, mille krae ja mansetid nagu väga edasiandmist ei soosi. Peaks neistki paar särki piigale genereerima. Egas kapis pea olema ainult trikotaaž. Kuigi see on kooliaja kiire ja triikimise kontekstis mugav.

Piigal on tennistes kärtsroosad sokid. ja siis me vaidlesime, kas need ikka sobivad pildistamiseks. Tema arvas, et jäävad värvilt karjuma. Minu arust ei jäänuks. Aga paista pole neid üldse 🙂