Ma meelega jupitasin need viimase aja tegemised erinevateks kirjatükkideks. Igas tegemises on oma iva ja erinev sisu, seega jäi ära tervikuks sidumise vaev. Vast ei panda pahaks. Kuigi jah, pidu oli üks.

Särk töölaual
Kuna see särk kuulus ka teemasse “pidu”, siis peo teema jätan ma eelmise kirjatüki juurde. Lisan vaid niipalju, et kui sa sageli väljas ei käi, veel enam sellises rõivas, siis võib juhtuda et minnes avastad, et kapist polegi miskit võtta. Viimatised viigipüksid osutusid Mardile pisut kitsaks. Särgid, millega võinuks pidusse minna, olid ka kitsukesed. Vat neid igapäevaseid kannad pidevalt ja need ei valmista üllatust kitsenemise või avardumise näol. Aga kui kord aastas vaja miskit, siis võib imeasju juhtuda. Ja nii me leidsimegi, et ei olnud ei pidust pintsakut ega triiksärki. No pintsaku jaoks ei jagunud aega ja kanga kohapeal laiutas ka tühjus. Triiksärgi jaoks oli vähemalt kangas olemas aastast 2015, kui sai meesterätsepas särki tehtud ja Itaaliast üks neiu särgikangaid tellis. Ilus selline, ja hästi mõnus kangas. Särgilõike osas ma ajakirjale lootma hakata ei tahtnud, aga aja kokkuhoi mõttes võtsin 2015. a koolis tehtud lõike. Mehe mõõtudes on toimunud küll teatud nihked, aga mõõdulint väga drastilisi vahesid ei näidanud ja nii proovisime selga toonast särki ja ma püüdsin väljalõikamisel arvestada selle kitsaskohtadega. Nii oli vaja õlgadele pisut avarust juurde ja kaelakaar/krae tahtnuks ka olla avaram. Lisasin mõned sentimeetrid silmaga nähtud kitsaskohtadesse ja lõikasin.

Piltide ajaks oli jõudnud pidu staadiumisse, kus nii mõnigi nööp oli lahti ja lips lõdveale lastud. Kaelus/krae käib ikka kenasti kokku. Päriselt ka.
Tagantjärele tarkus on see, et oleks ikka võinud ka uue konstruktsiooni teha. Oleks vist jõudnud küll. Eks ma järgmiseks särgiks teen ka – särgiideid mul jagub. Nii lahe tegemine ju!
Igatahes on särk seest puhas – ei mingit overlokki. Kuidas? Varrukakaare õmblusvaru pisut suurem ja sellega katab kehaosa ja varruka ühendusõmbluse ÕV. Seejärel varruka seljaosa ja seljadetaili laiema õmblusvaruga pika õmblusvaru varrukasuust allääreni. On natuke selline läbi “ussi emmi õmblemine”, aga saab hakkama.
Ma kasutasin taas ära oma ilusad “Kapellenschlitz” varrukalõhikud. Olen küll otsaga saksa keeles sees, aga vat sellele ma ei oska spets nimetust pakkuda. ka rõivaste piltsõnastik räägib ainult mansettidest ja varrukasuudest, ei täpsusta. Või ma lihtsalt ei leia õiget asja? Las siis jääda iseloomustamaks see saksa keelne mõiste. Panen siia rea pilte tegemise järjekorras. Selle juures on üks si, mida ma pean alati hoolikalt jälgima – et lõhi avaneks nö tahapoole. On juhtunud, et olen teisipidi teinud ja sis sai harutada ja ümber teha. See kangas aga väga harutamist ei armasta.
Sedakorda olid ka õiged valged nööbid kodus olemas, ei olnud kollakad, kuigi eraldi vaadatuna tunduvad valged.

Tasku

Varrukalõhik ja mansett

Küljeõmblus seestpoolt
Igatahes selline ta sai. Mulle meeldib. Paarile veale vaatamata mehel ka. No viga pole õige päris. Iga hetk kui tahtnuks ei saanud proovida ja nii on mõnel pool seda avarust kas palju või vähe. Veidi.
Taust on pildistamiseks ekstra valitud. No ega ma enne minekut ei teadnud, et nii läheb. Aga kui ma seda panood nägin, siis teadsin, et selle võiks taustaks võtta. Vähese kunstliku valgusega ei ole ma just kõige osavam jäädvustaja, aga ikka parem kui üsnaühti.
Lisa kommentaar