Kollane sall

See kollane lõng … Kui ma seda nägin Märjamaal Lõnga-Langi poekeses, kui me Signega seal käisime, siis ma kohe pidin selle saama. ja ma kohe teadsin mustrit ka – õlelillekiri. Aga siis pidi ta veidi aega ootama, et salliks saada.

Ja sai ka salliks. Ja sai ka eile kohvikusse kaasa võetud, et servasilmused vardaga üle käia. Aga vat koju ta minuga enam kaasa ei tulnudki. Kodus mehed veel küsisid selle salli kohta, et kas unustasin bussi või? Aga ei, ta leidis omale kandja. Või siis leidis kandja salli.

Pildirida sai tehtud vanalinnas, paar klõpsu. Aga selline ta sai. Tõesti ilus kollane toon!

Ma pole eriline väga värviliste sallide fänn. Jah, valge, sinine, tumesinine, erinevad punased, must – ok. Aga üldiselt ma väga erivärvilisi salle ei armasta. Ent on vahel mõni värv, mis teatud mustri kontekstis kõnetab. Nii ootab mul üks õrnroheline metspiibelehti. Nii sai ühest roosakast-lillakast kord sinelillekirjaline sall. Ja nii mõnigi roheline on saanud lehemustriliseks pitssalliks. Ja nii teadsin ma seda kollast nähes koha ka seda, et õlelilled ooatavad. Eelmine õlelillesall oli punane. No mõni muster lihtsalt meeldib. Ja seekordne sai siis õiget tooni kollane.