Meie maakodus olid sel aastal üsna kenakesed kõrvitsad. Mitte just nii üüratud nagu kunagi isa aegadel, aga pisut pisemad. Ja kui me neid siin korjasime, siis laotusid nemad kenasti õuemurule. Nagu ikka peab ju pildi ka tegema. Mitte just järeltulevatele põlvedele näitamaks, aga vähemalt tolle päeva tõllavaliku ilmestamiseks. Ja nii siis sündiski pilt üheksast kollasest “mugulast” õuemurul.
Aga, aga … Emme läks lihtsama vastupanu teed, ent laps võttis vaeva näha. Ja nii sündiski see lapse võluvalgusega kaunistet kõrvitsapilt. Eksole, emme on iiiiigav! Ma ise olen küll sellega täitsa päri. Ja lapsele seekord 10 points!
Mulle meeldib.
Lisa kommentaar