Need on juba mõnda aega valmis, aga … Vat pilti ei saanud. Kandsin teisi mitut puhku tööl kaasas, et korraks lao uksevahelt välja imbuda ja see klõps ära teha. Ja iga jumala kord avastasin päeva hämardudes, et klõps on tegemata. Ju nad ikka seda va lund ootasid. Ja ära ootasid.
Mis siis neis teistmoodi on kui muidu sõrmikutes? Ega ei olegi. Ma tahtsin proovida, kuidas on nende pikkade üleminekutega lõngadega sõrmikuid kududa. Üldiselt on kõik kena, aga kuskile tekivad ikka pisut järsemad üleminekud. Õieti küll sellised selgepiirilised värvivahetused. Ühel kindal on see koht pöidla juures, teisel keskpaika käelaba. Teisel nii sellepärast, et ma katkestasin korraks lõnga ja kudusin alustuseks ära pöidla ja siis alles lasin edasi.
Seda tumedamat osa ei saanud ma ka kahel kindal ühetaoliseks (loe: ühepikkuseks). Alustasin, tundus et tulevad palju pikemalt tumesinised ja siis harutasin ja kerisin vahelt jupi lõnga ära. Aga ikkagi läks veidi “üle”. Aga ma pean tunnistama, et mind ei sega. Ja käes on ka hästi mõnusad. Eks näis, kes neid kandma hakkab. Aga ma sisimas loodan, et küll me selle isiku ka kord leiame. Hetkel poevad nad mu kapipõhjas olevasse varude kotti. Kuniks …
8/2 maavillane lõng, Aade Artistic, vardad nr 2. Kindapaari kaal 56 grammi.
Ja muidugi ei saanud ka pildid tehtud esimese korraga. Meespool ei saanud neid kuidagi kenaste pildile. Küll lõikus mõne sõrme maha siit, küll oli piltidel igasugu muud “müra”. Nojah. Aga lõpuks saime siiski miskit kätte. Jääb nii.
Segasummasuvila 
Lisa kommentaar