Posted by: Tiina | 27. märts 2022

Kollaselt. Karrikollaselt

Selle salli saamisel on natuke lugu ja juhuseid, seega teeme kõigepealt neist juttu.

Mõni sall võtab natuke rohkem aega kui teine. On olnud aegu, kus kulubki nädalajagu päevi ja sall valmis, aga hetkel tööinimesena on see natuke keeruline. Ööpäev ei veni minu ajasoovidest pikemaks. Ja nii ma siis nõkitsesin ikka mõned head kuud. Salli algus on üles pildistatud sügisel maal, kui lehed kenasti värvuma hakkasid. Alustades olin lihtsalt sillas ilusast kollasest toonist. Too sai tellitud LõngaLangilt ju täitsa spetsiaalselt, sest eelmine merevaigukarva sallimeriino oli nii ilus. Kui ma praegust ja eelmise satsi lõnga kõrvutan, siis on neil väike värvivahe, aga ilusad mõlemad. Nii too sall ja tema kollane, mille Maire endale nõutas. Kui ma see praegune.

Selle kena kollasega tuli mul korraks ka üks teine mõte, aga kahjuks läks see allatuult. Tahtnuks salli valmis saada juba detsembris, et sellega lihtsat halli kleiti ilmestada, sest sinepikarva sukad olid kapis täitsa juhuslikult olemas, ent ei saanud sellest asjast kiirel tööajal asja. Ja nii ma siis siin punusin neid lehekesi.

Ega selle mustriga on ka mingi värk. Ma olen seda enne ka proovinud. Valgest. No ei saanud asja. Ei sujunud tegemine ja muster ei hakanud jooksma. Tegemise mõttes. Ikka vedasid mustriskeemil näpuga järge ja parandasid vigu. Seekord läks teistmoodi. Lasin pea et peast. Kohe. Nii nagu vahel ei õnnestui mõne raamatu lugemine esimesel katsel, nii ei sobi ka kõik lõngad ja mustrid mõnes ajahetkes kokku.

Sai siis selline. 74 grammi ja u 60 x 165 cm. 2,5 ringvarrastel kootud. Viljapeakiri 4 Haapsalu salli raamatust, minu jaoks jääb see motiiv ikkagi leheks (aga see on juba ühe ennemuste kootus punnase villase kampsuni lugu kuskilt 80ndate lõpust. Üks Silueti muster, mis tahaks tegelt kordamist, aga enam pole ajakirja). Ei ole haapsalu sall, vaid lihtsalt pitssall. Tahtsin algses detsembris valmis saamise plaanis püsida ja see külge kudumine läheb kiiremini. Juba ainuüksi külge õmblemiseks on vaja suurt lauda ja päevavalget, vähemalt minul. Siis sujub töö paremini. Külge kududa saab ka diivaninurgas. Ja noh, otsi jääb ka peita vähem. Ja mulle meeldib ka see pits ning pitsi ühenduskoht.

Mulle meeldib. Täna oli õues pildistamine muidugi omaette ooper. Vähe sellest, et oli külm, oli ka tuuline. Vähemalt lageda peal. Maja taga pingil kannatas olla, aga seal oleks tobedad pildid tulnud. No ega need tehtud ka šedöövrid ole, aga ikkagi.

Külm on

Ja nüüd peab järgmise salli üles looma. Pitsilõngu on lademes, üks ilusam kui teine. Mustreid on ka lademes, üks ilusam kui teine. Ja ikka ma kipun mustreid kordama. Mõne üksiku erandiga.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad