Kirsisorbett

Inimeselaps vajas uut kampsunit.

Tegelikult algas kõik sellest, et ma sattusin tuuseldama Käsitööjaama e-poodi ja avastasin uue lõnga. Mulle lähevad tviidid jube hästi peale ja nii ma selle ka ostsin. Ma pole kindel, kas ma selle ka esmase näppimise peale ostnud oleks, aga e-poes jättis küll kenakese mulje ja nii ta mulle koju rändas. Miks selline värv? Ei ole minu tavaline valik ju? Lihtsalt halli ei tahtnud ja teksasinist ei olnud piisavat kogust tol hetkel ja nii ma siis võtsin seda 11 tokki. Ja noh, egas värvi nimetus on ka ilus ja ahvatlev ju. Sain kätte ja proovisin, tegin proovilapi ja pesin ja tunne oli ok. Ja hakkasin kuduma. Kuna kogusega oli nagu oli, siis midagi väga suurt ja uhket kavandada ka ei julenud. Lõnga kogus oli piiratud ning minu arust on tviidlõngad juba iseenesest nii lahedad, nii et väga hullu mustriröögatust nad ei vaja. Ja nii ma siis arvutasingi lihtsalt kampsunijuppi ja taskuid ja …

Krt, mu mata longab. Kuskil ma arvestustega pusse panin, sest ta tuli sentimeetrites ikka pisut pisem kui esialgne plaan. Kui see juba välja paistma hakkas, siis ma enam harutada ka ei tahtnud. Ma ütleks, et see pole väga harutamisesõbralik lõng. Üldse kipub katkema. Selline õrnake. Puruneb. Või oli minul ebaõnnestunud partii? Igatahes me väga suurteks sõpradeks ei saanud. Seda enam, et pestes ta küll venis, aga ikkagi mitte nii kuidas vaja. Ma võimlesin nende varrukatega mis hirmus, et saada norm pikkuses. Kippusid pikad tulema. Ma kudusin, panin otsa, harutasin, kudusin, panin otsa …. Kui ma enne pesu asja selga ajasin, siis tundus, et nüüd on sootumaks lühikesed. Aga tuleb välja, et sättisin mis ma sättisin seda asja kuivama mõõdulindiga, ikka on asjad valesti. Nii nagu varrukad tunduvad nüüd pikad, nii kipuvad ka esiserva soonikud lainetama. Ja ma tegin seal ka mitu korda seda uuesti alustamise tsirkust, et ikka parem saaks. Ei saanud. Vist. Aga samas olen ma enam kui kindel, et kandmiseks ta kõlbab. Võib-olla ma viitsin kunagi võimelda nende soonikutega, aga hetkel küll mitte. Või siis aitab järgmine pesu ja kuivama sättimine ja venitamine soovitud suunas.

Taskud. Mõtlesin, et teen pisikesed. No tulid tahtmatult telefoni mõõtu. Veidi veidrad, aga päris ilma ka nagu ei tahtnud. Las siis nad olla. Seda enam, et nad passivad just sel suvel kingitud suuremale telefonile. Mis värk nende telefonidega on, aina suuremaks lähevad. Kunagi oli telefon kohver. Kisub taas sinna kanti või 😉

Aga need nööbid! tegelikult … kui mul ei oleks ka seda kampsunit juba töös olnud, siis ainuolt nende nööpide pärast oleks võinud valida selle lõnga ja värvi ja nö tegumoe (loe: oli võimaliik hulk nööpe ette õmmelda). Nii vahvad!

Ja ma juba kribasin, et tundub jube õrnake lõng. Ma olen enam kui kindel, et varrukaotsa soonikud ja kuskilt veel annavad millaski järele. Ja see ei vaja jõudu. See on lihtsalt selline lõng. Ja samas ma ei ütle, et ma miskit tast veel ei tee. Aga siis ma juba mõtlen pikemalt.

Muideks, mul on koju veel mõned lillakad lõngad kolinud. Üldse mitte minu esimene eelistus värvi valides, aga kui tahad proovida mõnd lõnga ja kuskil on poolile soodukas, siis on see kindlasti lillal värvitoonil. Nii nad minu majapidamisse tekivad. Üks kollakas on ka. Terve pool villase ja puuvilla segu. Taaskord üldse mitte minu esimene eelistus.

Lõng: Drops Soft Tweed Käsitööjaamast (kulu: 9 tokki); vardad: 3 ja 3,5; nööbid: Texlin OÜ; idee: minu.