Posted by: Tiina | 22. apr. 2017

Järgmine punane

Ikka veel punaselt.

lilleselt

Ta tuleb, see järgmine punane. Lillelainel.

Äkki homme on pidustuste vahel mahti ka ilupilte teha. Et miks pidustused? No see Esimene saab 18 ja põnnide rea pisipunkt 7 …. Suurt poissi vaadates kõlab see “põnnid” pisut .., aga mis teha – jäävad ju ikka ja alati ema-isa pisikesteks poisteks-piigadeks.

lillelise piilukas

Mul on sama mustriga, sama vardaga, teise silmuste arvuga ja teisest lõngast sama sall lõpetamisel. No mõned read äärepitsi. Eks näis siis.

Posted by: Tiina | 14. apr. 2017

Punase jätkuks

padjad

Mul on kiiks – mulle ei meeldi need ots-üle-kotid, mida tänapäeval nimetatakse padjapüürideks. Mul on siiani kasutusel veel vanaemast jäänud vanakooli padjapüüre ilusate “õhuliste” otste ja nööpidega. Aga need hakkavad tasahilju lahkuma. Egas ükski kangas pole igavene, ka mitte see ilus sisse kootud mustriga ammustest aegadest. Ja nii ma võtsin ühe katkise püüri ette ja viksisin maha. Ma olen paar korda varemgi sellised padjapüüre teinud. Korra rätsepakoolis kodutekstiili mooduli ajal ja siis vennatütrele jõulukingiks. Ja nüüd tekkis taas tahtmine. Kahjuks või õnneks said need seekord täpilised. Valget voodipesukangast mul ei juhtunud näppu. Ju on hoolikalt ära pandud, aga ma hetkel väga kergekäeliselt poodi just ei rutta. Varud vajavad ka tuulutamist-vähendamist. Selle kanga andis mulle kunagi kolleeg Monica, et Marta sellest miskit saaks. Saigi. Aga need pisikeste piigade voodid ja vidinad on ju väikesed ning kangast oli ikka üsna mitu meetrit. Ja nii ma võtsin jäänud tüki seekord käsile. Seda enam, et mulle meeldivad täpid ja ega vajadus lisapüüride järele kipub ka taas tekkima. Moodsa aja kangad lagunevad minu arust kiiremini, kui need vana aja kangad kunagi lagunenud ongi. Ja nii nad sündisid.

vanaema püürid

Padjapüürui õhuline ots

Mis need padjapüürid minu jaoks nii armsaks teeb, et see kahekordne serv ja seda ühendav “tikand”. Tikand ei ole küll õige sõna, aga see on minu mõistes pigem tikand kui lihtsalt õmblus. Las see sõna siis olla seekord nii pisut vääriti kasutatud. Kui ma koolis kombineerisin valget kirju kangaga, siis seekord otsisin teise punasetäpilise kanga abiks. Kahjuks juhtus nüüd nii, et pildile sai ka kõikse kiivam õmblus. Vabandan. Õhtul hämaras ei pannud tähelegi, et nii viltu läks. Ja vanakooli jämedama puuvillase niidiga jääb ka asi ilusam. Ma nr 10 niiti hetkel ei leidnud, nr 40 kahekordselt ei ole ka päris see veel.

padja nööbid

Need pole viimased, aga ma katsun järgmiseks korraks kas valge kanga üles otsida või siis juurde osta. Need valged padjapüürid õrna lillelise ribaga otsas on nii armsad. Vanaema on teinud ka sellised padjapüüre, mille nööbiliist on pikemas servas. Nendel on mingi nõksuga püütud nurki ilusaks õmmelda, ei ole päris nii nagu neil siin, et lihtsalt serv on ära vahetatud. Pean üht pisut harutama ja proovima.

Ja noh, järgmiseks võiks olla ka tikitud monogrammidega padjapüürid. Ka ilus.

Ja kui juba punasest, siis sai Marta Liisa ka maasikatega retuusid. Need on nii üli-heli-ilmekad ja reaalsed, et hakka või kätt sirutama. Hästi lahe kangas. RiimeTexis oli teiste marjadega ka. Peakski kaema, äkki miskit veel. Kui kattemasin ja kumm nüüd kuidagi sõbraks ka saaks. Muud ta teeb, aga vat kummi külgesaamine .. No ei ole kõikse ilusam.

IMG_5361

astuvalgust

No järgmine peaks sinine asjake olema

retuusid 2

Ausõna, sääred on ühepikkused!

Punasel lainel valmis kaasale ka alukaid, aga ma neid siia laotama ei hakka. Modelliga pilte ta teha ei lubanud. Samas ajaloo huvides tuleb kirja panna.

Posted by: Tiina | 13. apr. 2017

Punane kuu

Kuidagi läks nii, et mul on hetkel enamasti punased asjad näpu vahel. Niipaljukest kui seda aega jääb käeliseks tegevuseks. Nii on nüüdseks punane lillesall lõpusirgel ja õmblusmasinal ka punased niidid peal. Olid. Need viimased lähevad juba vahetusse, sest punased asjad peaks olema enamvähem valmis. Praeguseks hetkeks.

kilepüksid 2

kilepüksid

Alustuseks sai Marta Liisa omale kevadised kilepüksid. See on taas see koht, kus peab endale meelde tuletama, et lõiget võttes võiks ikka ärkvel olla. Võtsin ajakirja ja kaesin, et täitsa norm püksid. Et mis ma sest jalgrattast ikka leiutan, võtan lõike ajakirjast. Ja siis kui ma olin püksid riidest ka välja lõiganud, siis ma avastasin, et neil on see pükste osa nö madal ja värvlit palju. Ma oleks eelistanud norm istmikuõmbluse kõrgusega pükse,  selliseid tavalisi. Aga noh, aju oli mingil ajahetkel nagu välja lülitatud. Igatahes valmis nad said. Selle vahega, et sinna oli mõeldud muidu lai kumm läbiõmmelduna, aga seda mul kodus ei olnud. Seda kolme kanali kitsamat olid ka loetud meetrid+sentimeetrid, seega nibin-nabin tuli piiga ümbermõõt välja. Kodus ei olnud ka punast nööri. Aga ma niiväga tahtsin ööse panna peale seda kui korraks külapeale laenatud tangid koju naasid. Polnud ammu “mulgustanud” ja tahtsin proovida. Kuna otsus oli, et käepärast olevad materjalid, siis poodi ei läinud. Said sellised. Piigale passivad. Täpselt parajad ka. No nööri ma võin ju hiljem otsida ja selle kummi välja vahetada. Äkki on kuskil ka jupp punast. Koduski.

Kangas on kilejas-kummine impregneer Abakhanist. Jube ebamugav, kui kasvõi õmblusvarudele ei saa triikrauga muretult ligineda. Tahaks ju siluda, aga ei saa. Ma ikka proovisin ka, aga esimese hooga muutus kangas nagu pehmeks ja vedelaks. Hiljem nö taastus, aga kuna see on ikkagi selline kumjas*, siis ma väga ei torkinud teist kuuma rauaga. Voodriks läks triibuline puuvillane trikotaaž, ka Abakhani päritolu. Taga poleks taskut vaja olnudki, neiu neid nagunii ei kasuta. Aga ma niisama pulli pärast ühe pisikese nuhtluse tegin. Nondega tassitakse pigem liiva tuppa, Seal ei hoia ju suurt miskit. Sääred said laiemat sorti, et läheks vaevata kummikutele peale. Kuna aga piiga poiste eeskujul ei taha ka omale “nu pogodi”-pükse, siis ma tegin sellise kummiga silmamoonduse, et nagu on ja ei ole kah.

kilepüksid 3

vooder

Ja see salakaval püksilõige või siis mudel (Ottobre 4/2006). Ma lubasin endale, et järgmine kord olen hoolikam ja peast selgem. Lisaks mõõdan 9 korda ja 1 kord lõikan.

mudel + lõige

 

  • Kumjas – nii kummalise kõlaga sõna, aga EKSS-is täitsa olemas.
Posted by: Tiina | 4. apr. 2017

Pisiasjad

Kevadine aeg ja lapsed vajavad uusi mütse. Meie neiu sügisesed peapeal öökullid veel käravad, aga ikkagi. Ja nii saigi neiu omale maasikad ja üks noorsand hundid ja veepiisad. Need hundid on nii ilmekate nägudega! Piiga tahtis komplekti, seega sai tehtud ka lihtne toru kaela ümber. Mõned asjad tulevad talle sest kangast veel, kõik lihtsalt ei jõudnud täna pildile. Ega peas-kaelas pilt jääb ka teiseks korraks. No mis teha, kui laps on siis lasteaias, kui emme möllab. Aga homme on ka päev. kaks mütsi

maasikad

Viimasel ajal olen ma oma poisslapsi ka aluspükstega rõõmustanud. Pidid mugavad olema. Pilte kõigest ei ole. Püksijutu peale küsiti noid veel ja ma tegingi veel ja ühed pisemad ka. Ja meespool nõudis omale ka ja … See rätsepakooliaegne pesuvabriku praktika on vist jälje jätnud 😉 Mulle täitsa meeldib. Aluspükstega on nii, et omadele ma päris üks ühele ajakirjalõiget kasutada ei saa. Nad on kuidagi kõrendid oma pikkuse kohta. Mõlemad nooremad. Niisiis on neile tekitatud juba oma lõikedki. Mehele sai juba koolis alukad konstrueeritud. Oli selline asi nagu trikotaaži ja pesu moodul. Ja nüüd ma mängin nende erinevate detailide ja nende kujuga.

2 paari alukaid

Ma panen siia ka need häirivalt kortsus pinnal pildistatud alukad. Kukkusid kangakombinatsioonilt lahedad välja. Ei, ärge nüüd arvake, et lapsele jääd peale sundisin. Ma ikka enne küsisin ka enne, kas nii võib ja kas paljalt mõttest pee pool härma ei lähe. Ja poiss oli täitsa nõus nendega.

jääkuubikud

Aga vat kahe kangaga on mul küll alukate osas tõrge. Selle veetilkadega (üleval mütsike) ning oravakestega kanga suhtes. Esimesel juhul hakkab peas vasardama, et “tilgad püksis”. Oravate puhul aga lapsepõlvest read  …häbi, häbi, püksis käbi. Orav näris püksid läbi.

Posted by: Tiina | 30. märts 2017

Lasuursiniselt

sinine pitsivaht

Sinine pitsivaht

Eile oli piilukas, nüüd juba sall, millel on salli tegu ja nägu. Seekord siis siniselt. Kohe ette pean vabandama, et värvitoon on päriselt pisut rohekam, ma ütleks “vesisem”. Aga sai ta siis selline.

sall 2

Lõngaks sai seekord Handpaintedyarn.com lace, 100 grammi = u 750 m. Ma kunagi tellisin noid kaugetelt maadelt, aga ootasid oma järge siiani. Nendega on see häda, et kui ei jagu, siis juurde ei pruugi saada sama asja. Oma kunagist kollase salli jama olen ma vist juba mitmel pool kurtnud. Toona pandi mulle tellimusse kogemata vaid 1 viht kollast ja teine tumesinist, kuigi tellisin kaks kollast. No keskosa tuli välja, aga pits serva mitte. Otsisin ja ootasin, sama tooni ei tulnud neile juurde tükil ajal. Ja siis leidsin värvilt ja jämeduselt sobiva Malabrigo Lace lõnga. No sellist jampsi ma enam ei osta. Vanub mis hirmus ja nüüd ongi nii, et sallil poleks nagu hädagi, aga äärepits ei kannata kriitikat. Kole on. Ütleks nii, et kõvasti ülehinnatud rämps see Malabrigo pitsikas. Või siis  .. vahel juhtub tegijalgi. Aga nüüd oli mul aga sinist 2 vihti ja nii ta läks. Siingi on oma aga. Need kaks vihti pole 100% identsed. Nii ongi nüüd äärepits tiba tumedam ja kirjum. Kui hoolikalt vaadata, siis näeb küll. Aga mulle meeldib. Toimib kuidagi .. raamivalt. Omamoodi viimistlus.

sall 6

Sall sai suhteliselt suur, 186 x 70 cm. Kaalub 145 grammi. Kootud ringvarrastel nr 3 ja nagu minu puhul tavaks, on äärepits külge kootud. Muster on teadlikult valitud nuppudeta. Tundus õige sellele lõngale. Muster pärit Haapsalu sallikirjade raamatust, rombikiri 2.

nurk 2

Lõng on mõnus, kui villane meeldib. See ei ole voogavalt siidine, aga ei hammusta ka. Selline … ehe.

sallinurk

Kuna mul aga on nüüd 1 tumesinine viht ja sellest päris tervet salli välja ei tule, läheb siinse salli jääk tolle äärepitsiks. Eks näis, mis moodi see välja kukub. Ma pean enne oma kaks lillemustrilist salli valmis saama.

sall 4

sall 7

sall 8

koos iiristega

Iiristega

sall 5

Posted by: Tiina | 30. märts 2017

Lõng otsib kodu vol 4

Taaskord midagi rohekat.Vana arm ikka roostetab küll.

Müüa lõng Rowan Summer Tweed, 12 tokki (üks on kerasse keritud). 70% siidi ja 30% puuvilla. 50 gr = 108 m. Lõngad asuvad Maardus, Harjumaal, Tallinnasse toimetamine ei ole probleem. Hind: 4,5 eurot tokk, kokku 54 eurot. Postiga saatmisel lisandub postikulu.

Posted by: Tiina | 29. märts 2017

Lasuursinine

Ei, ikka veel pole päris asja näidata. Ainult piilukas, et kuuldused minu varjusurmast kummutada. Ma püüan kõige muu vahelt oma kangastes ja lõngades korda luua, seega pigem hetkel tegus mutt, kui käsitööline. Kuigi seda viimast teen ma ka.Ma jõudsin end juba ehtida ka võõraste sulgedega vaikuse peletamiseks.Kardinad, ju know. Ema tehtud ja minu arust nii lahedad. Mul kohe on kihk sees hankida lõng ja oma kunagine idee teoks teha. Ka kardinad, aga kootud. Isegi muster on olemas ja omal ajal sai proovitud ka, ent materjal ei meeldinud. Uus hoog on sees, see tuleb ära kasutada.

IMG_5203

Aga siin ta on ja siit ta tuleb! Laguunsinine lapsuke! Handpaintedyarn.com lehel oli selle pitsilõnga värvitooni nimetus “laguna azul”. Kui ära kuivab, siis teeme temagagi fotosessiooni õues. Vast peab ilma. Ja see ei ole ainumas asi, mis on töös ning lõpusirgel 😉 tehniline info ja miks just see ning mitte muu .. homme.

laguunsinine sall

piilukas 1

 

Posted by: Tiina | 23. märts 2017

Lõngad otsivad kodu vol 3

Taaskord mõned lõngad koduotsingul. Kui tasahilju kaste kraamida, siis ikka ja jälle tuleb midagi välja, millega enam ei oska midagi peale hakata või millega seoses oled oma idee juba teoks teinud ja varujal jääb jääke.

1. Alvita Silkid – 70% mohäär, 30% siid. Peenike mohäärlõng. 25 g = 200 m. 3 tokki (hele)beeži. A 3 eurot tokk. Kokku 9 eurot.

Alvita silkkid

2. Alvita Pukas – 82% mohäär, 18% polüester. 25 g = 130 m. 2 tokki valget (ei ole säravvalge, pigem naturaalne valge). Lõngatokil puudub silt, on kuhugi pudenenud. A 2 eurot tokk, kokku 4 eurot.

Alvita Pukas 2 tk

3. Emmebi Kiddy – 70% mohäär, 30% polüester, 25 g = 240 m. heleroheline, peenike mohäärlõng. 2 tokki, a 2 eurot tokk. Kokku 4 eurot.

emmebi kiddy heleroheline

4. Rowan Tapestry. Saadaval 5 tokki beeži-pruunikirjut (toon: Country) ja 10 tokki punaka-rohelisekirjut (tooni nimetus: Rustic; ühe toki otsast on mõned meetrid “proovitud”). 50 grammi = 120 m. Koostis: 70% meriinovilla, 30% soja. Vardasoovitus: nr 4. Käsipesu!

Toki hind 3,0 eurot. Beežikirjud: kokku 15 eurot. 

Rustic (10 tokki) kokku 30 eurot. – MÜÜDUD

Rowan Tapestry ristic

Rowan Tapestry beež

Olen ka ise sama lõnga kasutanud. Nt beebitekkideks ja salliks. Ajab karva pisut, aga beebitekiga meil sellegipoolest probleemi ei olnud. Lisan siia mõned pildid selle kohta, kuidas sama lõng erinevates värvitoonides on välja näinud.

5. Ejido 160 – Handpaintedyarn.com. Kaks vihti a 100 grammi viht, 100 g  = u 146 m. Ravelry järgi on vardasoovitus 5,5. 100% vill. Kaks vihti “kahetohukirjut”. Vihi hind 3,5 eurot, kaks vihti = 7 eurot.

Handpaintedyarn.com Ejido 160

6. Grignasco Flavia – 100% meriinovill. 50 grammmi = 200 m. Vardasoovitus 2,5-3. Kaks tokki. Toki hind 2 eurot, kokku 4 eurot. – MÜÜDUD

Grignasco flavia

Veel on lõngu saadaval ka jaanuaris ülespandud valikust, siin. Rohelisi ja peamiselt villaseid. Ning ka siin on veel paar lõnga kodu otsingul. Just nees kaks villast rohelist – Ohut pirkalankaa ja see Filcolana New Zeeland Lammeuld. Huvi korral võib julgelt ühendust võtta meiliaadressil kodulola@gmail.com.

Lõngad asuvad Harjumaal, Tallinnasse toimetamine ei ole probleem. Küll aga lisandub postiga saatmisel postikulu.

Posted by: Tiina | 19. märts 2017

Roosamannaviiruline

Valmis sai! Kuigi ma pole üldse kindel, et kõik kaua tehtud asjad just äärmiselt ilusad on. Ja kaua tegemine ei olnud üldse eesmärk.

kase vahel

Kasega kahevahel

Aga asjast. Sattusin mingi ajahetk vaimustusse sellest ülevalt alla ümara passeosaga kudumisest. Alustuseks valmis üks asjake. Siis katsetasin veel miskit, aga vaimustus sai otsa. Siis alustasin seda .. aga kes seda aastanumbrit päriselt mäletab. Igatahes võtsin peotäie roosamannaseid lõngu ja lasin kätel käia. Aga ma tegin väikese valearvestuse ning kui juba midagi proovida oli, siis oli selge, et asi on suur. Ja nii ta jäi ootele. Kehaosa oli sisuliselt valmis. Ning üks varrukas ka. Vahepeal ma mõned korrad proovisin ka, aga ju ei olnud lõpetamiseks see õige tuju. Nüüd, kuis ee tasahilju väikseks kippus jääma, nüüd siis sain oma tegemisega järjele ja asja valmis. Niipalju panin juurde, et tegin keha ja varrukad pikemaks. No laiusesse piiga hetkel nagu ei kasvagi, pigem venib välja. Ja ega minu kogemus räägib ka seda keelt, et asjad kipuvad pestes laiemaks venima. Eriti puuvillased kudumid. Las tema siis olla.

kalli ja pai

Kasele kalli ja pai

Niipalju nüüd sellest pikkusest tulenevalt on, et alumine soonik ei hoia oluliselt koomale. Nii on mugavam asjatada, istuda ja tegutseda.

lumikellukestega_2

Lumikellukesed

Lõngaks sai võetud Drops Cotton Light ja neli erinevat tooni kokku kombineeritud. Kootud varrastel 3,5, soonikud 3,0. Kõige tüütum oli nende sabade peitmine. Nööbid valisime Marta Liisaga koos. Tegelikult käis asi küll nii, et ma korjasin sobivad valikud välja ja tema siis omakorda tegi lõpliku valiku. Ma oleks küll tahtnud pigem tumedamat roosat, aga ei hakka nende kahe nööbi pärast poodi ka jooksma. Miks mul see nööbiliist seal on kus ta on, seda pole mõtet küsida. Ega ma ei mäleta, miks see sinna sai. Ütleme nii: moekohane.

nööbid

Nööbid

Marta Liisa

kiikede manu

 

Soonikud on taas lõpetatud nõelaga. Mulle see viis väga meeldib, aga peenema villasega jääb tulemus minu arust kenam kui sellise toekama puuvillaseguga. Aga see tundus jälle parem kui lihtsalt maha kudumine.

Pilti tegime taas õues. Tänuväärne koht kui vähegi ilma on. Tegelikult on piigale kudumine pildistamise mõttes tänuväärsem. Poisid mul küll kiikuma ja kaske kallistama nõus poleks. Teeks vaid hapu näo ja toetuks toas vastu seina. Kui üldse pildile tulema nõus oleks. Aga jah, täna paneme sobivuse mõttes roosad kummikud jalga ja otsisime lumikellukesepuhmad ka üles, et ikka kenam ja kevadisem oleks. Ja kallistasime kaskesid.

porine

sorok poslednii

Sorok poslednii …

… nii kutsub meite issi sellise numbriga jalanõusid, mis otsapidi vaateväljast lahkuvad ehk siis naelkaste ehk suuri saapaid. Siin said ka need nunnud roosad kummikud sellise kummituslikult suure numbri ja tüki pori manu.

porine 0

Täna, kui me pilte tegime ja preili Roosamanna seal end sättis, turgatas mulle pähe üks Doris Kareva luuletus. Luuletus, mis käib mind aegajalt kummitamas juba ülikooliaegadest saadik. Mulle meeldib. Aga miks ta iga natukese aja tagant ajukurdude vahel koputamas käib … kes seda teab …

Oled tüdruk – olla tark ei tasu.
Oma katkikäristatud hinge
ära näita. Ega aluspesu.
Kui ka võitled, võitle omal rindel.
Usu kulda. Kulla kurss on kindel.
Kirsikoort ja apelsinisisu.
Õpi laulust eristama linde:
õpi keeli.
Neist on ikka kasu.

tüdruk

Tüdruk

Posted by: Tiina | 5. märts 2017

Segav faktor – õmmeldav naene

Ma ei tea kuidas teiste meestega on, aga mulle tundub, et minu Teine Pool on täitsa rahul, et naine vahel nokitseb. Vahet ei ole, kas valmib miskit talle või mulle või lastele või hoopis kuskile mujale ja kellelegi teisele. Segavaks võib saada see siis, kui tema peab ka kaasa mängima, kas siis proovi või pildistamise näol. Nii ei olnud ta tänagi just oma parimas vormis – tegemisel on remont ja korraga pead sa olema pildi jaoks pestud-kustud-kammitud. No päris nii hulluks ma asja ei ajanud, seega jäi juba olemasolev karvkate lõuale ja soengut ma ka ei nõudnud ning leppisin kiire ja kerge riietevahetusega. Ega jah, jõulud pole ka enam kaugel kui karvkattele mõelda …

Aga selline ta siis sai. Särk oli pea et valmis juba mõnda aega, vaid mõne piste ootel. Kuna ma olen siin hetkel pooleliolevate asjade lõpetamise lainel, siis jäi ka see särk mulle ette. Ja väga, hea et jäi. Vähemalt sai üle nende paari koerasaba karva ka. No üks põhjus oli muidugi segi, et poisile on tema särgid õlgadest kitsad ja vaja uusi. Et uut asja alustada, peab aga pisut olemasolevaid asju eest “ära lahendama”.

Tehtud nagu koolis õpetati – ikka seest nii puhtaks kui veel saab ja seda ilma overlokita. Kohati on küll nagu läbi ussi m-i õmblemine (varrukas ja külg järjest), aga pole hullu. Esimene kord oli hull. Ma kohe pidin seekord ühe punase nööbi ja nööpaugu ka lisama. Tundus õige ja vajalik. Ma olen hetkel veel kahevahel – kas teha kraenurkadesse ka nööpaugud või ei. Nööbid selleks on olemas ja iseenesest mulle meeldiks. Rinnatasku kohta öeldi, et pole vaja. No ma siis ei teinud hetkel.

mees-sargis

mansett-2

Mulle meeldis nokitseda neid varrukalõhikuid, ajada pealpool triipu. Läks korda.

varrukalohik

varrukalohik-2

krae

sark-1

Kanga suhtes olen ma skeptiline. Kuuma veega pestes ei juhtunud nagu miskit, küll aga lööb aur kohati valgele siniseid laike. Ju siis ikka annab mõneti värvi. Ega pole ka ime, päritolu on Abakhan. Ja kui miskit juhtubki, siis jääb koduseks töösärgiks. Mulle meeldis teha. Meespool naeriski siin, et jajah, kiki ka ette ja nali missugune – töösärk triiksärk remondiks.

Nüüd tuleb tuppa veel veidi ruumi juurde kududa ja õmmelda ja siis saab juba mõne uue asja välja lõigata. Ideid ju on.

« Newer Posts - Older Posts »

Rubriigid