Posted by: Tiina | 6. dets. 2017

Ikka käpikuid!

No mida sa ikka lumega siis näitad!

Kiri Tartust kaardiga

Vat need on nüüd need kindad, mida ma alustasin juba eelmise aasta veebruaris. Mulle nii meeldis see punane värv. Ja see Tartu kiri oli ka teadlik valik. Aga siis jäid toppama. Kuidagi kitsuke tundus kätte proovides see esimene kinnas, aga selleks ajaks olin jõudnud juba teist ka alustada ja harutamine tundus halb valik. Lihtsam oli mõtlemist, mis noist saab, edasi lükata. Ja siis ma ikkagi proovisin sellele ja tollele kätte ja selgus, et käelaba osa oli ka liiga pikk. Kõigil proovijatest jäi sõrmede kohale tükk tühja maad. Mida ma küll mõtlesin, kui neid hooga pikaks kudusin?! Nii suur hoog ja tahtmine oli siis sees või? Kes seda enam mäletab. Aga igatahes sain ma eelmistest punasekirjudest, noist Mihkli kirjaga kinnastest innustust ja said nood tartukad ka nüüd ikkagi jupi maad lühemaks harutatud ja pöidladki valmis. Kuna pöida silmade arv ei oleks kuidagi mahutanud täisarvu mustrikordusi, siis minu kiiks nõudis teistsugust pöialt. Aga minu arust isegi täitsa armas ja okei.

Kiri tartust 2

kasega

kindad 1

kuusel 2

 

Igatahes sellised nad said. Mahuvad keskmisesse naisekätte. Minule ei ole hetkel küll kuskilt otsast kitsad. Nojah, nagu ikka on kudum nüüdseks ka läbi pestud. Vardad olid seekord 1,25 mm. Vat nende tillukeste varrastega saab alati mõni sõrmeots viga. Hetkel olen ma ka hädas, vasaku käe nimetissõrme ots on katki ja valus on kududa. Aga mul on seda ju vaja. Seega … laseme edasi pisut ettevaatlikumalt kuniks paraneb. Mul on nüüd jälle nende pisivarrastega maik man ja tahaks juba uusi käpikuid.

käes

Lõngad taaskord Saara Hea(d) kindalõngad – punane ja valge (10/2). Väga ilus punane!

Kuna täna on maas lund, siis tuli kohe pilti ka teha. Nojah, nüüdseks on päike ka, aga mis sellest. Uusi ei tee. Peaasi, et lumi on! Linnas oli öösel kinost tulles selline vesine hall lopp ja meil lausa talvetee! Nii ilus!

kaks kinnast

 

Advertisements
Posted by: Tiina | 4. dets. 2017

Kirjad Mihklist vol 2

Ma ennist jooksin sokipostituse juurest kööki, sest näljased olid riburada pidi koju jõudnud. Nii jäid ühed käpikud tol hetkel esitlemata. Aga las nemad siis saavad ka pisut eraldi tähelepanu.

kirjakaardiga Mihklist

Ammu pole kindaid kudunud. Või noh, selliseid musterdatuid. Kuigi kui üdini aus olla, siis paar paari tegelikult isegi on, aga mitte lõpetatud. Ootavad pöidlaid. Ma mõtlesin, et teeks kohe nondele ka siis pöidlad ära, aga kuna pildiilm oli täna olemas, siis sinnapaika see mõte jäi.

Kiri Mihklist

Nonde kinnaste juures on kolm asja, mis minule väga meeldivad. Esiteks armastan ma punast värvi. Ja siis on vahel väga head mustrid, mis ei vaja paberit mälu toetamaks. Ja mis meeldivad mulle. Ning peened vardad! Sokkide jaoks kasutan ma üldiselt nr 2 vardaid. Harva, kui lõng nõuab 2,5. Vanasti oli 2,5 see põhiline. Kindad .. no neilgi on nr 2 varrastega oma suhe juba. Aga mulle meeldivad vahelduseks need veel peenemad, seekord siis 1,5-sed.

mihkli 2

Mihkli

Mul sattus lisaks kodus olema ka neid HEA kindalõngu – helehall ja punane. Kuid kogustega lendasin ma seekord orki. Halli (12/2) oli 50 grammine tokk ja punast 25 grammi. Tundus, et tuleb välja, aga võta näpust (loe: pöidlast). Kui käelaba osa oli kootud, siis alles jõudis mulle kohale, et miskit jääb puudu. Ja nii läks .. mõlema pöidla otsast jäi puudu nii 5-6 ringi jagu punast. Mis seal´s ikka – mul on siin teise kindapaari küljes punane (10/2) tokk, sai sellest pisut näpatud. Toonis on ka vahe, aga kuna see sõrmeots on pisike, siis nagu eriti ei märkagi. No ei hakka kohe ostma ja siis taas ootama. Pealegi ei paistnud Saara e-poes hetkel sama tooni punast ka.

mihkli 3

Eks ma teinekord olen targem ja püüan ette mõelda ja arvestada pisut. Oleks ju saanud ju randmeosa ka pikemalt halli teha. Inimene õppivat kodu elu. Ju siis ikkagi inimene 😉

Aga miks pealkirjas vol 2? Sest ma olen sedasama mustrit samas värvikombinatsioonis juba korra kudunud. 6 aastat tagasi. Mälus oli küll, et punane kahasse valgega.

Mulle need HEA kindalõngad täitsa meeldivad.

Aga värvidest. Oli aeg, kus ma ei märganud roosat värvi. See oli enne Marta Liisa sündi. No kui sul on kodus kamp selliseid kaake, kelle puhul on porivärv kõige praktilisem, siis nagu ei tulnud roosa pähegi. Aga siis ühel päeval hakkasin ma roosat nägema. Nüüd mõni nädal tagasi käisin mina Texlinis niiti ostmas. Taaskord valisin omad värvid välja ja veel ütlesin, et kollaseid niite on mul kodus kõikse vähem, et polevat väga vaja. No ausalt, ma ei fänna kollast värvi. Varudes on hädapärane. Ja siis tuli Mardilaat ja mingi meelesegaduse käigus ostsin sealt nimelt kollaseid HEA kindalõngu 🙂 Ja siis avastasin veel takkapihta, et kollasekirju kangas on ka siiapoole teel kuskilt Euroopa avarustest … Ütle nüüd, et keegi kuskil ei suuna me värvieelistusi .. Ja roheline mulle enam ei meeldi. Mõne varemsoetatud lõnga erandiga. Oh aeg …

Posted by: Tiina | 4. dets. 2017

Novembrisokid

Kui viimasel ajal jääb mulje, et ma pigem õmblen, siis tegelikult mahub kudumist ikka päris igasse päeva. Õmblemisega päris nii hästi ei lähe. Aga jah, koon küll. Iga jumala päev miskit. Nüüd said koolisõidud läbi, seega rohkem diivaninurgas ja vähem bussis, aga ikkagi. Ja nii said novembrikuu jooksul valmis kolmed sokid. Ausam oleks küll öelda, et kahed, sest kaks paari kolmest on sellised … miniatuursed. Vähemalt omade poiste naelakastidega võrreldes. Aga sokk on hea ja aus kudumine, sest saab edukalt kaasas kanda ja ka pimesi kududa. Nojah, mustrit ei saaks päris silmad kinni lasta. Aga selleks mul ongi hetkel töös rohkem selliseid lihtsakoelisi triibikuid. Et aeg ei läheks raisku.

Novembrisokid

Küsiti beebile ja anti talla pikkus, aga ma oskasin ikka pisut pikemad teha. No juhtus. Omadele on hea – muudkui proovid, kas juba aitab, aga vat kaugemale nii ei saa. Seepärast saigi kaks paari. Ühed on tiba tillemad. Eks siis beebiemme ise vaata, kummad talle meeldivad või poisile paremini passivad. Lõngades on ka väike vahe.

This slideshow requires JavaScript.

Rohelise- ja valgetriibulised on Hjaertegarni Ciao Trunte, st vanad varud. Pehme ja mõnus. Ja piisavalt peenike. Sinine ja hall taaskord Teksrena. Nagu öeldud: eks Hugo-Berdi emme ise valib, milliseid tahab. Kuniks me trehvame võib veel mõni paar valmis saada. need lähevad ju nii kähku!beebisokid 2

Need suuremad on aga taas nö lattu kudumine. Mul on kapinurgas üks kott, kus ma neid hoiustan. Senine hunnik oli siin kuskil kuu aja eest pildil. Seal toimub tasahilju liikumisi, kui keegi sokipaari vajab. Siin on, siit saab 🙂 Nii tavaline meite majapidamises. Seda enam, et jõulud on ukse ees … Ahh et jälle need sokid? Prisma stiilis. Nojah, igale oma. On neidki kes sokkide üle rõõmustavad. Ja noid küsivad.

 

Posted by: Tiina | 4. dets. 2017

Varblased lumes

Kui lund ei ole ja kõigi taevast langevate valgete pudemete kiuste tulevat ei paista, siis tuleb see nö ise oma ellu hankida. Kasvõi kangana.

kangad ootel

Kangas on pärit Riime kangastest. Ma ei läinud üldse seda ostma, hoopis midagi igavamat – tumesinist dressikangast, sest piiga nõuab lisaks lilledele-lindudele ka rebastega dressikat ja sellele algselt paariliseks ostetud tumesinise olen ma juba osanud “mehele panna” ehk siis pisikeste poiste dressipüksteks ära õmmelda. Ning nüüd on vaja juurde. Aga seda va tumesinist ei olnud tol hetkel. No haarasin siis ühe ühevärvilise helesinise hoopis. Maksin juba ära ja lobisesin niisama, kui mu pilk jäi noile värvukestele. Need on nii vahvad! Punasega kombineeritult on netiski ilusaid beebikleite näidatud. Ja ma kohe pidin, kasvõi pluusikese jagu piigale ostma.

Punast trikotaaži oli varasemast pisut järgi. Soonikut ka. Ja sai siis selline. Ekspluateerin ikka sedasama siilidega pluusi jaoks kohendatud lõiget. Seekord ainult lõikusin pisut enam, sest ma tahtsin natuke punast ka külgedele keevitada. See tõesti käitub punasega nii kenasti. Värskelt. Vahvalt. Jõululiselt.

Marta pallimeres

Pallimeri 2.12.2017 (pildistas Tiit Toomik)

varblastega

punane siil

kaelus

Ma tegin seekord taas kaeluse seest seljalt puhtaks. Mulle meeldib nii. Ma püüdsin seekord ka paar klõpsu teha, mis järjekorras ja mida ma teen, aga mina, seebikarp ja lambivalgus ei anna kokku head tulemust.

Kõigepealt õmblen kaelakaarde sooniku. Seejärel lõikan soovitud kangast kandiriba. Mina kasutan kas sama trikotaažkangast või teinekord ka teist värvi kangast. See on selline pisut laiem kui 2 cm riba. Ja õmblen selle mööda overlokiõmbluse sisemist pisterida kaeluse külge.

kandiriba sooniku külge

Siis keeran kandiriba teise serva tagasi, kinnitan nööpnõeltega. No traageldan ka. Otsad keeran ka veidi kandiriba alla tagasi, saavad need ka puhtaks. Ja siis õmblen mööda traageldatud serva kandi kinni. Otsad ka.

teise serva kinnitamine

teise serva kinnitamine_traageldamine

Ja tulemus saab selline.

kaelus 1

kaelus 2

kaelus 0

See on õnneks varasem tegemine juba. Eile mul õmblemine kõigi proovimiste kiuste ei õnnestunud. Küll lõikasin midagi valesti, küll .. Täna ka hakkas õmblusmasin jonnima. Korda sain, aga see ehmatav kragin-kolin on ikka kõrvus. Aga korda sain. Ega tal midagi häda olnudki suurt vist. Tahtis tolmust puhtaks saada.

 

 

Posted by: Tiina | 19. nov. 2017

Tähed ja täpid

Ma armastan väga täppe ja nii jäi mulle mingil ajahetkel ette ka see Studio Livi täpiliste ja samatooniliste ühevärviliste kangaste tellimine. No loomulikult ka punane värv. Eks mul kerge kõhklus oli punase ja täppidega seoses, sest üks Stenzo valgetäpiline punane andis nii värvi, et nägi peale esmakordset pesu kohe väsinud välja. Aga noh, egas muidu ju ei tea, kui ei proovi. Igatahes tegin seekord sellised pisut pikemad retuusid. Ma ei tea mis asi see piigat hetkel kasvama ajab, mingi õhu teel leviv “väetis” vist, igatahes sirgub nagu kevadine võrse. Ja noh, selliseid poolde säärde retuuse meil juba on.

särk ja retuusid 2

IMG_6479

särk ja retuusid

särk

särk 2

 

Ja nagu ikka, pidin mina ka Dresowkast tellimise ära proovima. Sedakorda küll mitte omapäi, vaid haarasin ühest koostellimisest kinni. Mul oli üks teksakangas juba varemalt hinge peal. Selline baleriinidega. Aga ainult sellega oli ka nadi piirduda, seega valisin kooliks ühe teksatooni tähekestega juurde. Sai siis selline. Täitsa tavaline särk. Seekord erinevalt muidu kolmveerandilistest varrukatest pisut pikad varrukad. Mingi aeg ma püüdsin teha kaeluseid seest puhtaks, aga ei saanud kuidagi seda õiget nõksu kätte. Nüüd proovisin uuesti ja seekord juba täitsa läks. Kaelakaar on seljaosas kanditud.

särgi kaelus

Kaelus

kaelus tagant

Selle Dresowkast tellimisega seoses .. Tuli koolis jutuks ja üks neiu kurtis, et üks tema tellitud kangas läks kohe esimese pesuga koledaks. Värvid tuhmusid silmnähtavalt. Mina lasin selle tähelise seejärel kohe läbi pesumasina, et teaks kas ja millele ma oma aega üldse kulutama hakkan. Seekord jäi kenasti värvi. Nojah, sel ongi juba selline kena kulutatud look. Igatahes ei saa ma end veel pettunuks pidada. Kui ma oma Stenzo “täpi-ämbri” peale mõtlen, egas ikka juhtub. Kõik muud kangad on seni väga kenasti värvis püsinud. Vähemalt mõnda aega. Eks iga asi väsi kord.

Ma tegin veel ka ühe kiire kingituse – teksalappidest padja Katrile, analoogselt eelmise aasta jõulukingituseks läinud patjadele, aga seekord jäi kiiruga pilt tegemata. Vahva tegemine ja ma peaks noid vist veel tegema. Omale ka. Täitsa vahvad tulevad. Ja teksajääke veel jagub.

Ja Marta Liisat ootavad nüüd veel ühed vahvad varblased Riimest. Lausa välja lõigatuna. Kohe varsti …. Ja midagi sinist ka.

kangad ootel

 

 

Posted by: Tiina | 12. nov. 2017

Kassidega kangas

Kui see kangas tuli, siis oli soovijaid netis palju. Soovisin minagi. Nii armsad kiisud ju. Kevadel sai juba tehtud tuunika, aga ülejääk jäi ootele. Nüüd aga tekkis lapsel dressipükste järgi vajadus. Neid oli kapis, aga ta on kasvanud ja nimelt kehast nii pikkusesse kui ka laiusesse ning nii olid need senised püksid kõik äkitselt kuidagi madalad vööst. Nojah, mis teha nende laste ja kasvamisega. Kasvavad nagu jumal juhatab. Ei pane ju vitsasid peale. Ja siis ma tegingi. Kuna seda kärtsu roosat ühevärvilist hetkel varudes ei ole, siis võtsin enda dressipluusi jääkidest ploomilillat. Täitsa ok minu arust. Kahjuks ei olnud aga seda tumedamat soonikut hetkel järgi, pidin soonikuks säärte otsa halli panema, kuigi oleks eelistanud seal ka ploomilillat. Alati ei pea ju kohe poodi jooksma, kui olemasolev on täitsa ok valik.

dressipüksid 2

Lõige on Ottobre hetkel taas. Ma olen seda juba varemgi kasutanud ja kuna mõõtudelt klappis, siis ei hakanud uut leiutama. Täpset suurusnumbrit ja konkreetset ajakirjanumbrit isegi ei mäleta. Peaks järgi vaatama.

dressipükste tasku

 

dressipükste tasku 2

dressipüksid 3

 

Kui ma piigale pooleliolevaid pükse näitasin, siis sain lapselt pahandada. Tema ootas hoopis ühest rebastega kangast dressipükse. No eks ma pean need ka siis tegema. Seega on peagi ooodata siin taas rebaseid. Seniks aga lõikasin temalegi välja softshellid. Näis siis, mis neist saab.

Ma sain juba kord õmblemise lainele ja ma püüan end seal nüüd hoida. Muidu on taas nii, et kogu aeg kirjatöö ja kui tekib vaba päev või vahel isegi kaks, siis esimese hooga istud ja mõtled ja muned ning enne kui masinani jõuad on taas uus kirjatöö ees. Mitme töö vahel siiberdades kulub vahel aega enda ümberhäälestamiseks. Kudumisega on lihtsam. Ma koon kasvõi kõigest pool tunnikest päevas, bussis, aga koon iga jumala päev midagi ja kuskil. Õmblemisega on keerulisem, kuigi kui alustad, siis saavad asjad kiiremini valmis. Kuigi jah, kangahunnikud püsivad, kuigi valmis on veel ühtkomateist. Ma pean püüdma mõned asjad veel valmis saada, saaks ühe pilditeo. Muidu püüa siin päeva ja hetke. Või neid üksikuid päikeselisi hetki.

Posted by: Tiina | 11. nov. 2017

Vihmane laupäev

Ootad mis sa ootad pildistamiseks hetke, vahel ei taha see kuidagi kätte jõuda. Siis lähebki nii, et on linn ja vihm ja kiire külmetamine. Mis parata.

dressikas lapsega

Süda tänaval

Kuna me kambakesi täna juuksuris käisime, siis mõtlesingi, et väike linnapilt kogu siinse koduelu vahele pole ka paha. Aga kallas. Ikka tõsimeeli. Siis me tegimegi salongist kiire käigu õue, paar klõpsu ja “tuppa” tagasi. Sellevõrra on jällegi vähem pilte, sest kiiruga asjad alati ei õnnestu. Puha udukad.

dressipluus

Aga dressikas sai selline. Lõige on seekord pisikeste suuruse mugandustega Ottobrest (4/2017). Dressikangas Studio Livi suvistest tellimistest. Kangas mulle väga meeldib. Ilus värvitoon ja kaunis pilt. Eriti need linnud. Taskutega olin kahevahel – kas teha lukuga taskud või siis niisama, pealepandud. Jäid pealepandud, sest mul ei õnnestunud leida pika lukuga samasuguse kelguga lukke nagu tahtnuks. Kuna kodus oli ka sinist dressikangast, mis klappis täpselt sooniku tooniga, siis said varrukad nimelt sinised siilud. Seekord jäid luku servad seepoolt puhtaks tegemata. Kaalusin kantimist või siis paelaga katmist, aga .. Esiteks puudus pael ja kandi osas jäin ka hiljaks. No ja kui juba asi enamvähem koos oli, siis enam harutada ka ei tahtnud. Järgmine kord olen targem. No koolis tuleb see teema ka kohe ette, seega äkki olen järgmine kord juba õiges etapis targem. Ja nii rumal olin ma ka, et ei teinud seda lukutagust liistu õhemast kangast. Täpselt sama pildiga on mul ju ka tavalist trikotaaži. Vahel ei tööta aju nii nagu võiks või peaks.

dressikas lapsega 2

Asi iseenesest on täitsa ok muidu ja paistab piigale ka meeldivat. Pidi esmaspäeval kooli selga panema. Jope all on need kapuutsita asjad vahel paremad, ei tekita kuklasse mingit kapuutsihunnikut ega mitut kihti. Ja seekord ma tegin pisut pikemad varrukad ka. Ta lihtsalt kasvab nii kiiresti praegu. Kevadel mõõtsime ja sellega võrreldes oli septembriks lisandunud u 4 cm pikkusesse. Ja mõned sentimeetrid ka laiusesse. Laiusega on veel nii, et see 1. septembriks tehtud tumesinine seelik on vööst kitsas! Kaks kuud ju kõigest. Ma küll värvlisse kummi ei pannud, aga nö sõrmed läksid ikka vahele varemalt. Nüüd aga ei saa enam nööpi ka kinni. Õudukas! Aga noh, lapsed ongi erinevad ja kasvavad erinevalt. Marta on suure venna moodi, kel on ka liha luudel. Mitte paks, aga on kohe tugevam ja suurem kui nii mõnigi teine sama vana laps. Mitte nagu need kaks keskmist vennast, kes justkui klõbiseks kodu aeg. Eks siis peab kätel kärmemalt käia laskma.

 

 

Posted by: Tiina | 4. nov. 2017

Siilidest ja kleidist

seinaga

Valmis juba mõnda aega tagasi, piduski käidud, aga näe pilti ei olnud ikka veel. Täna hommikul tekkis taas lootus, et äkki piisab päikesest pildistamiseks. Siis tulid pilved ja siis kui päike taas piilus, siis ei saanud jälle ummisjalu alla joosta, sest seal põõnasid noorsandid. Ikka venib hommik pikemaks, kui kuskil 4-ni üleval passida. Ja siis .. Ja siis, kui oli vaja korraks linna minna, siis oli ühtäkki toas ka päikeseviirg ja me haarasime hilbud ja pildiaparaadi ja läksime alla. Meil lihtsalt on nii, et alumises elamises on vähem träni, kui see üks kangakaste ja kangaid täis nurk välja arvata. Seal ikka koha leiab. Eriti kui taipad eelnevalt lasta mustad sokid ära korjata suurel poisil.

This slideshow requires JavaScript.

Aga nüüd asjast. Millalgi suve lõpupoole või sügise alguses sai ostetud see nunnu pildiga siilidega kangas. Jube armas pilt, kuigi kangas oli mulle saabudes pisike pettumus. Mütsideks liiga ludu, kuigi pildi poolest selleks väga hästi passiks. Igatahes läks meil nüüd loosi selline pluus või t-särk või tuunika .. kuidas iganes seda nimetada. Alt laiem. Ta ei ole mitte kohe ühes tükis laiemaks lõigatud, vaid nö eraldi “satsiga”. Mõtlesin alguses varrukad ka samal moel otsast laiemaks teha, aga jäid ikkagi sellised mitte päris täispikad varrukad.

Martakas siilidega

Minu lemmikpilt .. poosetav pliks

Ülemine osa on nö tavaline T-särk. Ei mingit erilist lõiget. Ma olen neid läbi aegade võtnud küll Ottobrest, küll ise kombineerinud, sest paraku ei ole need valmislõiked alati piigale kõikse parajamad. Alati on vaja asja temale kohendada. Selle laieneva osa ma ehitasin ühe varasema Ottobre samalaadse asja pealt. Kuna ma selle satsiga seal juba maadlesin, siis joonistasin seda pikemaks ka ja avardasin ning saime nii piigale ka täitsa kobeda kleidi. Talle tundub meeldivat.

kleidipäkapikk

Kleidipäkapikk

silmipööritav päkapikk

Silmipööritav kleidipäkapikk

This slideshow requires JavaScript.

Mul hakkas kohe nüüd mõte käima, et peaks veel ühe kleidi tegema. Pikkade varrukatega ja dressikangast. Just selliseks jahedamaks perioodiks. Kui vaid aega leiaks ja sobiva kanga osas kokkuleppele saaks … Enne aga tuleb mõned muud asjad  ja otsad kokku tõmmata.

talverebased

talverebased 2

rebased

Talvised rebased

Nii näituseks oli vaja veel teha pisut mütse. tellitud jääkuubikute osas tekkis minul vahetult enne tegemist küsimus, et kas ma sain ikka õigesti aru. Müts peaks ikkagi soojendama aga seda kangast vaadates ja mütsina kujutades hakkas mul pigem jahe. Mart T-särgi, ka jääkuubikutega, üle küll ei kurda, aga ikkagi. Need rebased meeldivad mulle aga eriti. Seekord on mütsi sees valge meriinovooder. Ma ostsin meriinot Kangasahvrist piigale talvisteks retuusideks ja siis paari mütsijagu varuks. Mine sa tea, kas lund tulebki, aga meriinovillased retuusid kuluvad ära nii õuepükste alla kui ka seelikuga linna minnes. Aga rebastest tuleb nüüd piigale veel midagi genereerida. See on nii imearmas! Ega meil kergete hilpude osas temaga poodi asja suurt olegi …. Ja kui üle jääb, siis saab äkki mõne mütsi veel.

mütsihunnik

Piltidel figureeriva kuljusega punase mütsi põhjal võib arvata, et piiga on ema moodi jõulude sõber. Minul mängivad igatahes jõululaulud. Juba vähemalt nädalapäevad. Mulle meeldib.

Paul Simon “Getting Ready for Christmas Day”

 

Posted by: Tiina | 31. okt. 2017

Soktoober 17 e Tiina Triibikud

Kui eelmine aasta oli mul siniste sokkide soktoober, siis seekord on põhitooniks … hall, millele lisandub siis värviträps. Päris halliks seega seda soktoobrit nimetada ei saa. Aga noh, sokikuu ikka. Mis sest, et sokid on minu nö “ajuvabad” kudumised st .. kui silmad on mujal ja mõtlemise võib kanna ees ja takka välja lülitada. Kuni varbaotsa kahanduseni. Selliste tavaliste triibikute puhul siis. Pitsi- või lehemustreid või siis värvitriibulisi mustreid ma päris pealevaatamata ja pimekudumisena ikka ei tee. Nii vinge ma ei ole.

taas kuhil

Aga said seekord sellised. Kolm paari ainult, sest kiired ajad on ja ega seda niisama aega polegi. Ja seetõttu ei ole ma palju ka ühistransporti kasutanud ja nimelt seal ning ka telku ees ma noid koon.

soktoober 1

Põhilõng on kõikidel juhtudel Teksrena (on vist leedukas). Värviträpsudest sinine on samuti Teksrena, aga 100% villane. Kollane on Patons Fairytale Dreamtime ja punane sootuks Dropsi Baby Merino. Kuigi see info vast väga oluline ei olegi. Igatahes on kõik kolm paari masinpestavad. Ja sedakorda ka veidi erinevat mõõtu.

Nende kolme paariga kokku on mul nüüd kodus üks selline pisike sokukuhil. Varuks juhuks, kui keegi peaks soovima. Teen ka nö mõõtu siia omadele ja kaugemale ja kingiks, aga kuna see on selline mugav kaasaskandmise asi, siis saab ka niisama teisi tehtud. Seega siin on, siit saab. Hetkel on kuidagi väga triibuline see asi. Peaks mõned pitsid ja lehed ka sisse kuduma järgmiseks.

sokihunnik

Püüdsin täna neid pildile saada, sest ilm oli ilus. Aga noh, oskamatu käes on palju päikest ka jälle paha variant. Paha siga, mitu viga. Muud polegi häda, aga kollane sai täitsa vale toon. See on selline .. ilus kuidagi. Kuigi ma pole üldse kollase fänn.

sokid sept.jpg

Siin on kollasetriibuliste algus. Siin on värvitoon asjalikum. Ja noh, kui juba õues pildistamiseks läks, siis soojade sokkide puhul tuli ka keset õue jäänud lumememmejäänuk ära kasutada. No seda ei olnud aluseks just kuigi palju ja ma ei saanud erilist väljanäitust korraldada. Aga noh, esimene ja hetkel ka viimane lumi sel aastal. Tuleks vaid juurde ja jääks kauemaks. Kõigi tilkuvmärgade õueriiete kiuste olid need vahvad päevad. Ja vahva memm. sokid lumel

Posted by: Tiina | 15. okt. 2017

Särgid

Täna oli jälle päikest ja sai pilti teha. Siis kohe peab miskit ilmutama. Muidu jääb minust talveunes karu mulje. Asjad edenevad, aga aeglaselt. Väga aeglaselt. No mis teha, kui kõigepealt on kirjatööd palju ja siis oskad sa tõbiseks jääda. Ikka kohe tõsiselt tõbiseks. Eks ma paugu pisut edasi, aga praegu on ikka juba täitsa inimlik olek. Ja siis lammutasin pisut oma overlokki ja siis … Eks juhtu kõike ju paremateski peredes, mis teha.

IMG_6289

Õunaga 😉

Igatahes sai piiga siin ajapikku mõned uued särgi. Ma pole veel koolivormi panustanud, tegin alustuseks mõned jupid kooliskäimiseks. Seega, ei miskit erilist. Kuniks koolivorm on soovituslik, saab ju mängida (seni pole keegi veel jalgu trampinud ja nõudnud). Mis koolivormi puutub, siis paar polosärki ma vist ikka soetan ka, aga need on nii poistekad, et päris ainult nendega pole piiga ka vist nõus. Ma püüan mitte väga kirjuks minna, aga päris halliks ka ei taha jääda. Said siis sellised.

IMG_6285

Kollane. Idee poolest pärit ühest Ottobre numbrist, lõikega pidin veidi tööd tegema. Sedakorda ei teinud täispikki varrukaid. Ja see trikookant .. Kui suvisel triibusärgil ei olnudki selle panek nii hull, sest nägid kandi serva õmblemise ajal, siis siin sulasid need nii kokku, et karju appi. Seega arenguruumi veel on. Kandiõmblemises kindlasti. Nööbid esiosal on idee poolest pärit ühel kunagiselt kampsunilt. Kindlasti on seda kasutatud ka kuskil mujal. Ma tahtsin kasutada ainult pisikesi särginööpe, erinevaid valgeid, aga tuli välja et ma olen need nii kapitaalselt ära pannud, need mis ma ajapikku kuskilt ära harutanud olen, et läksid loosi erinevad nööbid varudest. Mulle meeldib see kollane värv. Nii rõõmus. Mina oleks võtnud toomna poest ühe leebema, sellise ananassi-kollase kanga. Aga meespool valis selle. Pole paha valik. Kangas ei ole väga liru, selline tugevamat sort. Eks ole seda trikotaaži ka ju isesugust. Kangas pärit Kangasahvrist, trikookant Riime kangastest.

IMG_6279

Nööbid

IMG_6275

 

IMG_6263

kiigel

Tasakaalu!

Punane täpiline. Täpid – minu lemmikud! Lõige on kuskilt Ottobrest. Püüdsin numbri ka välja otsida, aga ei jäänud hetkel näppu. Väga tavaline. Kangas FB-st Studio Liv-ist.Kangale on ka pisuke etteheide. Nüüdseks on asja korra ka pestud ja kanga esialgsest särast on ikka miski kadunud ka. Tavaliselt nii kähku see ei käi.

täpisärk pun 2_2

täpisõrk pun 2

täpid

Pagan, päike!

täpid 2

IMG_6298 Ja siis rebased! Kangarebased on ikka nii nunnud! Seegi kangas on pärit Studio Liv-ist. Kui soove küsiti, palju ja mida, siis jäin ma esialgu tukkuma. No pool meetrikest oli ainult üle neid rebaseid, kui mina ärkasin. Aga keegi loobus osast oma esialgsest soovist ja nii sain ma Martakese jaoks neidki nunnusid rebaseid veidi enam. Sai taaskord selline lihtsake raglaansärk. Ma seekord tahtsin aga kattemasinaga pisut petukaupa teha ja tekitasin nii need oranžid iluõmblused sinna. Ilma pealtkatteta.  Mulle täitsa meeldivad, kuigi see “paku tabamine” pirtsaka masinaga …  Vahepeal pidi tuju juba ära minema. Ja niidi raisk oli ka.  Mul oli alguses varrukaotstega ka pisut keerulisem plaan, mitte ainult kattega üle, aga kuna need proovides osutusid pikkuselt parajaks, siis ma ei hakanud neid lühendama ja siis taas pikendama. Polnud nagu mõtet. Lõike kohapealt küsisin abi taas Ottobrest. No ei ole alati mõtet jalgratast leiutada, ka kui oskaks. Seekord avitas mind Ottobre nr 4/2017 (27. Snow Peak).

Igatahes ei ole väga kriiskav, aga pildi poolest armas. Piigale meeldib. Ta nüüd ei teagi, mida selga panna. Kuna ta aga oskab riideid määrida, siis varusid on ikka vaja. Ja eks nad siis ringle koolivahet kuidas juhtub.

rebased ja põder

Rebased ja põder 😉

lehesadu

IMG_6326

Lehesadu

 

IMG_6296

jooksuga

Jooksuga!

Pildistamine käis meil täna isemoodi. Piiga silkas ringi ja loopis lehti ja ma siis püüdsin. Suurem osa on udused või siis kiire piiga järel ainult muruplats või siis on piiga piilumas puu tagant. Või siis paistab puu tagant veel ainult hobusesaba ots. Igatahes ma mõned klõpsud leidsin olevat piisavalt vahvad esitlemaks. Aga ega siin kiita pole. Rõõmustab seegi, et õues sai pilti teha. Tubastes oludes olen ma veel äbarikum pildikarbiga.

Ja ikka ja veel. Vahepeal on ka mütse kottu välja läinud, aga tuleb välja, et pilte polegi. Olid nii tuletõrjeautod kui ka tähekesed. Ja maasikad Marta sõbrannale kingituseks. Neist viimastest on, aga ei teistest. No pole hullu. See-eest sain Liisilt paar pildikest softshell pükstest tema piigadele. See kangas on tõesti ilus. Nii ilus, et ei hakanud lõhkumagi helkurite ja muu jaoks. Tulid lihtsalt püksid. See kangas oli vist pärit Remps kangastest. Aga ilus on küll.

tolmukatega püksid

Püksid ei ole nii ülivägapikad, lihtsalt kummikud nügivad ka veidi alt üles suunal kortsu. Ma pean nüüd ikka Martale ka uued õuepüksid tegema. Kevadised kilekad on juba väikesed. See piiga on suvega nii kasvanud .. igasse suunda. Hea kui on emme ja õmblusmasin olemas!

sügis 2

Sügis

sügis

Keerutades

 

 

 

« Newer Posts - Older Posts »

Kategooriad