Posted by: Tiina | 14. jaan. 2018

Oravad! Ja talvest ka

Hamster mis hamster. Vanadel headel aegadel on varutud koju nii mõndagi kangast. Seekord jäid kangahunnikutes lapates Martale näppu needsamad oravad ja kohe oli ju vaja miskit. Aga mida? Pluusivajadust küll otsesõnu ei ole, aga ega neid ühetaolisi trikookangast kleite Marta ka ära kanda ei jaksa. Seega jäime kogust vaadates ikkagi pluusijupi juurde. Retuusid? No neid ka hetkel nagu oleks, kuigi võiks sahtli üle käia ja vaadata, äkki saab miskit ära anda või visata. Saaks uutele asjadele ruumi juurde.

Aga aga … kui pluus, siis jääb ikkagi küsimus milline? Seal on vähemalt pisut mänguruumi. Sedakorda on see Marta enda “disain”. Pigem küll idee. Tahtis nii, et varruka pealt läheb asi justkui kaheks. Mul oli juba oravaid ostes ostetud ka paariline-kangas kombineerimiseks. Ja selline ta siis saigi.

kaks Martat

Kaks Martat

Kangad mõlemad seekord Riime kangastest. Üks ilusamaid digitrükke (oravad) minu arust. Need oravad on .. nii armsad! Võib-olla oleks ma ostnud tookord kombineerimiseks ka rohelist, aga seda väga hästi värvilt passivat rohelist tol hetkel poes ei olnud. Aga tahtsin ju kohe. Praegune kombinatsioon meeldib mulle ka väga. Võib-olla isegi rohkem, sest mu roheline periood on läbi nagunii ja see värv ei ole ammu enam mu lemmik.

pinnalaotus

pooleks

Seelik on sedakorda eelmisest aastast. See septembri alguseks tehtud seelik (volditud) osutus detsembri lõpus pisut kitsaks. Neiu kasvab hetkel kehast pikkusesse ja laiusesse. Nii sai tehtud teatri jaoks detsembris uus seelik, ka päris paras. Detsembris jäi asi üles tähendamata, seepärast nüüd. Seelik on hästi lihtne .. passega ja alumine osa on lõigatud nö kellukaks. Voodril. Materjal on minu mäletamist mööda polüester, kunagi ammu ostetud kangas.

pluus oravatega

keerutus

Marta Liisa

ninast

keerleb küll

Keerutus

kaelus

Kaelus

Kiiruga lõpetasin ka ühe särgijupi iseendale ära. See oleks pidanud jääma eelmisesse aastasse, aga mul oli kangajääk kadunud ja esimene kaelusekant sai liiga kitsuke. Otsimine võttis aega ja leidmine jäi hetke, kui kuuse väljakolimise järel sai allkorruse elu-olu taas rohkem paika. Ei midagi erilist. Kangas on aga armas .. selline pisikesi rohelisi lillekesi täis tipitud. Sekka kollast ja sinist näpuotsaga. Mis otsimisse puutub, siis nüüd on meie majapidamises jällegi üks Ottobre ajakiri kadunud .. 6/2013. Kaanel kelmikad noorsandid. Ma ei saa aru, mis värk on. Kogu aeg on miski kadunud asjade nimekirjas.

roheliselilleline

Ma võtsin siin vaikselt eelmist aastat ka kokku. Midagi ikka sai valmis, enamus asju Martale. Pildile mul päris kõike täna korjata ei õnnestunud – mis on pesus, mis kuivab ja mis seljas. Aga sellise pisikese kuhja korjasin kappi koristades korraks välja.

20180114_131515(0)

Proovin pildipaki kokku ka panna, nii endale “mäluks”. Siit jääb puuduma hulk mütse-salle, millest mul pilte ei ole. Lisaks veel lähikonda tehtud laste dressipükstest, nagu nt õekestele tehtud rõõmsast sinise-rohelise kirjust kummikarudega dressikangas püksid. Ja miskit oli veel, mis läks kodunt välja kiiremini kui pildile sai.

This slideshow requires JavaScript.

Tahaks teha veel rohkem, aga see aja jagamine mitme asja vahel on selline mitme otsaga värk. Ühelt tegemiselt teisele enese “ümberseadistamine” võtab juba aega. Siis tegemine. Kudumise eelis on see, et vardad kotti ja tee-koo kus iganes. Midagi lihtsat hoian ma juba ainuüksi sellepärast kogu aeg varrastel. Õmmelda kahjuks nii ei saa. Kõigi nende FB-s nähtud piltide kiuste, kus on autos juhi kaassõitja kohale “integreeritud” õmblusmasin 😀 Ja noh, teeks ja tahaks teha, aga kes selle kuhila kõik ära kannab. Ega jah, peab pisemaid nunnusid trikookangaste jääke hakkama pisikesteks riieteks tegema-õmblema. Mis sa nondega ikka teed. Eks siis kingib või müütab tasahilju. Ära ka visata ei raatsi. Ja noh, nukkudele ka niipalju pole vaja. Kuigi kord aastas võiks ju noile ka ühe uue riidekollektsiooni teha. Aga kaua seda nukumängu aegagi enam.

Et miks ma rohkem aeganõudvaid asju ei õmble? Mul endale ka mantlikangas ootel. Ja on teistelegi kangad ootel, aga siin on just see aja jagamise teema. Kirjatöö on ju ka. Ja kindel see, et nii kohe kui lööd millessegi tõsisemasse käärid sisse, siis tekib õmblemisaja põud. Saaks aega kuidagi koguda või varuda … Aga ma võtan ennast käsile. Vabanduse leiab ju alati!

Aga mitte lapsed. Kui on väike valge kirmetis ja kraadid näitavad talve, siis kelk välja ja mäele! Mis sest et ema nokib pärast villasest mütsist rohuliblesid! Ja kindad on porilumised 😉 Lumetu kelgutus .. No tere tali!

lumetu kelgutus

Marta Liisa

 

 

Advertisements
Posted by: Tiina | 11. jaan. 2018

Värvid lumel

memme rätik

Et memmel oleks soe 😉

Sai valmis! See kaua tegemise ja kauniduse ütlus on ka täitsa omal kohal – alustatud eelmise aasta juulis juba. Aga noh, seegi on selline kerge peast kudumine ja seega nö käekotikudum, mida saab bussisõidule kaasa haarata. Seega ongi selliseks pisut venivamaks arvatud. Aja täiteks. See, et ma selle nüüd aastavahetuse aegu lõpuni kudusin diivanil istudes … no oli vaja ilma suurema mõtlemiseta tegemist. Igatahes selline sai. Mul on ausalt neist triibuga rätikutest omamoodi siiber, ega ma niisama neid kõikvõimalike triibulisi lõngu ära ei müü ja ei jaga. Ma väga ei taha noid enam teha. Kui just keegi konkreetselt küsiks. Aga sellega on selline jutt, et seda va 8/1 vikerkaart olen ma endale ikka miskise suurema pooli hankinud ja selline pisut õhem rätt oli kududa päris vahva. Tulemusel ei ole ju viga.

lumel

vikerkaarekirjaline lehesall

leherätt

kasega

kasega 2

Sai selline paras suurus: kõrgus 90 cm ja pikim külg 180 cm. Kootud on Aade Lõnga 8/1 Artisticust (vikerkaar nagu näha) ja ringvarrastel 2,5. Ma tahtnuks küll lõpetada punase servatriibuga, aga ikka jäi pisut puudu. Oleks teinud mustrisse veel pool lehte,. siis oleks vist lõpetamine kuskile sinna oranži ja kollase paiku jäänu. Vaja veel paku tabamist harjutada 😉 Aga ega see Artisticu 8/1 mulle väga ei meeldi – ebaühtlane. See vikerkaar on enamvähem, aga mul on kodus veel üks ilus tumesinine ja see on küll kohati imepeenike ja siis jälle paks … nagu efektlõng kohe. No tee siis sellest miskit.

Mälu turgutuseks veel mõned, vanadest aegadest, siin vikerkaarevärviline ja siin ka. Ja siin ja siingi. VIimasel lingil on veel üks kollase-rohelise-pruunitriibuline ka. Siis veel üks valge-beeži-roosatriibuline ja kaks sinisekirjut – siin ja Luna Moth Shawl 2007. aasta juulis. Kusjuures sel viimasel lingil on tehtud pilt 25.12.2007!! Milline roheline mätas peenras! Ja siis selline roosa-lilla-punasekirju (?) 2006. a detsembris. Ravelry on hea asi, ega ma ilma temata poleks neid siin kokku osanud otsidagi. Aga jah .. polegi nii vähe.

Kui juba vanade aegade kokkuvõtmiseks läks, siis pisut ka möödunud aastast. Ma ei saa öelda, et ma väga produktiivne olnuks, aga midagi siiski. 12 paari sokke, 3 paari kindaid, 8 pitssalli/rätti, 6 seljarõivast, millest kaks sellist nukumõõtu – nukukamps ja beebivest ja siis üks beebitekk. Pooleli on veel 4 paari kindaid ja 6 salli. Sallidest mõni ootab viimistlust, mõni on üsna alguses. Kui kõik senised arvestused klapivad, siis ära sai kootud ca 3750 grammi lõnga. Ostud jäid sinna 1425 grammi manu – positiivne ju. Kuna ühtteist lõngadest sai ka siia-sinna loovutatud/antud/müüdud, siis kogus pisut kahanes. Aga ca 93 kilo on teist lahendada ikka … Seega tuleb varrastele valu anda. Peab mõned kampsuniideed valmis tegema, siis saaks ka kogust kahandada. Sallid-kindad võtavad ju nii väheke materjali! See-eest aega kamaluga. Nii ma koon neid varusid veel teiseski ilmas 😀 Aga dieedilubadust ma ei anna! Elu on näidanud, et ilma lubamata vähenevad varud palju jõudsamalt. Küll aga luban, et staffi tuleb rohkem. Kuidas see aeg kudumise ja õmblemise vahel jaguneb, vat seda on raske ette öelda. Aga tahaks rohkem ka suuremaid asju teha, kampse ja muud. Igatahes kudumise tõuge anti kaasa ka aastavahetuse kingitusega. Esiteks sain 100 grammi ilusat pitsilõnga ja siis veel kaks mustrit ka takkapihta … Ma pean ikka näppude ja varraste olemasolu tõsimeeli õigustama hakkama.

Enne kui tuleb pildigalerii sellest, mis jäi eelmisesse aastase, veel paar asjakest, mis jäid 2017 näitamata: Hugo-Berti vestike, mis läks jõulupakki ja aasta viimane sokipaar. vest jõuluks

Vest on kootud lõngast Lane Cervinia Le Fibre Nobili Super Tajmahal (vill/siid/kašmiir) – hästi pehmeke. No eks oli ka arvamusi, et kas sellist sooja asja üldse tänapäeval vaja on. Aga noh minu mättalt vaadates on. Eks ma oma laste pealt võtsin, meil oli pidevalt kasutuses vestike. Kulus ca 100 grammi, vardad olid 3 ja 3,5. Eks ma järgmine kord proovin palmikuid. Nii jääb natuke igav. Aga see on ka nii pisike asjake, et ma jäin palmikute valimisega hätta.

Ja nagu ikka – Teksrenast sokid, Patonsi kollase triibuga (UK Fairytale Dreamtime 4ply). Jälle – minu käigupealt kudumine. sokid

This slideshow requires JavaScript.

Tegelikult on meil õuepeal koguni kaks memme. See pisut karvasem on Marta Liisa looming.

Kaks lumememme

Posted by: Tiina | 9. jaan. 2018

Kes ei armastaks kassikesi!

Niih, ma kribasin pika oopuse, aga see astus nüüd kuskile ära. Teeme siis lühidalt uuesti.
Piiga kasvab ja nii kasvab ka rõivaste vajadus. Hetkel on neiu võtnud nõuks venida kehalt pikaks. See tähendab, et särgid-pluusid jäävad kehast napimaks, aga püksid lühikeseks ei jää. No teeme siis miskit juurde. Päris nabakad .. see pole ka see.

Seekord said teemaks kassipojad. Kangas: Studio Liv. Lõige oma ja ei midagi erilist – hästi tavaline pikkade varrukatega T-särk. Ma lihtsalt pidin piiga soovil rebaste vahele ka mõned kassid ostma.

20180109_192354

Kangaid valimas

20180109_192438

Äkki järgmiseks mesimummud!?!

20180109_192346(0)

põder

Pildil peaks olema põder. Ei tea küll kus 😉

20180109_192612

Kui nüüd Black Carrot tegi FB-s oma kangamüüki, jäi mulle üks ilus rebase-pilt taas ette. Kõlab juba pisut lollakalt, aga ma ei saa rebastega kangastest üle ega ümber.

20180109_192457

Ja siis pisikesed printsessid, need mis sundisid neid eelmisi roosasid üles otsima. Jälle öösärgiks. Vähemalt nii me Marta Liisaga kokku leppisime.

tulevane öösärk

Marta asjadest hakkab järgi jääma selliseid veidraid tükke, millest ei saa muud, kui midagi suurustele a la 68 … 86. Eks peab hakkama titekaid ka rohkem tegema. Äkki läheb kuskil ja kellelgi vaja. Ma senimaani olen kogunud jääke nukuriieteks, aga no neid pole ka niipalju vaja.

minu kiisud

Minu kassikesed – kiisupoeg Marta ja Suur Lõvikuts 😉

Posted by: Tiina | 7. jaan. 2018

Kleidiga

Kokkuvõtteid veel ei ole ja ei tea ka millal tuleb. Aasta algus on olnud selline … vinduv. Nagu on ja ei ole ka. Aga küll ta käivitub. Hetkel lapin ma veel vana lahtisi otsi. Kavõi neid, mille põhjustas lõpus kattemasina streik. Kui too poleks streikinud, siis oleks Martal aasta viimasel õhtul olnud valida mitme kleidi vahel. Aga läks nagu läks. Igatahes sain ma masinaga taas kokkuleppele ja paistab, et hetkel ta enam ei jonni. Mis seal detsembri lõpus nihu oli, ma aru ei saanudki. Ühel hetkel ta hakkas uuesti õmblema ja kõik. Sama trikki tegi ka mu vana hea sõber overlok. Aga ju tahtsid nemad ka puhkepäevi saada.

neiu kirjus kleidis

kleidiga 4

kleidiga 7

Aga selline ta siis sai, see dressikangast (õhem) kleit. Pikad varrukad, kuna meil ei ole kogu aeg kodus saun. Tegelikult oli see kleit laual juba novembris, siis aga ainult lillelise kangana ja lõikena. Kõigepealt oli vaja õige kangas kombineerimiseks leida. Mul oli alguses silma ees pisut teine värv kui hall, aga ma ei leidnud õiget tooni kangast kuskilt.  No päris õiget roosat ja türkiissinise tooni ei hakanud silma. Siis saigi selline. Pits oli ka päevakorras, halli kaare ülaosasse, aga neiu ise ka ei teadnud, kas tahta või mitte. Las ta siis olla. Taskud – minu vaieldamatud lemmikud seekord. Taskukott on paremalt poolt tavamasina ühe “ruudulise” pistereaga kinni lastud. Täitsa ilus jäi. Läheb kordamisele. Soonik on ka vahvalt triibuline.

Kangad: lilleline dressikangas Studio Liv, hall + triibuga soonik

taskus

kuusemunad karpi tagasi

varjud

tasku

Täna siis saatsime oma kuusekese ka ära. Selleks korraks sedamoodi. Ja ma püüdsin pilditeol ka selle sündmuse ära kasutada. Eile õhtul põletasime veel viimast korda kuusel küünlaid. Nüüd ma siis ootan järgmisi jõule …

küljelt

Siin kiiruga sai piiga ka ühe öösärgi. Tegelikult sai asi alguse sellest, et Black Carrot teeb jälle tühjendusmüüki ja mulle jäi sealt üks printsessidega kangas ette. Piiga tahtis küll öösärki sellest, aga hakkas samas jaurama, et tal on üks teine printsessidega kangas ka juba. No ei meenunud mulle, milline. Aga tuuseldades neid koduseid kuhjasid, leidsin selle 100% puuvillase (pärit Abakhani kaalukastist) tüki üles. Ega ta materjalilt midagi erilist ole, aga pilt passib piigale. Ma olen enne seda uudsete trikookangaste tulva neid kaalukasti omi ka ahnitsenud. Nüüd aga pole neil enam eriti minekut, mõne erandiga. Eks näis mis neist saab. Päris ära visata ka nagu ei raatsi. Nööbid on piiga valik. Liiga suured, aga ju need roosad + lilled … Nojah.

IMG_6657

IMG_6661

 

Posted by: Tiina | 31. dets. 2017

Vana lõpp …

Niih, ja ongi viimane päev käes. Ma jätan hetkel kurtmata, kui keeruline ja raske see aasta minu jaoks oli, sest eks ilusat oli ka. Niisiis piirdun seekord nende paari pisiasjaga, mida saab näidata.Kokkuvõtted ja poolikud asjad jäägu juba uude. Siis, kui aega on rohkem. Mis seal salata .. see viimane kisub ka kirieks. Vaja veel piparkoogid teha ja üks keeks on ahjus ja leib ootab ahju ja liha on ka kuskil .. ahjus ja …. Ühesõnaga toimekas lõpp. Ja u kell 4 peaks õues ka miskine külaelanike kokkutulek aset leidma. Vaat suvel näed inimesi sageli. talvel, eriti porisel ajal, mitte nii sageli.

Kuna kangad kuhjuvad ja aega napib, siis ei saaa lati kõik asjad valmis siis, kui tahaks. Nii jäi ka see kleidike jõuluajast puutumata ja valmis aasta viimaseks päevaks, ka kõige eilse kattemasina streigi kiuste. Kangas on Studio Livi valikust. Samas on kangas pisuke pettumus. Ei, muster ja põhitoon mulle üldiselt väga meeldivad, aga teatud sära, mis tellides paelus, on reaalis kangal olemata. Põhi on tuhm. Juhtub. Aga muidu mulle meeldib. Minu jaoks on ka veel kangast, ma tegelt endale ostsingi, aga läks kuidfagi nii, et Marta sai enne. Lõige pea sama nagu sel mõni aeg tagasi valminud mustal kleidil, ainult pisut suurem. Las olla hetkel pisut suur. Piiga kihutab hetkel tohutu kiiruga riietest välja, et hirm hakkab.

kleit õhtuks

kleit õhtuks 4

kleit õhtuks 3

kleit õhtuks 2

korralik koolilaps

Nagu korralik koolitüdruk

Retuusid on nagu ikka. Seekord rebastega. Kangas on vahva! Ma pean ainult piigale rebastega mütsi juurde uue salli tegema. Ta on salli sisse augud närinud. teadagi .. sall on üle lõua ja hammaste ligi … Poisid närisid ka riideit, seega see ei pane imestama, küll aga pahandab. NO jama küll, kui jope kaelus näritakse nii ära, et parandada pole enam ka midagi 😀

retuusid

Ja siis sai kogu selle uue ja ilusa trikotaaži taustal kaevatud üles need kunagi Abakhanist ostetud trikotaažkanga tükid, enamasti 100% puuvill. Seda siis selleks, et mõnest neist veel miskit teha ja ülejäänu läheb siis kas kaltsuks või äraviskamiseks.

Igatahes sündis sellest hunnikust pidžaama e meite laste titesõnaga “pitasaama”. Tegelikult on teised püksid ansamblisse mitte nii sobivast kangast veel, aga las nemad olla. Seda mustakirjut peaks ka veel kuskil olema, seega äkki teeme veel mõne uue öösärgi ka. Sest ega väga viga ju ole. Materjal on pisut õhuke, aga ööriieteks ikka passib. Ma sedakorda tegin kinnise ka ja panin trukke. Nende pisukestega ma pole just eriti kogenud, seega mõni läks aia taha ka. Kartsin juba, et lõhkusin kinnise ära, aga kuna need otsesõnu auku sisse ei tee, siis saime hakkaam viltu läinud truki ettevaatliku eemaldamisega.

pitasaama

pitasaama 2

pidzaama kinnis

Kinnis

Ja nüüd piparkookide kallale.

Täna on siis õuepeal majarahva aasta ärasaatmise üritus. Ajaloo huvides olgu mainitud, et esimese raksuga pakkus Keskmik, et ta tulen lühkarites. Minugi poolest! Ta ta lõi ikkagi põnnama kui ma mainisin, et seda kino tuletataks talle veel ka ta pulmapääval meelde 😉 Niisama, naljaviluks.

Posted by: Tiina | 6. dets. 2017

Ikka käpikuid!

No mida sa ikka lumega siis näitad!

Kiri Tartust kaardiga

Vat need on nüüd need kindad, mida ma alustasin juba eelmise aasta veebruaris. Mulle nii meeldis see punane värv. Ja see Tartu kiri oli ka teadlik valik. Aga siis jäid toppama. Kuidagi kitsuke tundus kätte proovides see esimene kinnas, aga selleks ajaks olin jõudnud juba teist ka alustada ja harutamine tundus halb valik. Lihtsam oli mõtlemist, mis noist saab, edasi lükata. Ja siis ma ikkagi proovisin sellele ja tollele kätte ja selgus, et käelaba osa oli ka liiga pikk. Kõigil proovijatest jäi sõrmede kohale tükk tühja maad. Mida ma küll mõtlesin, kui neid hooga pikaks kudusin?! Nii suur hoog ja tahtmine oli siis sees või? Kes seda enam mäletab. Aga igatahes sain ma eelmistest punasekirjudest, noist Mihkli kirjaga kinnastest innustust ja said nood tartukad ka nüüd ikkagi jupi maad lühemaks harutatud ja pöidladki valmis. Kuna pöida silmade arv ei oleks kuidagi mahutanud täisarvu mustrikordusi, siis minu kiiks nõudis teistsugust pöialt. Aga minu arust isegi täitsa armas ja okei.

Kiri tartust 2

kasega

kindad 1

kuusel 2

 

Igatahes sellised nad said. Mahuvad keskmisesse naisekätte. Minule ei ole hetkel küll kuskilt otsast kitsad. Nojah, nagu ikka on kudum nüüdseks ka läbi pestud. Vardad olid seekord 1,25 mm. Vat nende tillukeste varrastega saab alati mõni sõrmeots viga. Hetkel olen ma ka hädas, vasaku käe nimetissõrme ots on katki ja valus on kududa. Aga mul on seda ju vaja. Seega … laseme edasi pisut ettevaatlikumalt kuniks paraneb. Mul on nüüd jälle nende pisivarrastega maik man ja tahaks juba uusi käpikuid.

käes

Lõngad taaskord Saara Hea(d) kindalõngad – punane ja valge (10/2). Väga ilus punane!

Kuna täna on maas lund, siis tuli kohe pilti ka teha. Nojah, nüüdseks on päike ka, aga mis sellest. Uusi ei tee. Peaasi, et lumi on! Linnas oli öösel kinost tulles selline vesine hall lopp ja meil lausa talvetee! Nii ilus!

kaks kinnast

 

Posted by: Tiina | 4. dets. 2017

Kirjad Mihklist vol 2

Ma ennist jooksin sokipostituse juurest kööki, sest näljased olid riburada pidi koju jõudnud. Nii jäid ühed käpikud tol hetkel esitlemata. Aga las nemad siis saavad ka pisut eraldi tähelepanu.

kirjakaardiga Mihklist

Ammu pole kindaid kudunud. Või noh, selliseid musterdatuid. Kuigi kui üdini aus olla, siis paar paari tegelikult isegi on, aga mitte lõpetatud. Ootavad pöidlaid. Ma mõtlesin, et teeks kohe nondele ka siis pöidlad ära, aga kuna pildiilm oli täna olemas, siis sinnapaika see mõte jäi.

Kiri Mihklist

Nonde kinnaste juures on kolm asja, mis minule väga meeldivad. Esiteks armastan ma punast värvi. Ja siis on vahel väga head mustrid, mis ei vaja paberit mälu toetamaks. Ja mis meeldivad mulle. Ning peened vardad! Sokkide jaoks kasutan ma üldiselt nr 2 vardaid. Harva, kui lõng nõuab 2,5. Vanasti oli 2,5 see põhiline. Kindad .. no neilgi on nr 2 varrastega oma suhe juba. Aga mulle meeldivad vahelduseks need veel peenemad, seekord siis 1,5-sed.

mihkli 2

Mihkli

Mul sattus lisaks kodus olema ka neid HEA kindalõngu – helehall ja punane. Kuid kogustega lendasin ma seekord orki. Halli (12/2) oli 50 grammine tokk ja punast 25 grammi. Tundus, et tuleb välja, aga võta näpust (loe: pöidlast). Kui käelaba osa oli kootud, siis alles jõudis mulle kohale, et miskit jääb puudu. Ja nii läks .. mõlema pöidla otsast jäi puudu nii 5-6 ringi jagu punast. Mis seal´s ikka – mul on siin teise kindapaari küljes punane (10/2) tokk, sai sellest pisut näpatud. Toonis on ka vahe, aga kuna see sõrmeots on pisike, siis nagu eriti ei märkagi. No ei hakka kohe ostma ja siis taas ootama. Pealegi ei paistnud Saara e-poes hetkel sama tooni punast ka.

mihkli 3

Eks ma teinekord olen targem ja püüan ette mõelda ja arvestada pisut. Oleks ju saanud ju randmeosa ka pikemalt halli teha. Inimene õppivat kodu elu. Ju siis ikkagi inimene 😉

Aga miks pealkirjas vol 2? Sest ma olen sedasama mustrit samas värvikombinatsioonis juba korra kudunud. 6 aastat tagasi. Mälus oli küll, et punane kahasse valgega.

Mulle need HEA kindalõngad täitsa meeldivad.

Aga värvidest. Oli aeg, kus ma ei märganud roosat värvi. See oli enne Marta Liisa sündi. No kui sul on kodus kamp selliseid kaake, kelle puhul on porivärv kõige praktilisem, siis nagu ei tulnud roosa pähegi. Aga siis ühel päeval hakkasin ma roosat nägema. Nüüd mõni nädal tagasi käisin mina Texlinis niiti ostmas. Taaskord valisin omad värvid välja ja veel ütlesin, et kollaseid niite on mul kodus kõikse vähem, et polevat väga vaja. No ausalt, ma ei fänna kollast värvi. Varudes on hädapärane. Ja siis tuli Mardilaat ja mingi meelesegaduse käigus ostsin sealt nimelt kollaseid HEA kindalõngu 🙂 Ja siis avastasin veel takkapihta, et kollasekirju kangas on ka siiapoole teel kuskilt Euroopa avarustest … Ütle nüüd, et keegi kuskil ei suuna me värvieelistusi .. Ja roheline mulle enam ei meeldi. Mõne varemsoetatud lõnga erandiga. Oh aeg …

Posted by: Tiina | 4. dets. 2017

Novembrisokid

Kui viimasel ajal jääb mulje, et ma pigem õmblen, siis tegelikult mahub kudumist ikka päris igasse päeva. Õmblemisega päris nii hästi ei lähe. Aga jah, koon küll. Iga jumala päev miskit. Nüüd said koolisõidud läbi, seega rohkem diivaninurgas ja vähem bussis, aga ikkagi. Ja nii said novembrikuu jooksul valmis kolmed sokid. Ausam oleks küll öelda, et kahed, sest kaks paari kolmest on sellised … miniatuursed. Vähemalt omade poiste naelakastidega võrreldes. Aga sokk on hea ja aus kudumine, sest saab edukalt kaasas kanda ja ka pimesi kududa. Nojah, mustrit ei saaks päris silmad kinni lasta. Aga selleks mul ongi hetkel töös rohkem selliseid lihtsakoelisi triibikuid. Et aeg ei läheks raisku.

Novembrisokid

Küsiti beebile ja anti talla pikkus, aga ma oskasin ikka pisut pikemad teha. No juhtus. Omadele on hea – muudkui proovid, kas juba aitab, aga vat kaugemale nii ei saa. Seepärast saigi kaks paari. Ühed on tiba tillemad. Eks siis beebiemme ise vaata, kummad talle meeldivad või poisile paremini passivad. Lõngades on ka väike vahe.

This slideshow requires JavaScript.

Rohelise- ja valgetriibulised on Hjaertegarni Ciao Trunte, st vanad varud. Pehme ja mõnus. Ja piisavalt peenike. Sinine ja hall taaskord Teksrena. Nagu öeldud: eks Hugo-Berdi emme ise valib, milliseid tahab. Kuniks me trehvame võib veel mõni paar valmis saada. need lähevad ju nii kähku!beebisokid 2

Need suuremad on aga taas nö lattu kudumine. Mul on kapinurgas üks kott, kus ma neid hoiustan. Senine hunnik oli siin kuskil kuu aja eest pildil. Seal toimub tasahilju liikumisi, kui keegi sokipaari vajab. Siin on, siit saab 🙂 Nii tavaline meite majapidamises. Seda enam, et jõulud on ukse ees … Ahh et jälle need sokid? Prisma stiilis. Nojah, igale oma. On neidki kes sokkide üle rõõmustavad. Ja noid küsivad.

 

Posted by: Tiina | 4. dets. 2017

Varblased lumes

Kui lund ei ole ja kõigi taevast langevate valgete pudemete kiuste tulevat ei paista, siis tuleb see nö ise oma ellu hankida. Kasvõi kangana.

kangad ootel

Kangas on pärit Riime kangastest. Ma ei läinud üldse seda ostma, hoopis midagi igavamat – tumesinist dressikangast, sest piiga nõuab lisaks lilledele-lindudele ka rebastega dressikat ja sellele algselt paariliseks ostetud tumesinise olen ma juba osanud “mehele panna” ehk siis pisikeste poiste dressipüksteks ära õmmelda. Ning nüüd on vaja juurde. Aga seda va tumesinist ei olnud tol hetkel. No haarasin siis ühe ühevärvilise helesinise hoopis. Maksin juba ära ja lobisesin niisama, kui mu pilk jäi noile värvukestele. Need on nii vahvad! Punasega kombineeritult on netiski ilusaid beebikleite näidatud. Ja ma kohe pidin, kasvõi pluusikese jagu piigale ostma.

Punast trikotaaži oli varasemast pisut järgi. Soonikut ka. Ja sai siis selline. Ekspluateerin ikka sedasama siilidega pluusi jaoks kohendatud lõiget. Seekord ainult lõikusin pisut enam, sest ma tahtsin natuke punast ka külgedele keevitada. See tõesti käitub punasega nii kenasti. Värskelt. Vahvalt. Jõululiselt.

Marta pallimeres

Pallimeri 2.12.2017 (pildistas Tiit Toomik)

varblastega

punane siil

kaelus

Ma tegin seekord taas kaeluse seest seljalt puhtaks. Mulle meeldib nii. Ma püüdsin seekord ka paar klõpsu teha, mis järjekorras ja mida ma teen, aga mina, seebikarp ja lambivalgus ei anna kokku head tulemust.

Kõigepealt õmblen kaelakaarde sooniku. Seejärel lõikan soovitud kangast kandiriba. Mina kasutan kas sama trikotaažkangast või teinekord ka teist värvi kangast. See on selline pisut laiem kui 2 cm riba. Ja õmblen selle mööda overlokiõmbluse sisemist pisterida kaeluse külge.

kandiriba sooniku külge

Siis keeran kandiriba teise serva tagasi, kinnitan nööpnõeltega. No traageldan ka. Otsad keeran ka veidi kandiriba alla tagasi, saavad need ka puhtaks. Ja siis õmblen mööda traageldatud serva kandi kinni. Otsad ka.

teise serva kinnitamine

teise serva kinnitamine_traageldamine

Ja tulemus saab selline.

kaelus 1

kaelus 2

kaelus 0

See on õnneks varasem tegemine juba. Eile mul õmblemine kõigi proovimiste kiuste ei õnnestunud. Küll lõikasin midagi valesti, küll .. Täna ka hakkas õmblusmasin jonnima. Korda sain, aga see ehmatav kragin-kolin on ikka kõrvus. Aga korda sain. Ega tal midagi häda olnudki suurt vist. Tahtis tolmust puhtaks saada.

 

 

Posted by: Tiina | 19. nov. 2017

Tähed ja täpid

Ma armastan väga täppe ja nii jäi mulle mingil ajahetkel ette ka see Studio Livi täpiliste ja samatooniliste ühevärviliste kangaste tellimine. No loomulikult ka punane värv. Eks mul kerge kõhklus oli punase ja täppidega seoses, sest üks Stenzo valgetäpiline punane andis nii värvi, et nägi peale esmakordset pesu kohe väsinud välja. Aga noh, egas muidu ju ei tea, kui ei proovi. Igatahes tegin seekord sellised pisut pikemad retuusid. Ma ei tea mis asi see piigat hetkel kasvama ajab, mingi õhu teel leviv “väetis” vist, igatahes sirgub nagu kevadine võrse. Ja noh, selliseid poolde säärde retuuse meil juba on.

särk ja retuusid 2

IMG_6479

särk ja retuusid

särk

särk 2

 

Ja nagu ikka, pidin mina ka Dresowkast tellimise ära proovima. Sedakorda küll mitte omapäi, vaid haarasin ühest koostellimisest kinni. Mul oli üks teksakangas juba varemalt hinge peal. Selline baleriinidega. Aga ainult sellega oli ka nadi piirduda, seega valisin kooliks ühe teksatooni tähekestega juurde. Sai siis selline. Täitsa tavaline särk. Seekord erinevalt muidu kolmveerandilistest varrukatest pisut pikad varrukad. Mingi aeg ma püüdsin teha kaeluseid seest puhtaks, aga ei saanud kuidagi seda õiget nõksu kätte. Nüüd proovisin uuesti ja seekord juba täitsa läks. Kaelakaar on seljaosas kanditud.

särgi kaelus

Kaelus

kaelus tagant

Selle Dresowkast tellimisega seoses .. Tuli koolis jutuks ja üks neiu kurtis, et üks tema tellitud kangas läks kohe esimese pesuga koledaks. Värvid tuhmusid silmnähtavalt. Mina lasin selle tähelise seejärel kohe läbi pesumasina, et teaks kas ja millele ma oma aega üldse kulutama hakkan. Seekord jäi kenasti värvi. Nojah, sel ongi juba selline kena kulutatud look. Igatahes ei saa ma end veel pettunuks pidada. Kui ma oma Stenzo “täpi-ämbri” peale mõtlen, egas ikka juhtub. Kõik muud kangad on seni väga kenasti värvis püsinud. Vähemalt mõnda aega. Eks iga asi väsi kord.

Ma tegin veel ka ühe kiire kingituse – teksalappidest padja Katrile, analoogselt eelmise aasta jõulukingituseks läinud patjadele, aga seekord jäi kiiruga pilt tegemata. Vahva tegemine ja ma peaks noid vist veel tegema. Omale ka. Täitsa vahvad tulevad. Ja teksajääke veel jagub.

Ja Marta Liisat ootavad nüüd veel ühed vahvad varblased Riimest. Lausa välja lõigatuna. Kohe varsti …. Ja midagi sinist ka.

kangad ootel

 

 

« Newer Posts - Older Posts »

Kategooriad