Posted by: Tiina | 11. jaan. 2019

Võtaks või päikese pihku

Oi kui ilus ilm on õues!

võtaks päikese pihku

Võtaks päikese pihku …

Mul oli tegelikult kavatsus püüda need kindad pildile nädalavahetusel ja seda viksil ja viisakal moel. Panna oma kena tumesinine mantel selga ja minna linna patseerima. Ja siis anda pildiaparaat abikaasa kätte ning teha neist käes ja lumel ja pingil ja teab kus veel, nt Kadriorus, terve rida pilte. Seda enam, et need pole üldse nii värske kudum kui arvata võiks. Asi siis veel päev-paar oodata. Aga siis läks toas peale hommikust sompu äkki valgeks ja ma kohe tundsin, et kas nüüd või ei iialgi. Pildistamine oli sellevõrra keerulisem, et käes ei saa üksinda ilusaid pilte teha. Ent ikkagi. Päike! Ja nii ma läksingi peoga päikest püüdma. Saapad lund täis, sest egas õuelt ju keegi seda roogi. ja kas peaksid .. pisut märga lund paljaste säärte vastas .. ka hea tunne.

kaks kõrvu

kaks käes

puuriidas

käesAga kindad. Ma hakkasin neid tegema pisut enam kui aasta tagasi, 2017. a detsembris. Ja see käelaba osa sai üsna kähku ka valmis. Oli vist jaanuar, kui me Mairega kohvitasime ja mina oma pöidlaid seal alustasin ja harutasin. Sest mis seal salata .. ma ei saanud mustrit pöidlale jooksma nii, et täisring tuleks ära. Ma ei tea kuidas teistega on, aga minus on küll killuke Monki. Ja vat see Monk minus ei lase mul jätta nt pöidla küljele poolikut mustrikorda. Ikka püüan mingi muu lahenduse leida. Seepärast suuremad mustrid minust sageli puutumata jäävadki. Aga seekord proovisin nii ja naa ja teistmoodi, ent ikka ei passinud. Klappinud oleks siis, kui silmuseid oleks olnud pisut vähem või rohkem, aga mõlemal juhul jäi siis pöial veider. Kas liiga kitsuke või liiga lai. Ja nii nad siis seisid mul laulal nagu elav etteheide, kuni ma nad selle nädala alguses esimesena turgatanud viisil ikkagi ära lõpeatsin. Pole parim variant, aga kui mitte nüüd, siis ei saanuks need kunagi valmis. Seepärast siis sellised pöidlad. Ma tegelt vist tean nüüdseks, kuidas oleks saanud pöidla paremini passitada silmuste arvuga, aga ega ma enam ei haruta. Jääb nii.

käes 3

käes 2

Vardad on seekord 1,5. Lõngad on valge Knolli Supersoft (WW-st) ja Hea kindalõngad (10/2; sinine ja raasuke punast) Saara veebipoest. Kokku kulus ikka üüratult vähe – alla 50 grammi.  Vat kust ma selle mustrijupi võtsin, ei mäletagi enam. Arvatasti mingilt kindakirjade kaardilt. Noid on lihtsalt hea kaasas kanda. Aga täpselt mis kiri see on jään hetkel vastuse võlgu. Kui peast pakuks siis valetaks vist. Ja otsimine jääb hilisemaks.

oksal

kindad kibuvitsal

Ja siis piltidest. Mina ei tea, aga minul on kindaid toas laual pildistada küll imelik. Ega ma mingile kunstilisele saavutusele ei pretendeeri, aga kuidagi on nii, et omas loomulikus keskkonnas ehk siis talvistes oludes, lumes on käpikud alati vingemad. Ja kui siis on veel päike ja lehetus põõsas mõned punakad kibuvitsamarjad, siis on kas just päev, aga need paar pilti kohe kindlasti korda läinud. Paraku on nii, et rätsepakool küll pakub muude ainete vahel ka fotograafiat, aga selle kasutegur on praegu pakutaval kujul null.

läksin välja tulen varsti

toolil

Ma loodan, et need päris sellised ei ole, et lähed toast välja ja poetad trepikotta, et ometi keegi ei näeks*. Et ikka käravad ka linna peale patseerima minna. Ja mitte ainult minu jaoks.

Ja ilm on täna ilus. Ometi kord! Kuigi hommik ei olnud nii paljutõotav.

päikseline päev

lääpas memm

Lääpas memm

*Lugu elust endast, kui poisid kodunt lahkudes end trepikojas poolenisti lahti riietasid, sest egas kõvamees saa ju kampsunit selga jätta ja mütsi pähe 😉

 

 

Posted by: Tiina | 3. jaan. 2019

Püksivabrik

Heia!

Ja head uut aastat!

Läks see vana nagu ta läks, nüüd on uus ja uus algus. Vast läheb see paremini ja on aega kirjutamaks pisut enam. Ja veel rohkem võiks teha ja jõuda. Ma vähemalt loodan nii. No eelmisest aastast rohkem jõuda peaks olema täitsa võimalik. Oli küll tegus teine, aga pisut teisel moel.

Juba vana lõpus oli mul selline pisikeste poiste pükste vabriku tunne … Järvekandi püksivabrik. Ma nüüd jõudsin teise satsi niidisabad ka ära peita, äkki varsti saab ka tellijale üle anda. Aga jah – küsiti argiseid dressipükse, et pisikesel poisslapsel oleks mõnus madistada ja iga plekk kohe näkku ei hüppaks. Kuna varasemast oli vahvaid autokangaid ja soov oli neid kombineerida ühevärvilistega, siis said sellised variandid. Halli ja tumedama halli ja sinisega. Soonikud kooskõlastatult hallid ja mustad.

lasse püksid

detsembripüksid

Täitsa vahvad said. Kuna mul siin igat masti kirjusid jääke omalgi, siis peaks veel kombineerima. Eks neid pisemaid ja suuremaid poisse ja piigasid ole ju ringiratast ümberringi veel. Saaks kenad jäägi nii kombineerides ära kasutada. Oma piigale kõigest enam ju ei jagu.

Oma piigale sai tehtud sellised pehmed kodused püksid. Eelmine aastavahetus müütas BlackCarrot FB-s taas kangalõppe ja selle ma sealt leidsin. Tükk polnud kuigi suur, aga näe lapse püksid mängis välja, pisut väljalõikamise suunda kombineerides. Kodune värk – asi sest nüüd, et viskab teist tooni. Peaasi, et mugav on. Ja nii ta mul siin nüüd vedeleb kuskil pehmetes pükstes põrandal.

Päikesega näkku – üle aja ilus päiksepaisteline päev pildistamaks ju – tegi haput ilmet. Aga noh, ise teab. Need pluusi papagoid on aga vahvad! Nii ilusate värvidega kangas! Tee või miskit endale, selline värske ja rõõmus.

papagoid ja pehmed püksid

piiga

marta pluus

Hapu näoga piiga

Ja siis sai üks pisike piiga ka kängurutaskuga dressika. Ma nüüd ei tea, kuidas see torukaelus lõplikult  välja kukkus. Peab proovima uuesti, siis saab sotti. Peale esmast katsetust ja proovimist tegin pisut ringi. Kuna esimene variant väga ei karjunud, siis on lootus, et ei hullu.

johi pusa

 

 

Posted by: Tiina | 25. dets. 2018

Jõulusall*

Eile enne jõululauda võtsin ruumi vabastamise jaoks ka selle valge kaunitari venimast ära. Nii sai tast täiesti pühadesall … ilusate valgete, lumiste jõulupühade sall.

Kootud loodusvalgest peenvillasest lõngast, mis on pärit LõngaLangi poekesest. Salli kaaluks tuli 85 grammi ja mõõdud on u 65 x 170 cm. Keskosa kirjaks üks minu lemmikuid – piibeleht lehel, mis salliraamatus mind üldse nii ei paelu. Küll aga kootuna. Seepärast ei olnud see ka esimene kord seda kududa.

Ka seekord on salli äärepits külge kootud, mitte õmmeldud. käikudel kaasaskandmiseks eelistan ma selliseid äärepitse. Kood keskosa ära ja korjad aastalisest servast äärepitsi jagu ringvarrastele ja siis muudkui ringi ja ringi … Saab edukalt teha nö käigupealt. Kui läheb traditsioonilise külgeõmmeldava pitsi kudumiseks, siis seda ma teen ikka kodus kenasti diivanurgas istudes. Muidu läheb mul sakiarvestuses tavaliselt miski vussi.

Piltidega ei ole ma kunagi väga eesrindlik olnud.Eile tuli kohe proovida uut telefoni selleks, täna ka. Aga mis teha kui valgusolud ja oskused nendega toime tulla on nagu nad on. Ikka jõuan ma pildini niis, kui seda päevavalget nappima hakkab. Aga vähemalt on vähenenud laovarudele lisa hakanud tekkima. Sest see pole ainumas sall. Sinine on ka lõpusirgel, ainult äärepits. salliga

sall 2

sall 3

sall 4

sall

salli muster

Mulle meeldib.

salliga linnas

Täna tegime ka ühe käigu linna ja viisime omad mantlid korra taas jalutama. Mantel hetkel asjakohane teema, sest koolis on ka mantli teema üleval. Klient veel mõtleb, millist tahta. Seniks ma luhvtitan enda oma. Ja utsitan Marti ka. Ega täna polnud just ka mantli ilm, aga kuna me päris poris ei liigelnud, siis polnud hullu. Täitsa ilusad on omal ajal välja kukkunud. Mis neid siis ainult kapis hoida.

Viisime mantlid jalutama 2

Ja ma ei saa siingi jätta märkimata meie eilset pildikampaaniat. Nagu juba öeldud, siis aastal 2011 sai tehtud pilt perest .. pudinad pikkuse järjekorras. Siis oli see ka vanuse järjekord. Aga nüüd seda järjekorda seades enam päris nii asjalood ei ole, et kõige vanem on kõige pikem. Igatahes nalja sai. Ja nagu näha, siis diivanile mahutamine pakkus ka omajagu lõbu ja lusti.

joul 2011 vaiksem

2011

pikkuse järgi x vaiksem

2018

meie 24122018 vaike

Jätkuvalt häid pühi!

*Mu meespool luges eemalt et „Jõulumöll“. No eks näis, äkki möllame ka 😉

Posted by: Tiina | 23. dets. 2018

Lumekarva jõulusall

Saigi valmis! Ja veel lumevalge sall jõuludeks. Lumisteks. Eks paraadpildid jäävad pühadeaega, aga ma kohe pidin ühe märgi jälle maha panema. Muidu justkui ei teekski miskit.

Ja sai ta selline …. piibeleht lehel. Ennegi kootud muster ja meeldib ikka veel väga.

venib

venib2

Äkki ma jõuan veel mõne salli enne aastavahetust näidatud. Mitte väga kaugel lõpuridadest on veel mõni. Aga eks aeg aruta.

Aga ladu on hetkel pea et tühi. Peab ju uue seisu looma.

Ilusat pühadeaega!

Posted by: Tiina | 5. dets. 2018

Suundumused

Kuidagi on läinud nii, et kudumine on kuskil käepärast, kotis, ning vardad klõbisevad alailma küll teleka ees küll koolitunnis, aga hetkel on valmimise teemas pigem õmblemine esiplaanil. Nii ei olegi mul hetkel näidata ühtki uut salli (kaks ootavad ärepitse ikka veel), küll aga mõned poolikud ja mitte enam poolikud pisiasjad. Marta kleiti ma juba esitlesin, kuigi pildid ei olnud just kõige õnnestunumad. Nüüd on aga töös kaks jakki ja valminud veel ka vest. No mantlite teema alles kogub hoogu.

Igatahes omandab punane jaki-pusle aina enam kehakatte kuju ja kui nüüd varrukaproovis miskit ootamatut ei selgu, saab vast joone peagi alla ka. Teisega läheb pisut veel aega. Eks alustatud sai ka hiljem. Aga saab valmis. Ja veel sel aastal. Neiud ootavad ju pidustusteks kehakatteid.

jakipaigutus

Punane jakk tekitas meil pisukese probleemi, sest esmapilgul tundus, et kangast napib. Aga natukene mängimist nii, et kõik detailid on välja lõigatud ja osaliselt eraldi paigutatud ning sai asjast asja küll. Milline ta proovis välja nägi jääb näitamata hetkel. Pildid on, aga ootame ikka terviku ka ära. Hetkel ainult tehnoloogiline joonis, mis sisaldab ka veel ebatäpsusi võrreldes oletatava lõpptulemusega.

jakk 2 valgelt

Jakile eelnes samale kliendile tehtud vest. Sellest seljas pilti ei ole, on enne üleandmist kodus tehtud klõps. Tegelikult ta üleandmisel kortsus ei olnud, aga nii kehval puul rippudes jäi pisut kipakas mulje.

Vest Gretele

Ega see õmblemine olegi nii keeruline. Kõikide sõlmede lahti joonistamine arvutis on kas just väga keeruline, aga tüütum kindlasti, kui kogemust ei ole vastava programmiga. Aga selline umbes peaks olema see vesti siseelu.

vesti labiloiked TP

Igatahes ma elan ja tegutsen. Ja teen nii dressipükse kui ka pisut suuremaid ja toekamaid asju. Peaks üldse oma ampluaad laiendama, muidu läheb ka Hunt Kriimsilmal minus elu üksluiseks.

 

Posted by: Tiina | 11. nov. 2018

Teatrikleit

Lapsel oli täna teatriskäik ees. Nukuteatris Pollyanna. Ja nii nad siis isadepäeval issiga koos läksid. Emme oli see, kes eile selle nimel pisut tõmbles ehk siis õmbles.

Ma ei hakanud jalgratast leiutama ja konstrueerima, vaid lasin mõttes peast läbi kangatükid, mis ootavad millekski saamist. Ja siis kangatükist lähtuvalt vaatasin lappasin ajakirju. Ega sellest sinisest suurt muud saanukski. Oli selline kitsama laiusega ja mitte väga pikk tükike. Jah, mul oli sellega kunagi idee, aga tolleks sobivat ühevärvilist kaaslast ei õnnestunud leida. ja nii ta ootas piigale kleidiks saamist. Niipalju tean, et oli viskoos.

Kleidi lõige on pärit Ottobre ajakirjast, viimasest laste numbrist (6/2018). Mudel nr 21. Voodriks leidsin ühe piimvalge tüki, samuti varudest. Ja selline ta sai. Ma riidest vööd ei tahtnud, tahtnuks hoopis sellist 1 cm laiusega valget vööd. Aga toda meil reedel leida ei õnnestunud. Siis jäi se NewYorkeri leid, millel küll neid rihmatrippe pisut vähevõitu ja lapse nõusolekul lükkasime hetkel ühe juuksekummi rihmale saba hoidma. Ütlesin küll, et tehke pilte nii, et see silma ei paistaks, aga meespool ei osanud seda pisidetaili pilti tehes märgata. Nagu ka seda, et piiga on osa kleidi esiosast üle vöö kraaminud. Juhtub. Vast tekib teinekord kuskil mujal veel ilusa pildi võimalust. Hetkel jääb nii. Peaasi, et issil ja lapsel oli tore päev.

kleit 1 suur

nukud

kleit 8 suur

kleit 3 suur

kleit 6 suur

See Pollyannaga pilt on piiga lemmik, vaatamata sellele, et kleit on nagu ma ei tea mis seljas. lapse asi. Peaasi, et oleks kleit ja peaasi, et oleks pilt.

kleit vööta

isadepäeva lambikollased

Koos issiga … lambikollaselt

Kleit ja retuusid: õmblustuba nimega “Emme”, vöö: NewYorker, saapad: CCC.

Mingiks ajahetkeks sai tehtud ka Anu muhuainelisest kangast pluus. Jällegi … eriti head pilti ei ole. Ja siis paar rebastega mütsi, millest ka on pilt vaid ühest. Nuta või naera. Ja need rebased meeldivad mulle endiselt väga. Üks tükike kangast on veel. Peaks veel midagi välja võluma.

muhukangast särk

rebasemmüts 2

Ega siin vaikiva ajastu jooksul ob valminud muidki pisiasju, aga pole mahti teha pilte ja ega kõik asjad olegi minu. Vahel aitan HB emmel ka miskit pisipojale valömis teha. Ja siis ta saadab mulle mõned pildid. Nonde asjade puhul ma kogu au endale võtta seega ei saa. Aga valmis on saanud mõned sellised pisipoiste püksid ja särgid.

kavalpea särk ja püksid

kollane särk sinine püks

jalkasärk HBle

Posted by: Tiina | 8. sept. 2018

Sall Bopfingeni pereemale

Kevadel võtsime meie vastu saksa vahetusõpilasi ja nüüd kohe-kohe lähevad meite lapsukesed vastukülaskäigule. Ja noh, mida sa ikka kaasa pakid kui miskit eestimaist. See ei ole mul esimene kord salle nii poistele pereemade jaoks kaasa panna. Ma ikka veel loodan, et need kinkekarbid jõuavad kenasti ja tervelt kohale ja et sallid meeldivad. Niipalju ma juba tean, et üks kingitustest rändas pea et kohe pereemaga koos kirikuteele kaasa. Loodetavasti mitte see üksainumas kord. Igatahes on vähem kui kahe nädala pärast uuel sallil teekond ees. Ja see oli ka üks põhjus, miks ma ta täna Kirjandustänava festivalile kaasa võtsin – ma tahtsin pilti teha, enne kui ta kodunt läheb.

Miks selline? Vat ma mõtlesin kaua lõnga, mustrit ja värvi ja mõtlesin, et selline nö piki salli jooksev muster, nö triibulaadne, on hea variant kui sa inimest ei tea ja ei tunne. Ja punane sai sellepärast, et ma õhkõrna valget teha ei tahtnud, see pisut jämedamast lõngast on mõnes mõttes kantavam. Ja see on nii ilus punane toon! Ja nüüd ta selline saigi.

Lõngaks sai Twin, 100 g = 700 m. Kokku kulus u 175 grammi. Mustriks üks hagakirjadest. Valmis salli suuruseks sai 66 x 168 cm.

Ja nii ta välja näebki.

salliga Kadriorus 2

saliga Kadriorus

õhtuvalgus

salliga Kadriorus 6

salliga Kadriorus 4

salliga Kadriorus 3

pingil

majade vahel Kadriorus

kirjandustänaval

Pildistamas käisime täna nimme Kadriorus, sest Koidula tänaval oli Kirjandustänava Festival. Ning mul oli veel ka Kumus Michel Sittowi näitus väisamata. Käisime sealgi.

Kadriorg on minu lapsepõlve mängumaa. Nii sai Koidula tänaval kolatud pea et iga päev. Seal, kus kunagi ammu oli raamatukogu, on nüüd pood, Tagurpidi lavka. Samas toona ei olnud tänaval nii vahvat masinat – seda sinist – nagu täna. Mis iganes pärast too seal oli ja tsiklitest saadetud sai, ilus oli. Ja need raamatud ja inimesed ja kohvikud … See Viplala kohvik, kust rõdult lasti korviga head-paremat alla oli nii lahe idee. Oleks ikka pidanud Marta ka kaasa haarama, kuigi Kumu ei oleks talle miskit pakkunud.

kunagi oli siin raamatukogu

Kunagi oli selles keldris raamatukogu filiaal.

auto

viplala kohvik

Viplala kohvik

Üritus ise oli ka vahva. Oleks mul ainult rohkem sularaha tagataskus olnud. Ma oleks hea meelega mõne Hargla endaga haaranud. Mulle ta meeldib. Ka kui ma ulmet ei fänna.

Aga, aga .. kui teil on Michel Sittow’ näitus veel nägemata, siis käige ära. Näitus on avatud veel kuni 16. septembrini. Neid pilte pole palju ja tuli ka järjekorras oodata, sest korraga väljapaneku manu palju rahvast ei lasta, ent need olid seda väärt.

Posted by: Tiina | 3. sept. 2018

Kõik, kõik on uus …

Ei, päris kõik uus ei ole, kuigi kuu on taas uus. Septembrikuu. Aga nagu ikka saab selle kuuga alguse uus kooliaasta. Ja uus kooliaasta tähendab alati ka seda, et riidekapp saab värske pilguga üle käidud, et oleks ikka miskit kooli selga panna. Ja nii ta tekkis meil – uus pluus.

poosetab 2

poosetab

Ma alustasin seda tegelikult juba millalgi kevadel, aga siis läks veel eelmine pluus ka selga ja kiiret väga ei olnud. Nüüd aga oli vaja. Vähe sellest, ma olen ette võtnud, et kõik nö vanad poolikud asjad peavad kottu välja saama. Uus algus.

peegli ees

Peegeldus

Marta

Hästi tavaline asjake. Pikkade varrukatega pluus. Pisike kraeke, pikad varrukad, valge kangas. Klassika koos tumeda seelikuga. Mis nüüd siin on natuke võib-olla imelik, siis ma tegin selle saksa keeles “Kapellenschlitz/Dachschlitz” varrukalõhiku. Noh, nagu need meeste särkidel on. Siin on ka üks selline, mis valmis kujul näeb sama välja, ainult selle vahega, et mina ei tee seda kahe detaili abil, vaid ühe detailiga. Õmblen, pööran välja ja õmblen. See meeldib mulle ja hea lihtne ühes tükis teha.

Nööbid said nüüd kahetsusväärsel kombel naturaalset valget värvi. Ma kahjuks ei leidnud õhtul oma valgemaid nööpe üles. Samas neiu ütles selle nööpide äravahetamise jutu peale, et talle meeldib nii. No ma ei tea. Ma vist ikka vahetan välja. Kuigi äkki teeks hoopis veel ühe pluusi ja seekord numbri või kaks suurema? See sai natuke parajavõitu. Jah, alustasin kevadel, aga piiga on vahepeal selle sooja õuesjooksmise suvega pigem maotanud sentimeetreid laiusmõõtudelt kui juurde võtnud. Seega aeg pole pluusi pisendanud.

Tegelikult peaks järgmine kord kombineerima põhimaterjali kontrastsete pisidetailidega, nagu nt krae kand seestpoolt, mansett seestpoolt ja kasvõi varrukalõhikust miski osa. Aga siis peab parema pluusikanga valima. See valge kumab tobedalt läbi. Kahjuks on meil seda sorti särgikangastaga siinmail lood kehvad. Pole eriti. Ma hea meelega teeks. Aga tahavad ka mehed mul siin just ühevärvilisi. Kirjude või mõningase mustriga kangastega oleks lihtsam.

Seelik on ka kuskil talvest või kevadest. See esimese klassi 1. septembriks tehtud seelik jäi ju meile ka üsna kähku vööst kitsaks. Siis tegime uue seeliku. Ma ei tea, kas ma seda lehvitanud olen, aga seegi on voodril. Seekord selline kellukas. Passega. Üks suvaline tumehall kangas tõenäoliselt Abakhani kaalukanga valikust.

1september

Uksel

Posted by: Tiina | 26. aug. 2018

Laoseis 25.08.2018

Laoseis aug 2018.jpg

Selline on laoseis hetkel. Laovarude hulgas seisavad ka kaks salli, mis sinna iseloomu poolest ei kuulu, aga koos hea hoida. Kõige alumine tumesinine on minu Linnutee ja valgel on pleekimise jäljed. Ülejäänud on saadaval.

Posted by: Tiina | 26. aug. 2018

Vigade parandusest veelkord

Ma siin juba nädala esimesel poolel kurtsin, et teisipäev oli seekord esmaspäev ja igatepidi sinine. Ja siin see “sinine” nüüd siis on.

No päris värv on pigem lõheroosa, mitte sinine. See sinine iseloomustab pigem tööprotsessi pea et viimast etappi. Vahel mõne asjaga kohe peab viltu minema ja mitte ainult üksasinumas asi. Alguses oli mul selle värvitooniga jama. No oli vaja ja kaua võttis aega kuniks leidsin. Siis oskasin ma salli enne äärepitsi nii hoolikalt ära panna, et äärepits pidi ootama oma aega kaua. Ja kaua tehtu ei pruugi kohe ka kaunikene olla. Nii ka seekord. Oskasin kõigi hoolikate sakkide ja servasilmuste lugemise kiuste äärepitsi valesti külge õmmelda. Eksole, tegijal juhtub. Kui tegija, see on jälle see arutelu koht. Aga selline ta siis lõpeks sai. Iseenesest täitsa ilusake.

muinastuledel

Kalamajas Kalmistupargis 25.08.2018

salliga

sall2

sall

Pargis puudevilus on värv veidi vale

kivil

See pööratud piibeleht on üks minu lemmikuid, kõigi sellega seotud riskide kiuste. Kui see muster mulle liiga tuttavaks tundub saavat (loe: ma ei taha enam paberil seda pidevalt kõrvale), siis pean ma sellega ikkagi pisut pidurdama hakkama. Ma olen avastanud end kudumas kahte piibelehtede rida järjest ühele poole “kallutatuna”. Parem oleks, kui sellist asja ei avastaks siis, kui äärepits küljes ja sall valmis ja venitatud 🙂 Seni on vedanud ja päris nii kaugele pole vigaselt jõudnud.

laual

kalmistupargis

haapsalus

Haapsalus

Seekord sai sall selline kitsuke – 55 cm lai ja 165 pikk. Materjali kulus 75 grammi. Materjal on meriinovillane sallilõng, pärit Eesti Käsitöö Vedurist Balti jaama turult.

Piltidega on nagu ta on. Oli mõeldud täna Haapsalus ka teha, aga tuuline oli. Seepärast on eilased ja paar tänast klõpsu. Tuul tahtis juuksed pääst viia, mis seal siis sallist rääkida.

Ja kuna me täna pitsipäeva väisasime, siis paar klõpsu omadest ka haapsalust. Ma lubasin pühalikult oma seltsimeeste ees, et järgmine aasta lähen võistukuduma. Tuletage mulle siis meelde, kui mu mälu mind peaks alt vedama.

Kahjuks mu oma pildid pitsikeskuse moedemmist on allapoole arvestust, aga seal oli väga kenasid kleite, mida ka pisut suurem provva (loe: mina) julgeks selga panna. Ja nii ma nüüd mõtlengi siin, et kui teeks ja kooks … See üks kirgas punane paelus mind. Kuidas see oligi: ükskõik mis värvi, peaasi, et punane 🙂

pitsitajad

Minu Pitsitajad 😉

toetab torni

Toetab torni

relastatud

Ühiskudumisel. Relvastatud ja väga ohtlik nagu Mart ütleb

Marta väike pilt

Meie Marta

« Newer Posts - Older Posts »

Kategooriad