Mul valitseb kangahunnikutes selline kaos, et hirmus peale vaadatagi. See on see segasummasuvilas elamine ja pidev kiire. Siis, kui maailm justkui seisis, siis oli veel tööd ja tegemisi. Nüüd, kui minu elu paistab justkui seisma jäänud olevat, peakski selle kaose ära koristama.
Eks ma vaikselt ole algust teinud juba ka. Ja nii jäidki sulle näppu kaks kangast. Ühe puhul küll tükid, need tumedamad lillelised. 
Need tumedamas lillelised on korra juba seelikuna üles astunud. Mulle meeldivad sellised sats-saitsi-otsas seelikud ja nii on mul neid ka läbi aegade mõned olnud. Neist samadest kangastest ja siis ühest teisest. Mõlemad variandid pärid Abakhani kaaluviskoosi korvist. Ja mõlemad seelikud said omal ajal ka ribadeks kantud. Ja nüüd siis mõtlesin pisut ruumi ellu ja kanganurka juurde teha ning realiseerida need lillelised veel üheks seelikuks. Ja ma tegin seda nii südamest, et alles jäi paar pisemat tükki, millest saab veel nukuriideid. Vähemalt niigi palju vähemaks, kuigi ega see viskoositükk palju ruumi ju võtagi.
Südamest sellepärast, et allääre on nüüd kuskil seal 7 ja 8 meetri vahepeal. Muidu vahva, aa treppidel ja ühistranspordis vajan kaht kätt, et mitte omaenda sellikusabasse takerdudes kukkuda. Aga pole hullu.
Teine seelik on ka seline nostalgiahõnguline viskoositükk. Tegin nii pika ja laia kui välja andis, Ainus puudus minu jaoks on need taaskord pisut liiga madalale asetunud küljeõmblustesse tehtuid taskud. Aga ma ei viitsi neid hakata harutama ja kõrgemale tõstma ka. Nagunii on need vaid millegi pisikese ja kerge toetamiseks. Kerge kangas on ka nt telefoni pidevaks taskus liiga õbluke. Küll aga paslik nt taskurätile.
Igatahes olen ma rahul. Aga veel rohkem rahul oleksin, kui paar muud asjakest ka valmis saaks. Need juba natuke keerukamad kui paar paani ja mõned satsid. Aga hetkel asi seegi.
Segasummasuvila 
Lisa kommentaar