Heia!
Ja head uut aastat!
Läks see vana nagu ta läks, nüüd on uus ja uus algus. Vast läheb see paremini ja on aega kirjutamaks pisut enam. Ja veel rohkem võiks teha ja jõuda. Ma vähemalt loodan nii. No eelmisest aastast rohkem jõuda peaks olema täitsa võimalik. Oli küll tegus teine, aga pisut teisel moel.
Juba vana lõpus oli mul selline pisikeste poiste pükste vabriku tunne … Järvekandi püksivabrik. Ma nüüd jõudsin teise satsi niidisabad ka ära peita, äkki varsti saab ka tellijale üle anda. Aga jah – küsiti argiseid dressipükse, et pisikesel poisslapsel oleks mõnus madistada ja iga plekk kohe näkku ei hüppaks. Kuna varasemast oli vahvaid autokangaid ja soov oli neid kombineerida ühevärvilistega, siis said sellised variandid. Halli ja tumedama halli ja sinisega. Soonikud kooskõlastatult hallid ja mustad.
Täitsa vahvad said. Kuna mul siin igat masti kirjusid jääke omalgi, siis peaks veel kombineerima. Eks neid pisemaid ja suuremaid poisse ja piigasid ole ju ringiratast ümberringi veel. Saaks kenad jäägi nii kombineerides ära kasutada. Oma piigale kõigest enam ju ei jagu.
Oma piigale sai tehtud sellised pehmed kodused püksid. Eelmine aastavahetus müütas BlackCarrot FB-s taas kangalõppe ja selle ma sealt leidsin. Tükk polnud kuigi suur, aga näe lapse püksid mängis välja, pisut väljalõikamise suunda kombineerides. Kodune värk – asi sest nüüd, et viskab teist tooni. Peaasi, et mugav on. Ja nii ta mul siin nüüd vedeleb kuskil pehmetes pükstes põrandal.
Päikesega näkku – üle aja ilus päiksepaisteline päev pildistamaks ju – tegi haput ilmet. Aga noh, ise teab. Need pluusi papagoid on aga vahvad! Nii ilusate värvidega kangas! Tee või miskit endale, selline värske ja rõõmus.
Hapu näoga piiga
Ja siis sai üks pisike piiga ka kängurutaskuga dressika. Ma nüüd ei tea, kuidas see torukaelus lõplikult välja kukkus. Peab proovima uuesti, siis saab sotti. Peale esmast katsetust ja proovimist tegin pisut ringi. Kuna esimene variant väga ei karjunud, siis on lootus, et ei hullu.
Lisa kommentaar