Üle pika aja pidusse

Ma teadsin seda pidu juba üle kuu aja ette ja ikka jäi kõik viimasele minutile. No täpsemalt nädalale. Ja nii ma polegi viimase nädala jooksul lehekülgegi lugenud, sest peale kirjatöö läks iga minut õmblemisele. Kudumisele ka, aga sellest kudutööst pole veel midagi rääkida. Oli küll piduks mõeldud, aga ajanappus sundis mõtteid ringi mängima ja sellest hiljem.

Aga nüüd pidust ja alustuseks kleidist. Triiksärgi jätan pärastiseks.

Ma pole ammu endale kleiti teinud. Üks on kooliajast ja mõni selline, millega sellisele üritusele minna ei passinud. Ja nii ma siis tahtsin midagi uut ja natuke teistmoodi. No see teistmoodi tulenes lõpeks ka kangakogusest. Lappasin oma varusid ja ei osanud valida. Üritus kujutas ühe ettevõtte 20-aastase tegutsemise tähistamist, tantsuks The Swingers, õhtujuht Reikop ja küsitud oli pidulik riietus. Seltskonnast ei teadnud mina midagi, mees ka pole seal kaua töötanud. Niipalju oli, et rahvast on ka Lätist, Leedust ja Soomest. Tagantjärele võin öelda, et see pidulik on ka selline lai mõiste, et igaüks mõistab selle all midagi isemoodi. Kes maani kleiti, kes väikest musta, kes lahtiste õlgadega suvekleiti ja oli ka lilleline seelik ja nabani roosa top esindatud. No minu kleit sai selline.

Kangavarudest jäi näppu üks viimatine leid Black Carrotist – tükk cuprot. Kangatükki ostes mõõdeti see 1,5 m, tegelikult võimaldasid jäägi ebaühtlased “lõike”servad sest välja võluda veidi rohkem. Soov oli pea põlvini, rinnust liibukas ja alt pisut kellukas. Kolmveerand varrukad. Ja vooder ka igaks petteks, et anda sellele “laialivalguvale” kangale natuke tuge.

Uhh, seda oli õudne lõigata ja õudne õmmelda. See kangas valgub selle sõna kõige otsesemas mõttes sinna kuhu tahab. Iseendale proovimine on ka nagu ta on. Ma kasutasin mehe abi, aga ega nagu ei õpeta karu hetkega tantsima, ei saa mehest ka kohe osavat kleidiproovi läbiviijat. Muidu saime hakkama enamvähem, aga varrukate otsapanekuga läks raskeks. Üks nüüd natuke “poob”. Nojah, peol ma seda õnneks üldse ei tajunud, aga ega see polnud ka kleit võimlemaks. Järgmine kord kasutan kindlasti Heli abi proovide tegemisel. Seekord läks ajaga kitsaks, ei olnud aega linna kapata ja kokkuleppeid teha. Ainus, mida ma lõpeks puudusena tajusin oli, et vasaku põlve kohalt on kleit veidi pikem. On selline pisike “sopistus”. Ja uskuge või mitte, aga mu meespool roomas selle sõna kõige otsesemas mõttes kaks õhtut põrandal ja mõõtis ja sättis nõeltega seda alläärt.

Selliseid selfisid saatsin töö käigus mehele, et teaks et asi edeneb 🙂 Siin oli mul kaelusega mingi kamm ja see siis peaks olema raport, et asi sai jonksu.

Sai selline nagu eespool piltidel näha on ja mulle meeldib ning kindlasti ei jää ühe korra kleidiks. Kuigi jah, mina kes ma kannan kogu aeg selliseid pikki “kossakaid” tundsin end nagu bikiinivoorus. No pole harjunud sellise pikkusega. Aga noh, eks igaks asjaks on kord esimene kord. Kontsaking sobinuks paremini, aga erinevate proovimiste tulemusel otsustasin ma end tantsupõrandale mõeldes mugavalt tunda ja jääda mugavuse, mille parima sobivuse juurde pidama. Ja õigesti tegin. Mu Teine Pool, kes teadupärast ju tööpäeviti ei tantsi, veetis kõik setid minuga tantsupõrandal. Väga vahva oli!

Me lasime fotoseina ees ka pilte teha. No ega kõigest kulda ei tee, aga täitsa huvitav, mis sealt välja tuleb.

Sedakorda kasutasin ka üht pitssalli omaenda kapist. selline valge tavaline  külgekootud pitsiga. Pidul ju võib. Ja noh, milleks seda pitsivahtu siis teha, kui õlgadele ei pane.

Mingi ajahetk oli mul kavas ka kleidi kudumine, aga ma hindasin aega õigesti – kõikide muude asjade vahel oleks ma sellega ajahätta jäänud. Aga mul punane lõng ootab millekski saamist. seega saab näha kas ja kuidas ja millal! Kootud kleit tulen nii-kui-nii!

Ja oi kui erinev on see prillidega mina. Ja see soeng! Ma ei väsi imestamast seda kahes reas olevast kolmest karvast tekitatud kelmikat juuksepahmakat. Juuksurid on võlurid! Ja siinkohal ei saa jätta märkimata, et mees omistas mulle nüüd uue hüüdnime –  Thatcher. No ei ole sama ju. JA nii Raudne ma nüüd ka ei ole 😉

PS! Teemaväliselt – lapsesuu leidis, et need käed Estonia teatri juures hoiavad võlukeppi sõrmede vahel. Nii repliigi korras. Eksole, lapsesuu ei valeta.)