Uus! Sall!

Kuuldused minu kudumisoskuse surmast on liialdatud. Kiired ajad ja rohkem raamtuid nõuavad oma, aga ma ikka liigutan veidi ka vardaid. Kõik kulgeb küll oluliselt aeglasemalt. Ka valmimisprotsess. Aga vahetevahel valmib ikka miskit.

See sall sai alguse suvel. Hetkel, mis mulle jõudis kohale teadmine, et Keskmikul on taas Saksamaa sõit ees ja perre vaja kingitust. Ja nagu eelmistelgi kordadel, pereemale ikka sall kaasa. See on juba vist neljas, mis samasse kanti rändab. Üks oli peenemast lõngast, ülejäänud on sellisest a la 100 g = 700 m meriinovillasest olnud. Niipalju kui ma tean, on nii mõnigi sall kohe kohapeal kohe ka pühapäevahommikuse kirikurõivastuse osaks saanud. Mis muidugi rõõmustab.

Minu lemmikkollased õied

Aga sallist. Kui sa tahad teha kingitust kellelegi, keda sa ei tunne ja ei tea siis on see alati teatud mõttes riski bisniss. Ja nii masiis mõtlesin, et ei tee päris ämblikuvõrku, sest selline pisut toekam on kantavam. Või noh, päris ämblikuvõrgu võtan ma kapist välja pidulikul puhul, nt eilegi. Aga neid natuke toekamaid kannatab täitsa sallina kasutada. Soojendavad ka. Ja selline pärliroosa või beež tundus ka hea valik. Õieti küll oli vaja lõnga kohe ja see tundus kodustest kõikse neutraalsem. No oranž ei ole üldse igaühele. Ja punane ka vast mitte. Hall? Liiga kahvatu tundus. Ja see pärlikarva (no miskisesellise nimega ta poes ka oli) seostus mul kohe ka käpakirjaga. Nuppudeta kiri oli ka “must”, sest lõnga kogus oli piiratud ja ma tõesti ei tahtnud hakata pärast kiiruga meetreid-gramme lisaks hankima. Seega jäi nii: Twin (Wool&Woollen) ja käpakiri. Vardad 2,5. Kokku kulus miskine 145 grammi lõnga. Salli suuruseks sai pärast venitust ja mõnepäevast rahunemist 64 x 166 cm. Alguses tundus küll, et oleks võinud kasvõi ühe mustrikorra väiksema teha, aga kui pool salli olemas oli, siis oli hilja harutama hakata. Sai selline ja üldse mitte suur, kuigi see suure hirm mul oli korraks. No ma varem ka juba ühe nö “saaniteki” kudunud.

Seekordki on pits külge kootud.

Mulle meeldib!

Pilte sai tehtud nüüd mitut puhku. Eilane on nagu ühe võõra tädiga .. Asutasime pittu ja ma sain kelmikad lokid pähe. Ehee … õuelapsed ei tundud vaat et äragi. Ega ma ise poleks end ka kohe lambist ära tundnud. Täitsa vahva! Juuksurid on võlurid .. teevad kahes reas olevast kolmest karvast kauni soengu. Aitäh, Ave!

Aga prillidega olen ma endale ka ikka võõras. Kuigi ma kannan neid ju sisuliselt lapsest saati.

Sügiski on ilus aeg. Peenras on värve hetkel veel täitsa saadaval. Ilus on!