Posted by: Tiina | 12. märts 2016

Üle pika aja midagi iseendale – kampsik

Kaugelt

Kaugelt

See kõik sai alguse tükk aega tagasi. Ühel W&W lõngapoe sünnipäeval ostsin omale jupi Noro Flower Bedi, värvitoon 1282. Tegin iseendale ka sünnipäevaks kingi, küll pisut hilinemisega. Ja nii ta siis ootas. Ma tegelikult ei fänna ammu enam neid triibuga lõngu. Kui tulid, siis korraks oli lahe. Nüüd aga … tänan ei. Selles värvivalikus aga olid mõned lillad-roosad toonid, mis paelusid. Tookord. Jah, just mõned. Nende kirjude lõngade häda on minu jaoks see, et ka kui miski meeldib, siis liiga palju on ka seda, mis ei meeldi. Nii ka selles, aga ma ikkagi väga ei tükeldanud ja lasin nagu “torust tuli”. Sai nagu sai. Lisaks katsetasin ma ka endale esmakordselt ülevalt alla passega kudumist. Töötab, kuigi ma olin veidi kitsi silmuste arvutamisel alguses ja nii tegin allpool varrukaid keha korra ringi ka. Ülemine ots töötas niisamagi.

Peidus pool

Peidus pool

Triibuline mina

Triibuline mina

Kevadiselt

Kevadiselt

Õppisin? Jah, sedagi.

  • Ma ikkagi ei armasta sedapidi triipu iseendal. Mis muidugi ei tähenda, et kampsun mulle ei meeldiks. Meeldib ja mõnus on. Aga see triip pole suure inimese jaoks, mida ma teadsin muidugi ka varem.
  • Kaelus võiks olla ikkagi soonikuga. Seda saan ma veel teha, seda enam, et see nõelaga lõpetamine hakkas mulle nüüd väga meeldima. Huvitav, miks ma alguses arvasin, et see keeruline on? Ma ei teinud seda esimest korda ja kuidagi oli varasemast, sellest on juba mõned aastad möödas, jäänud mälestus, et see oli keeruline ja tüütu. No ei ole ju. Ja lõpetamise serv meeldib mulle väga. Nii et ma saan selle ripsiserva sealt veel ära võtta ja ümber teha kui tuju peaks tulema. Aga mitte kohe, las ta nüüd korraks olla ja las ma nüüd naudin kevadet pisut rõõmsamas värvis.
  • Arvuta silmuste arvu ja kontrolli ning kontrollituna usalda arvutusi! Ma veidi kärpisin silmuste arvu. Mitte oluliselt, aga ikkagi. Oleks töötanud ka esimene tulemus ja rapsimist oleks olnud vähem. Seega – aega saab säästa, kui mõõta 9 korda ja lõikuda 1 kord.
Nööbid

Nööbid

Nööpidest .. No alguses olid kohe ka augud servas. Käisin siis Texlinis ja otsisin nööpe, mida oleks ühesuguseid erinevaid värve. Leidsin. Lihtsad, aga nende värvivalik passis. Kes ütles, et nööbid peavad ühesuguseid olema?

Kasega kahasse

Kasega kahasse

Kevadine kampsun

Kevadine kampsun

Kokku kulus 350 grammi lõnga. Vardad nr 3, soonikus 2,5. Mulle meeldib. Kuna ostetud sai 500 grammi, siis vast saab jupid millegiga kokku triipu kududes veel Martale ära kasutada.

Piltide jaoks palusin naabrimeest, sest püüdsin mis ma püüdsin siin omapäi kodus oles, ei saa minust selfitajat. Ja kampsun ei jäänud ka kohe kuskiltpidi peale. Pinnalaotust aga ka ei tahtnud. Tänud, Tiit!

Mul on imelikul kombel hetkel üks hirmus kudutuhin kallal. Ja ma ei viitsigi teha niiväga pisiasju, vaid tahaks kampsuneid “kokku keevitada”. Ju vist lõngavarudel on aeg millekski saada. Oleks vaid aega enam .. Või siis tahab lõng lisanduvatele kangastele ruumi teha? Selline enese lõhkirebimise aeg on. Aga elu on näidanud, et kes teeb, see jõuab. Ja nii ma siin kaevangi küll lõnga-, küll kangavarudes ja korjan välja miskit, millest kohe miskit tahaks. Või siis sobran nööbikarbis, et äkki tahab sealt mõni komplekt omale kamspi külge saada. Ma ennegi alustanud hoopis sellest otsast.

Aga hetkel võiks järgmine olla Marta kamps. Keha ja 1 varrukas ootavad juba mõnda aega. Veidi teist varrukat ja viimistlust vaid vaja ….. Või jah, üks roheline asjake minu rohelisel perioodil ostetud Rowani Felted Tweedist on ka varrastel. Selline hea ja parempidine, et saaks ühistranspordis kududa ja ei peaks mõtlema. Naljakas, ma ei ostaks hetkel kindlasti selliseid rohelisi lõngu enam. Silm otsib hoopis teisi toone. Aga oli kord roheline aeg ….

Kritseldused

Kritseldused

Ja küsimus suurele ringile: kui vanasti panin pildi ja selle sai lugedes suuremaks klikkida, siis enam ei saa. Kas keegi oskab öelda, kuidas sai või või saaks edaspidigi nii? Et paneks pisema pildi kribades ja siis … Ma ei saa aru ka, kus ma miskit valesti teen, sest teen kõike omast arust nagu vanastigi.

Ein Cardi für mich selbst. Habe für mich lange nichts größeres gestrickt. Die Wolle – Noro Flower Bed 1282) habe ich mir vor ein paar Jahren zum Geburtstag geschenkt. Und erst jetzt ist daraus etwas geworden. Besser später als nie! So sieht es aus. Für große Mädchen sind zwar solche Streifen nicht die beste Lösung, aber so ist ja das Garn. Materialverbrauch 350 Gram und Rundstricknadel Nr 3 (für Rippen 2,5). Gestrickt in Richtung von oben nach unten. Knöpfe sind unterschiedich, habe so gewollt. Hauptsache das Ergebnis gefällt mir. Die Reste (habe ja etwa 130 Gram übrig) bleiben für meine Marta – mit etwas zusammengestrickt bekommt sie auch einen gestreiften Pulli oder Cardi. Mal sehen.

Und der Frühling kommt! Draussen war es nur mit der Cardi, ohne Jacke, ganz schön warm.

Advertisements

Responses

  1. Väga mõnus kamps, jumaldan neid toone!

  2. Ma pole ka triibulõnga fänn, aga ikka vahel jääb silma mõni päris kena. Nagu näiteks see siin 🙂

  3. […] ja teised olid parajasti kuskil mujal. Ja peale selle hurraaga alustamise sai mu eelmise talve Noro kamps mulle nii armsaks, et mõni teine ei tundunud üldse enam […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid